Piirissaar

Allikas: Vikipeedia
Piirissaar
Piirissaare rand
Piirissaare rand
Pindala 7,5 km²
Rahvaarv 53 (2011)
Asulad Saare, Piiri, Tooni
Sadam Piirissaare sadam
Piirissaare kaart
Piirissaare kaart

Piirissaar (Borka, vene keeles Пийриссаар, Пийрисар, Желачек (Želatšek), Межа (Meža), Порка (Porka), saksa keeles Porka) on saar Peipsi järve ja Lämmijärve piiril, 15 km Emajõe suudmest kagus.

See on Peipsi järve suurim saar.

Piirissaar kuulub Eesti Vabariigile.

Saare pindala on 7,5 km²[1].

Sisukord

Loodus [muuda]

Piirissaare luhaniitude olukord pole kiita

Järvemurrutus on pindala pidevalt vähendanud. Valdavalt on Piirissaar lage madalsoo, mille pind ulatub 1–2 meetrit üle Peipsi keskmise veetaseme.

Alates 1991. aastast on Piirissaar Piirissaare maastikukaitseala ning kuulub Natura 2000 alade hulka. 1997. aastal arvati Emajõe-Suursoo ja Piirissaar rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari alade hulka. Piirissaar on tuntud kui liigirohke lindude ja kahepaiksete elupaik. Saarel elab seitset liiki kahepaikseid, kellest eriti ohustatud on rohekärnkonn ja mudakonn. Aastast 2001 on Piirissaarel hakatud aktiivselt tegelema kohalike kahepaiksete kudetiikide olukorra parandamisega - nende puhastamise ja kaevamisega. Piirissaarel on praegu Eesti suurim mudakonnade asurkond. Samuti on alustatud Piirissaare luhaniitude taastamisega. Aastal 2012 algab uute kahepaiksete kudemistiikide kaevamine.

Imetajatest elutsevad saarel näiteks põder, metssiga, kährik, kobras, ondatra. Lindudest võib sealt leida kühmnokk-luike, tuttpütti, punapea-varti, merikotkast, hallhaigrut, suitsupääsukest, läbirändajatest veel hõbehaigrut, kormorani, auli, viuparti. Kahepaiksetest ja roomajatest leidub saarel rohe-kärnkonn (ilmselt välja surnud), mudakonn, rohukonn, nastik.

Rahvastik [muuda]

Saare küla
Piirissaare kool

Tänapäeval on saarel kolm küla: Piiri, Saare ja Tooni, neist viimane on ka Piirissaare valla keskuseks. Külad paiknevad saare kirdeosas madalatel liivakühmudel. Neis elas aastal 2006 kokku 86 inimest (1920. aastal veel umbes 700). 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli saarel 53 püsielanikku. Tänapäevalgi on suurem osa saare elanikest vanausulised.

Majandus [muuda]

Peamised tegevusalad on kalapüük ja sibulakasvatus. Arhitektuurilisteks vaatamisväärsusteks on saarel asuvad kaks kirikut. Saarel on laevaühendus Laaksaare ja Tartuga.

Ajalugu [muuda]

Saare küla kirik

Esimesed märked saare kohta pärinevad 1370. aasta Pihkva kroonikas, kus räägitakse tülist sakslaste ja pihkvalaste vahel Žalatško saare pärast. Varasematel aegadel on saart tuntudki tema külade nime järgi (Porka, Žalatšek). 1503. ja 1509. aasta rahulepingutes mainitakse Piirissaart Klitsaarena. 1582. ja 1601. aasta Poola revisjonidokumentides on kasutusel saare nimed Solsar ja Selsar. 18. sajandist on saare ametlikuks nimetuseks Piirissaar.[2]

Tõenäoliselt tekkis saarele püsiasustus Põhjasõja järel, mil sinna asusid Venemaalt kirikureformi eest põgenevad vanausulised ning saarel otsisid varju sõjaväeteenistusest kõrvale hoidvad noormehed.[viide?]

1907. aastal elas saarel 2000 elanikku. 1930. aastal kirjutas ajaleht: "Selleks, et pääseda saarele, on vaja istuda Tartus laevale, sõita mööda emajõge 40 km ja 20 km mööda Peipsi järve. Kuna ühtegi sadamat siin ei ole, siis tuleb laevale 2-3 km vastu suur lodi...Saarel elab 1500 hinge, sellest kolmandiku moodustavad eestlased.[2]

Saar ja selle elanikud said kõvasti kannatada 1944. aasta veebruaris toimunud Teise maailmasõja lahingutes, mil sakslased korraldasid saarele kahe nädala jooksul ligi 500 õhurünnakut, pommitades saare hõivanud Nõukogude armee 128. laskurdiviisi positsioone.

Viited [muuda]

  1. A ja O taskuteatmik Eesti, Eesti Entsüklopeediakirjastus 2007
  2. 2,0 2,1 Piirissaare ajaloost. Ajalehes Peipsi Rannik. 6/2012. Lk 4

Vaata ka [muuda]

Kirjandus [muuda]

  • Simm, Jaak 1971. Piirissaare nimed. Keel ja Kirjandus nr. 6, lk. 352–357.
  • Simm, Jaak 1976. Millest jutustavad meie kohanimed. 17. Želatško, Borka ~ Porka, Meža = Piirissaar. Horisont nr. 7, lk 36.

Välislingid [muuda]