Ivan IV

Ivan IV ehk Ivan Julm. Viktor Vasnetsovi maalil

Ivan IV ehk Ivan Julm (vene keeles Иван Васильевич Грозный (Ivan Groznõi)); 25. august 1530 – 18. märts 1584 Moskva) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1533 ja Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani. Ta läks ajalukku kui üks kõige verisemaid Venemaa (Moskoovia) valitsejaid enne 20. sajandit.

Ivani noorus ning regendivalitsus 1533-1547

Ivan sai valitsejaks 3-aastaselt. Esialgu valitses tema eest regendina ema Jelena Glinskaja. Väga mõjukad olid sel ajal Šuiski ja Belski bojaariperekonnad, kes noort tsaari tema enda sõnul sageli alandasid ja solvasid. Ent juba nooruses avaldus Ivani kalduvus inimesi piinata, mille tema lähedased heaks kiitsid. Lossis toimusid pidevad intriigid, tuli ette isegi mõrvu, mis arendasid seda omadust veelgi. Regentnõukogusse kuulusid: Ivan IV ema - Jelena Vassiljevna Glinskaja (aastail 1533 - 38); vürst Ivan Jurjevitš Šigona-Podžogin (1533-1534); vürst Ivan Fjodorovitš Ovtšina-Telepnev-Obolenski (1534 - 38); vürst Ivan Vassiljevitš Šuiski (1538 - 40, 1542 - 43); metropoliit (Иоасаф) (1540 - 42); vürst Ivan Fjodorovitš Belski (1540 - 42); vürst Andrei Mihhailovitš Šuiski (1543); vürst Ivan Ivanovitš Kubenskoi (1542 - 44, 1545 - 46); vürst Fjodor Semjonovitš Vorontsov (1544 - 46); vürst Mihhail Vassiljevitš Glinski (1544 - 47); vürst Juri Vassiljevitš Glinski (1544 - 47).

Ivan IV valitsusaeg alates 1547. aastast

1547. aastal krooniti Ivan Moskva tsaaririigi esimeseks tsaariks. Tiitlit oli vaja muuta sellepärast, et suurvürsti ei tõlgitud sageli teistesse keeltesse kuningaks, vaid vürstiks või suurhertsogiks. Tsaar oli teisteski keeltes kuningaga võrdne tiitel, jäädes alla vaid imperaatorile. Tsaaritiitlit olid kasutanud ka juba tema vanaisa Ivan III ja isa Vassili III, ent Ivan IV oli esimene, kes ametlikult tsaariks krooniti.

Ivan oli oma aja Moskoovia harituimaid inimesi. Tal oli tähelepanuväärne mälu. Ivan tundis hästi pühakirja ning kirjutas ka vaimulikke tekste ja vaimulikku muusikat. Ta soosis trükikunsti arengut ja asutas Moskvas trükikoja.

Ivan IV ajal liideti Moskva suurvürstiriigiga viimane iseseisev Venemaa vürstiriik Rjazani vürstkond.

Ivan IV alustas ka sõjategevust Moskva tsaaririigi piiride laienemiseks itta, hõivates mongoli-tatari alasid ning lõpuks ka Lääne-Siberi. 1552. aastal alistasid ta väed Аleksei Danilovitš Basmanovi ja Мihhail Ivanovitš Vorotõnski juhtimisel Kaasani ja 1556 ka Astrahani khaaniriigi.

Lääne pool võitles Ivan Leedu Suurvürstiriigi (hiljem Rzeczpospolita) vastu ja püüdis hõivata ka Liivimaad, et tagada Moskva suurvürstiriigile väljapääs Läänemerele ning saada endale jõukaid provintse, ent sai Liivi sõjas lüüa.

Sõja käigus said kannatada Liivi ordu Vana-Liivimaa osad Eesti-, Liivimaa ja ka Ingerimaa, mille keskuseks oli Narva linn.

 Pikemalt artiklis Liivi sõda

Ivan IV ning sisepoliitika

Sisepoliitikas viis ta läbi keskvõimu tugevdamiseks bojaaride võimu piiramist, sellele ajale kombeks olnud vägivaldsel viisil ning küüditas inimesi riigi Euroopa osast Lääne-Siberisse.

1565. aastal kehtestas Ivan opritšnina-süsteemi, mis tähendas maavalduste jagamist kaheks: opritšninaks ja žemštninaks. Esimeses osas kehtestus tsaari piiramatu isevalitsus, kus tegutsesid opritšnikud, tsaari terroripoliitika elluviijad. Opritšnina raames korraldati Maljuta Skuratovi juhtimisel mitmel pool Venemaa tsaaririigi äärealadel ning Moskva keskvõimule mittealluvates piirkondades äärmiselt veriseid pogromme, kus hukati tuhandeid inimesi, sealhulgas ka Novgorodis (Novgorodi veresaun), Pihkvas. Mis sellise valimatu tapmise taga oli, pole siiamaani selge. Ivan kaotas ka talupoegade liikumisvabaduse ja tekitas niimoodi Venemaal pärisorjuse.

Ilja Repini maal. Ivan Julm oma sureva pojaga.

Ivan IV surm ning troonipärimine

Ivan IV suri Bogdan Belskiga malet mängides. 1960. aastatel avati tema haud ja nõukogude teadlased leidsid tema säilmetest märkimisväärsel hulgal elavhõbedat, mis viitab mürgitamisele. Eelkõige kahtlustatakse selles tema peamisi nõuandjaid Boriss Godunovi ja Bogdan Belskit. Kolm päeva enne oma surma oli Ivan püüdnud vägistada oma poja Fjodori naist Irinat, kes oli Boriss Godunovi õde. Too karjus appi, Godunov ja Belski jooksid kohale ja Ivan lasi naise lahti, kuid Godunov ja Belski võisid hakata kartma oma elu pärast. Pärast Ivan Julma surma sai troonile tema piiratud mõistusega poeg Fjodor I, tegelikuks valitsejaks sai aga bojaar Boriss Godunov. 1598. aastal valiti Boriss Godunov uueks tsaariks. Samas on ka arvatud, et elavhõbe võis Ivani luudesse sattuda mitmete seda sisaldavate salvide kaudu, millega too ennast pidevalt võidis. Seega pole Godunovi "süü" otseselt tõestatav.

Ivan Julm tema kaasaegsel ikoonimaalil

Isiklikku

Ivan oli Moskva suurvürsti Vassili III ja Jelena Glinskaja poeg.

Ivan Julm oli seitse korda abielus (ehkki tollased seadused keelasid abiellumast rohkem kui kolm korda) nagu ka samal ajal Inglismaad valitsenud Henry VIII-s.

1) Anastassia Romanovna Zahharina-Jurjeva (-1560), kellega lapsed:

• tsareevitš Dmitri Ivanovitš (1552-1553), uppus/suri külmetusse 1553. aastal;
• tsareevitš Ivan Ivanovitš (1554-1581), hukkus tüli ajal isa Ivan Julmaga;
• tsareevitš Fjodor Ivanovitš (1557-1598), alates 1584. aastast tsaar Fjodor I. Pärast Fjodori surma sai Vene tsaariks Anastassia venna Fjodor Nikititš Romanovi poeg Mihhail Fjodorovitš.

Ivanil ja Anastassial olid ka tütred Anna, Marija ja Jevdokia, kes surid lapseeas.

2) kabardiini vürsti tütar Marija Temrjukovna (-1569), nimi enne vene õigeusu kohast ristimist Kutšenei;

3) Marfa Vassiljevna Sobakina (-13. november 1571), Kolomna mitterikkast aadlisuguvõsast ja Maljuta Skuratov sugulane, kellega laulatus peeti 28. oktoober 1571. aastal;

• Anna Ivanovna Koltovskaja (-1627), tsarinna aastail 1572-1575;
• Marija Dolgorukaja (1560-1573)
• Anna Vassiltšikova
• Vassilissa Melentjeva
• Marija Fjodorovna Nagaja
  • poeg Dmitri Ivanovitš, kelle Boriss Godunov arvatavasti laskis tappa, kuid kelle nime kasutasid 17. sajandil nn. Vale-Dmitrid

1581. aastal lõi Ivan Julm raskelt oma poja Ivani rasedat naist, kuna see olevat kandnud kohatut riietust, ja naisel oli nurisünnitus. Kui poeg selle eest isale etteheiteid tegi, tappis Ivan Julm vihahoos ka tema. Pärast kahetses ta seda kibedalt. Teise versiooni järgi tappis Ivan IV oma poja seetõttu, et too süüdistas teda arguses. Erinevalt Venemaa ajaloolistel maalidel kujutatust, ei hukkunud Ivani poeg mitte kohe, vaid sai isa löögist närvipõletiku ning suri umbes nädal aega hiljem.

Eelnev: Vassili III

kuni 1547 Moskva suurvürst alates 1547 Moskva tsaar 1533–1584

Järgnev: Fjodor I

Kuulsamad isikud Ivan IV õukonnast

• Opritšnikud: Maljuta Skuratov, Boriss Godunov,
• Eliseus Bomelius, õukonnaarst;