Bārta vald
Bārta vald | |
---|---|
| |
läti Bārtas pagasts | |
| |
Pindala: 115,6 km² | |
Elanikke: 527 (1.01.2022)[1] ![]() | |
Rahvastikutihedus: 4,6 in/km² | |
Keskus: Bārta | |
![]() |
Bārta vald (läti keeles Bārtas pagasts) on vald Lätis Lõuna-Kuramaa piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Gavieze, Grobiņa, Dunika, Virga, Kalēti ja Otaņķi vallaga.
Valla pindala on 129 km². 2016. aasta seisuga elas seal 648 inimest.[2] Valla keskus on Bārta küla, vallavanem on Ģirts Laugalis.[3]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
19. sajandi esimesel poolel olid praeguse valla alal Bārta (Gut Oberbartau) ja Krūte (Gut Kruhten) mõisade maad. Lisaks asusid selle aladel veel Krūte kirikumõis, Kalna karjamõis ja Spāre karjamõis (Spahrenhof) Aastal 1935 oli Bārta valla pindala 113,2 km².[4] Aastal 1945 moodustati vallas Bārta ja Ķiburi külanõukogud, aastal 1949 aga vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Bārta külanõukoguga likvideeritav Ķiburi külanõukogu, aastal 1962 aga likvideeritav Dunika külanõukogu. Aastal 1968 liideti kolhoosi Nākotne maad Sikšņi külanõukoguga.[5] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. Aastatel 2009–2021 kuulus vald Grobiņa piirkonda.
Kaitstavad objektid[muuda | muuda lähteteksti]
Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Bārta muinaskalmed, Krūte luteri kirik, selle kantsel ja altar.[6] Kohaliku kaitse all on Franči kalmete keskaegne kalmistu, Meži muinaskalmed ehk Nõmmehauad ja Krogzemji keskaegne kalmistu.[7]
Looduskaitse all on arvukalt nimetuid vallas kasvavaid põlispuid; suurem osa neist kasvab valla lõuna- ja edelapiiril voolava Bārta jõe kallastel. Valla põhjaossa jääb osaliselt Jahisoo hoiuala.[8]
Asustus[muuda | muuda lähteteksti]
Aastal 2011 elas vallas 598 lätlast, 9 venelast, 2 valgevenelast, 3 ukrainlast, 1 poolakas ja 33 leedulast.[9]
Valla külad on:
Küla | Küla tüüp | Elanike arv[10] |
---|---|---|
Bārta | vidējciems | 262 (2020) |
Ķīburi | skrajciems | 42 (2005) |
Krūte | skrajciems | ~30 (2005) |
Plostagals | mazciems | 35 (2005) |
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[10]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Pilsētu (blīvi apdzīvotu) un lauku (reti apdzīvotu) teritoriju iedzīvotāju skaits reģionos, pilsētās, novados un pagastos (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) – Teritoriālā vienība, Laika periods un Rādītāji, vaadatud 22.12.2022.
- ↑ Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
- ↑ Grobiņas novads, vaadatud 5.07 2019
- ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- ↑ 10,0 10,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
