Tibla

Allikas: Vikipeedia

Tibla on halvustav sõna venelase või muukeelse Eesti elaniku kohta. Selle aluseks on stereotüüp teiskeelsest Eesti asukast, kes ei austa asukohamaa kultuuri, selle elanikke ega nende keelt ning on üldjuhul vaenulik ka Eesti riigi suhtes. Samuti omistatakse tibladele nostalgilist suhtumist Nõukogude Liitu.[1]

Ehkki sõna "tibla" on kasutatud eelkõige marurahvuslikus kontekstis, tarvitatakse seda uuemal ajal ka laiemalt, tähistades immigrante eri riikides. Eesti kirjakeeles levis "tibla" 1990. aastail Andrus Kiviräha "Ivan Orava mälestuste" ajel, milles parodeeriti Eesti marurahvuslust. Ivan Orava järgi on tiblad mitte venelased, vaid väikesed roosad olevused, kes ilmusid Eestisse esmakordselt 1940. aasta juunis: "Vana sepa sõnul on mõned tiblad kaetud süsimustade karvadega, nad suudavad oma pikkade küüntega lõigata aknaklaasi ja söövad seda nagu vahvlit. Teised tiblad on seevastu väikesed, limased ja roosad, nad pesitsevad valdavalt köögis, kapi taga, nende tiinus kestab vaid paar nädalat ja nad toovad ilmale korraga vähemalt kaksteist pimedat poega. Leidub tiblasid, kellel nahk on all ja sisikond peal ning et seda kupatust koos hoida, ümbritsevad nad end tugevasti vöötatud vihmamantliga. Maestro Orav on kohanud ka kleepuvate ämblikujalgadega tiblasid, kes suudavad liikuda mööda seinu ja lagesid ning jõllitada siis laest justkui kärbsed."[2]

2002. aastal pälvis kriitikat Eesti Päevalehes 11. detsembril ilmunud reklaam, milles kirjutati: "Ei loe Eesti Päevalehte? Järelikult tibla!" riigikogu liikmed Viktor Andrejev, Jevgeni Tomberg ja Valentina Võssotskaja esitasid seepeale Avaliku Sõna Nõukogule kaebuse, kuna nende arvates õhutas reklaam rahvuslikku vaenu. "Nõukogu nendega ei nõustunud, kuid kuulutas reklaami siiski hea tavaga vastuolus olevaks, kuna eelnenud lausele järgnes lause "Ole õige eestlane, loe kindlasti!", mille lisamisega loodud vastandust peeti solvavaks," kirjutas filosoof Indrek Reiland juhtumit analüüsides. Reilandi hinnangul viitab õigekeelsussõnaraamatu 2006. aasta väljaanne siiski kaudselt, et sõna "tibla" kasutamine väljendab halvustavat suhtumist venelastesse üldiselt.[3]

Sõna päritolu on teadmata, selle kohta on mitmesuguseid hüpoteese. 1937. aastal ilmunud "Eesti entsüklopeedias" arvatakse, et see tulenes Vitebski kubermangu nimest, kuna sealt pärines hulk Eestis tänavaid sillutanud venelasi; algselt kutsuti neid "tipski", millest hiljem kujunenud "tibla".[4] Samuti on sõna seostatud Teplogorskiga. Levinuma etümoloogia järgi tuleneb see venekeelsest fraasist ты, бля ('sina, lits').[5]

Võrreldavad, ehkki mitte samatähenduslikud terminid on homo soveticus ja soomekeelne ryssä.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "Sixth Periodic Report" on the Implementation of the International Convention on the Elimination of All Forms of Racial Discrimination Submitted by the Republic of Estonia under Article 9 of the Convention", 2004
  2. Andrus Kivirähk "Tiblad on väikesed ja roosad" EPL, 17. detsember 2002 (vaadatud 25. septembril 2011)
  3. Indrek Reiland "Keskmine sõrm, ☺ ja "tibla"" Novaator, 29.12.2010 (vaadatud 25. septembril 2011)
  4. Jüri Estam "Tibla, neeger ja juut" Eesti Päevaleht, 13.02.2003 (vaadatud 14. detsembril 2010)
  5. Laineste, Liisi Dysphemisms on the Estonian Internet (+[1]). — Mäetagused. Hüperajakiri ("hyperjournal"), No. 38, 2008. — pp. 7-32.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vikisõnastik logo
Vikisõnastiku artikkel: