Laža vald

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Laža vald

läti Lažas pagasts

Pindala: 160,1 km²
Elanikke: 520 (1.01.2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 3,2 in/km²
Keskus: Apriķi
Lažas pagasts LocMap.png
Rīva jõgi

Laža vald (läti keeles Lažas pagasts) on vald Lätis Aizpute piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Aizpute linnaga ja Kazdanga, Aizpute ning Cīrava vallaga, Pāvilosta piirkonna Saka vallaga ja Kuldīga piirkonna Gudenieki ning Turlava vallaga.

Valla pindala on 160 km². 2016. aasta seisuga elas seal 583 inimest.[2] Valla keskus on Apriķi küla, vallavanema kohusetäitja on Andris Petrovics.[3]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

XIX sajandi esimesel poolel olid praeguse valla alal Apriķi, Langsēži, Padure ja Štakeldanga mõisad. Esimese maailmasõja järel olid neist moodustatud Apriķi ja Laža vald. 1935. aastal oli Laža valla pindala 71,71 km², Apriķi valla pindala oli aga 77,5 km².[4] 1945. aastal moodustati Laža vallas Laža, Silenieki ja Strēlnieki külanõukogu, 1949. aastal vald likvideeriti. 1954. aastal liideti Laža külanõukoguga likvideeritav Strēlnieki külanõukogu. 1974. aastal liideti suurem osa külanõukogu territooriumist Aizpute linnaga. 1975. aastal liideti külanõukoguga Apriķi külanõukogu, osa Laža külanõukogu maid liideti aga Kazdanga külanõukoguga.[5] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Aizpute piirkonda.

Mälestised[muuda | muuda lähteteksti]

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Apriķi kirik, selle piirdemüür, orelikapp, altar, lühtri klaasdetailid, kantsel ja härraste loož, Aizpute Klosteri mõisa keskaegsed kivikindlustised, Laža linnamägi, Dzintari linnamägi, Štakeldanga mõisa uksed ning Apriķi mõisa elumaja, sealhulgas selle frontooni reljeefkujutised ja muud kaunistused, üheksa ustekomplekti ning ahi.[6] Kohaliku kaitse all on Neimaņi muinaskalmed, Gravase muinaskalmed ja hiiepaik Puuslikukask.[7]

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Tebra park

Suurimad jõed on Rīva jõgi, Alokste ja Tebra. Looduskaitse all on Štakeldanga park ja Langsēži park, lisaks kasvab seal arvukalt nimetuid looduskaitsealuseid põlispuid. Vallas asub 51 hektari suurune Tebra tammiku hoiuala.[8]

Asustus[muuda | muuda lähteteksti]

2011. aastal elas vallas 516 lätlast, 18 venelast, 5 valgevenelast, 2 ukrainlast, 2 poolakat ja 16 leedulast.[9]

Valla külad on:

Küla Küla tüüp Elanike arv [10]
Apriķi vidējciems 76 (2020)
Dzirkaļi skrajciems 12 (2005)
Lanksēži skrajciems 10 (2005)
Mazdzērve mazciems 8 (2005)
Mežgaļi vasarnīcu ciems 4 (2005)
Padure mazciems 33 (2020)
Štakeldanga mazciems 32 (2020)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[10]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Läti statistika keskamet, vaadatud 11.09.2017.
  2. Latvijas iedzivotaju skaits pašvaldibas. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. http://www.aizputesnovads.lv/dome/kontakti Aizputes Novads, vaadatud 3.11 2018]
  4. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  5. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  6. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  7. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  8. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  9. Ethnic composition of Latvia 2011
  10. 10,0 10,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]