Gösta Berlingi saaga
|
See artikkel räägib romaanist; filmi kohta vaata artiklit Gösta Berlingi saaga (film) |
| Gösta Berlingi saaga | |
|---|---|
| Originaali pealkiri | Gösta Berlings saga |
| Autor | Selma Lagerlöf |
| Tõlkija | Marje Pedajas |
| Kaane kujundaja | Ernst Kollom |
| Päritolumaa |
 Rootsi |
| Keel | rootsi |
| Žanr | romaan |
| Kirjastaja |
Hellberg (originaal) Noor-Eesti (eesti keeles) |
| Ilmumisaeg |
1891 (originaal) 1939 (eesti keeles) |
| Lehekülgi | 561 |
| ISBN |
9985655419 (2006. a trükk) |
"Gösta Berlingi saaga" on rootsi kirjaniku Selma Lagerlöfi esimene romaan. Teos ilmus 1891. aastal, kui Selma Lagerlöf töötas õpetajana, ning on tema kodulääni lugu nii tegelikkuses, legendides ja muistendites kui ka autori mõttekujutuses. Teoses on maagilise realismi sugemeid.
Sisu[muuda | muuda lähteteksti]
Tegevus toimub 1820ndatel – ajal, mil Rootsi aadelkonnas ilmnesid esimesed lagunemise märgid. Aadlikud, kel polnud äritaipu, hakkasid ühtäkki vaeseks jääma. Teos käsitleb Värmlandi saaga- ja legendimaailma, olles kooskõlas ajastuga, kus hiilguse kadumisest hoolimata elati lõbusalt ja seiklusjanuliselt. Gösta Berling on hea väljanägemisega pastor, kes kaotab joomise pärast töö. Gösta joob kõrtsis maha jahukoti, mis tema kitsi ja karmi käega tütart oli aidanud. Süümepiinad viivad ta enesetapumõtetele, kuid Gösta päästab majaproua ja maagikaevanduste omaniku Ekeby, kes paigutab ta oma mõisa "kavaleritiiba". Sealt algabki saaga.
Ekebyl on kokku 12 kavaleri – karile jooksnud eludega inimesed, keda majaproua oma armust üleval peab. Autori käsitluses muutuvad need mehed legendaarseteks tegelasteks, kes teevad Varmländi elu huvitavamaks, lõbusamaks ja salapärasemaks. Siin kohtab endisi sõjaväelasi, hiiglasekasvu sakslast – leebet ja vaga meest, kes püüab "selle ilma jaoks liiga hea" olla, muusikut, kes igatseb koju ja sinna saades sealt kohe tagasi põgeneb. Kõik on julged mehed, kuid keegi ei viitsi tööd teha ega raha koguda. Ilma nende laulu ja pillimänguta ei oleks õiget hoogu ei küla-, pulma- ega juubelipidudel.
Gösta on kavaleridest kõige kavalam, leidlikum ja ilusam. Tema võluvale jutule pole kellelgi midagi vastu panna. Gösta elu koosneb seiklustest ja elamustest. Ta on alati valmis aitama, kuid mitte kunagi valmis ennast tüdrukuga siduma. Gösta on romantiline tegelaskuju, keda võib võrrelda nii Don Quijote'i kui ka Peer Gyntiga.