Peterburi Jaani kirik

Allikas: Vikipeedia
Peterburi Jaani kirik
Streets Sankt-Peterburg sent2011 3924.jpg
Peterburi Jaani kirik (2011)
Üldinfo
Asukoht Peterburi
Stiil Neoromaani stiil
Liigitus sakraalehitis
Ehituse algus 1859
Ehituse lõpp 1860
Sissepühitsemine 27. november 1860
Avamine 1860
Maksumus 60 000 rubla
Renoveeritud 2010
Aadress Dekabristide tänav 54
Omanik Peterburi linn
Koordinaadid 59° 55′ 26″ N, 30° 17′ 11″ Ekoordinaadid: 59° 55′ 26″ N, 30° 17′ 11″ E
Tehniline ülevaade
Kõrgus 38 meetrit
Ehitusmaterjal põletatud tellis
Projekt ja ehitus
Arhitekt Harald Julius Bosse
Jaani kirik XX sajandi alguses

Peterburi Jaani kirik on 1860. aastal valminud luteri kirik Peterburis. Enne võõrandamist 1930. aastal ja vahetult enne restaureerimistöid toimusid seal Peterburi Jaani koguduse jumalateenistused. Kirik kuulub Peterburi linnale ja on antud kogudusele tasuta kasutamiseks.

Pärast võõrandamist ümber ehitatud hoone sai oma algse välisilme tagasi 2010. aasta kevadel. 38-meetrise torni tipus on 6,6-tonnine kullatud ristiga tornikiiver.[1]

Hoone pühitseti 20. veebruaril 2011. Restaureerimistööd läksid maksma umbes 130 miljonit krooni. Kiriku sisekujunduse autor on Juta Lember. Kogudus plaanib ka hoonet endale tagasi taotleda.[2]

Jaani kirikul on eesti kultuuriloos oluline koht. Kirikuõpetajana on seal töötanud Jakob Hurt ja Villem Reiman, organistina Mihkel Lüdig ja Rudolf Tobias.[3] Kiriku tegevusega olid seotud veel mitmed tuntud eesti kultuuritegelased. 1917. aastal kogunes Jaani kiriku juures 40 000 eestlast, kes läksid sinimustvalgete lippudega rongkäigule.[4]

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Konkurss kiriku projekti saamiseks korraldati 1858. aastal. Aasta hiljem pandi hoonele nurgakivi ja 27. novembril 1860. aastal õnnistati kirik sisse.[5] Kiriku kavandas Harald Julius Bosse. Raha kiriku ehitamiseks saadi üleeestilisest korjandusest ja 55 000 rubla annetas selleks ka Vene keisririik.[6] Neoromaani stiilis kirikus oli 800 istekohta ja ühtekokku mahutas see 2000 inimest.[3]

1930. aastal võõrandati kirik koguduselt. Kirikutorn võeti maha, hoonele ehitati vahelaed ja fassaadile poolringikujuline trepikoda. Hoones tegutsesid nõukogude ajal erinevad asutused.[7] Alates 1970. aastatel seal tegutsenud Leningradi ehitustrusti väljakolimisest hoone lagunes.[4]

Kogudus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Peterburi Jaani kogudus

Eestikeelseid jumalateenistusi hakati Peterburis pidama juba 1787. aastal. Iseseisev Jaani kogudus loodi 1842. aastal. Aastal 1930 kogudus suleti.[8] 1909. aastal oli kogudusel 24 000 liiget.[3] Kogudus alustas taas tegevust 1994. aastal ja 2010. aasta seisuga on kogudusel 50 liiget.[9]

Kogudust teeninud pastorid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Katrin Jüriso. Peterburi Jaani kiriku tornikiiver tõsteti paigale. Klassikaraadio kultuuriuudised, 7. märts 2010.
  2. Kärt Anvelt . Külli Sulg: Peterburi Jaani kirik avab uksed veebruaris. Postimees, 2. juuli 2010.
  3. 3,0 3,1 3,2 Kai Kalamees. Peterburi Jaani kirik kui rahvuslik väljakutse. Postimees, 12. aprill 2008.
  4. 4,0 4,1 Ruth Alaküla. Peterburis algavad Jaani kiriku taastamistööd. ERR Uudised, 13. märts 2009.
  5. Veronika Mahtina. Eesti Jaani kirik Peterburis. Peterburi Jaani Kiriku Fond, 2009, 163 lk. ISBN 9789949184385
  6. Peterburi Jaani kirik 1860–2010. Eesti Peakonsulaat Peterburis. Kasutatud 5.05.2010
  7. Igor Taro. Miljonite mäng Jaani kiriku ümber. Õhtuleht, 23. august 2004.
  8. Tiiu Pikkur. Peterburi Jaani kiriku ajalugu sai raamatusse. Eesti Kirik, 20. mai 2009.
  9. Liina Raudvassar. Peterburi Jaani kirik kerkib siiski. Eesti Kirik, 2. märts 2010.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]