Aleksander Nevski

See artikkel räägib Venemaa väejuhist ja pühakust; kümnevõistleja kohta vaata artiklit Aleksandr Nevski; jõelaeva kohta vaata artiklit Aleksandr Nevski (1957)

---

Aleksander Nevski ikoon

Aleksander Nevski ehk Aleksander Jaroslavitš (30. mai 1221 (traditsiooniline sünniaeg) – 14. november 1263) oli Novgorodi vürst ja Vladimiri suurvürst.

Ta oli Vladimiri-Suzdali suurvürstiriigi suurvürsti Vsevolod Suurpesa pojapoeg ja Novgorodi vabariigi ning Kiievi suurvürstiriigi suurvürsti Jaroslav Vsevolodovitši ningNovgorodi vabariigi ja Galiitsia vürsti Mstislav Mstislavitši ehk Mstislav Udalõi tütre Rostislava-Feodossia poeg.

Noorus

Aleksandr Jaroslavitš määrati oma isa - Kiievi suurvürstiriigi suurvürsti Jaroslav Vsevolodovitši poolt juba noorukieas 1228. aastal suurvürsti lähikonda kuuluva bojaari Fjodor Danilovitši järelvalve all Novgorodi vürstiks.

14-aastasena osales Aleksandr Jaroslavitš 1234. aastal koos oma isa Vladmiri ja Novgorodi vürst Jaroslav Vsevolodovitši, pihkva ja perejaslavli ning novgorodi vägedega sõjakäigus Dorpatu piirkonda, kus Emajõe lähedal toimunud lahingus vene väed võitsid orduvägesi ja sõlmisid rahulepingu ordumeistri Wolquiniga, mis kestis 4 aastat. Vene ajalootõlgenduse järgi tekkiski antud rahulepingu järgi Tartul kohustus maksta maksu Novgorodile.

 Pikemalt artiklis Tartu maks

 Pikemalt artiklis Mõõgavendade ordu

 Pikemalt artiklis Ristisõjad Venemaal

1240. aasta Neeva lahing

15. juulil 1240. aastal võideti tema juhtimisel rootsi-soome vägesid Neeva lahingus, millest ta sai oma hüüdnime "Nevski". Pärast lahingu võitu aga halvenesid tema ainuvõimupüüdluste pärast suhtes teda sõjapealikuks valinud Novgorodi vürstiriigi bojaaridega ning ta lahkus (aeti ära) Novgorodist Perejaslavlli.

1241. aastal vallutas Koporje linnuse.

1242. aasta Jäälahing

Otsene relvastatud vastasseis Novgorodi vabariigi ja sakslaste vahel algas 1233. aastal kui endine Pihkva vürstiriigi vürst Jaroslav Vladimirovitš, koos Novgorodi vabariigist pagendatud/põgenendud bojaaridega ning sakslastega vallutasid Irboska, kuid olid sunnitud taganema. 1240. aastal kordus kallaletung, seekord vallutati peale Irboska ka veel Pihkva ning valitseti seal kuni 1242. aasta Jäälahingu kaotuseni.

5. aprillil 1242. aastal juhtis ta koos venna Andreiga vene vägesid Jäälahingus Tartu piiskopi, Tartu piiskopkonna ja teiste Saksa ordusse kuuluva Liivi ordu vägede vastu.

Koostöö mongoli khaaniriigiga

Peale isa Kiievi suurvürstiriigi suurvürsti Jaroslav Vsevolodovitši surma 1247. ja venna Andrei II Jaroslavitši valitsemist sai mongolite khaaniriigi juhilt Batu-khaanilt 1252. aastal loa tema vasallina valitseda Kiievi suurvürstiriiki ja Lõuna-Venemaad Ta tegi koostööd mongolitega, säilitades seeläbi suurvürsti tiitli ja nominaalse võimu.

Aleksander Nevski suri Gorodetsis tagasiteel Kuldhordi pealinnast Saraist, maeti esialgselt Vladimiri linnas, 1723. põrm üle viidud Schlüsselburgi ja 1724. aastal Peterburi, 1753. aastal põrm ümber paigutatud Püha Kolmainu kirikusse Aleksander Nevski kirikusse Peterburis.

Isiklikku

Aleksander Nevski oli abielus vürstinna Aleksandra Brjatšislavnaga (Александра Брячиславовна) Polotski vürstiriigist,

Surmajärgne kultus

Ta on Venemaa rahvuskangelane ja õigeusu pühak (Neeva vaga õigeusuline vürst Aleksander). 1547. aastal kanoniseeritud pühakuks Vene Õigeusu Kiriku poolt. Tema järgi on nimetatud palju katedraale ja muid ehitisi Venemaal, Püha Aleksander Nevski orden, samuti Aleksander Nevski katedraal ja Aleksander Nevski kalmistu Tallinnas.

Aastal 2008 telekanali Rossija korraldatud rahvahääletusel valiti Aleksander Nevski kõigi aegade tähtsaimaks venelaseks.

Välislingid

• Arni Alandi. Tähtsaimaks venelaseks hääletati vürst Aleksandr Nevski ERR, 28. detsember 2008
• «Имя Россия»

Vaata ka

• Venemaa valitsejad