Rucava vald

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Rucava vald

läti Rucavas pagasts

Pindala: 238,1 km²
Elanikke: 934 (1.01.2021)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 3,9 in/km²
Keskus: Rucava
Rucavas pagasts LocMap.png

Rucava vald (läti keeles Rucavas pagasts) on vald Lätis Rucava piirkonnas. Vald asub Läänemere kaldal.

Vald piirneb sama piirkonna Dunika vallaga ja Nīca piirkonna Nīca vallaga. Vald asub Leedu piiri ääres; Leedus piirneb see Skuodase rajooni Lenkimai vallaga, Palanga linnaga ja Kretinga rajooni Darbėnai vallaga.

Valla pindala on 238 km². 2011 aasta seisuga elas seal 1134 inimest. Valla keskus on Rucava.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Rucava valla ala asusid Ķāķišķe, Meirišķe ja Rucava mõisad. Aastal 1919 eraldati osa selle külasid Dunika valda. Aastal 1935 oli Rucava valla pindala 268 km² ja seal oli 5021 elanikku.[2]

Aastal 1945 moodustati vallas Pape, Brušvīti, Ķāķišķe, Meirišķe ja Rucava külanõukogud, aastal 1949 aga vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Rucava külanõukoguga likvideeritavad Brušvīti, Meirišķe ja Pape külanõukogud. Aastal 1968 liideti külanõukoguga Sikšņi külanõukogus asunud kolhoosi Padomju Latvija territoorium. Aastal 1975 liideti osa Rucava külanõukogust Nīca külanõukoguga.[3] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Rucava piirkonda.

Kaitstavad objektid[muuda | muuda lähteteksti]

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Pape majaka torn, Pape Ķoņu ciemsi kaluriküla, Mazgatuži muinaskalmed, Leja muinaskalmed ja ohvriallikas-hiiepaik, hiiepaik Klaustiņi kivi juures, Kalna Urbāni muinaskalmed, Ģeistauti muinaskalmed, Bašķi muinaskalmed, Jūrmalnieki kalurite talu, Gaiļi talu, Žubri talu elumaja, Rucava luteri kiriku orel ning orelirõdu.[4]

Kohaliku kaitse all on Čukāni kiviaed ja asulakoht, Geči muinaskalmed, Cibuki keskaegne kalmistu ehk Rootsi hauad, Bakupi muinaskalmed ehk Möödashauad, Dzintarnieki keskaegne kalmistu, Balči muinaskalmed, Gauri asulakoht, Timbri muinaskalmed, Pupihaudade muinaskalmed, Öökullihaudade muinaskalmed, Agatnieki talu, Boži talu, Ezermaļi talu elumaja, Rucava luteri kirik, Pape kalatööstuse kalatöötlemistsehh, Jūrkalni talu ning Nida muinaskalmed ehk Rootsi hauad.[5]

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Vald asub Läänemere kaldal Rannikumadalikul. Kõrgeim koht on Pāļi mägi (35,9 m), mis on kõrgeim vahetult Läänemere kaldail asuv luide. Ligi 30 % valla territooriumist katavad metsad

Suurim jõgi on Šventoji jõgi, teine tähtsam vooluveekogu on aastal 1834 rajatud Pape järve merega ühendav Pape kanal.

Looduskaitse all on Nida mererand, Ezergali jugapuu, Rucava hiidpärn, Rucava vaher, Žvaģi pärn, Dzintarnieki pärn ja Pērkoņi kadakas, lisaks veel arvukalt nimetuid vallas kasvavaid põlispuid. Vallas asuvad Sventāja jõe oru hoiuala pindalaga 409 hektarit ja Ķirba soo hoiuala pindalaga 1103 hektarit, valla loodeosa jääb osaliselt Pape maastikukaitsealale.[6]

Asustus[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 2011 elas vallas 1068 lätlast, 15 venelast, 3 valgevenelast, 8 ukrainlast, 4 poolakat ja 34 leedulast.[7]

Valla külad on:

Küla Küla tüüp Elanike arv [8]
Bajāriņciems mazciems 63 (2006)
Ģeistauti skrajciems ~30 (2006)
Ģigas mazciems
Jūči skrajciems
Ķāķišķe vidējciems 73 (2020)
Katuži skrajciems
Līkuma ciems skrajciems 0 (2012)
Meirišķe skrajciems
Mikņu ciems skrajciems
Nida mazciems 8 (2020)
Palaipe skrajciems ~50 (2006)
Pape mazciems 29 (2020)
Peši vasarnīcu ciems 10 (2020)
Pirkuļi skrajciems
Rucava lielciems 494 (2020)
Rucavas muiža skrajciems
Sviļu ciems skrajciems
Zīrnāja mazciems

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Läti statistika keskamet, vaadatud 15.06.2021.
  2. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  3. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  4. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  5. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  6. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  7. Ethnic composition of Latvia 2011
  8. Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]