Ermitaaž

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib muuseumist Peterburis; Dyrehaveni jahilossi (Eremitageslottet) kohta vaata artiklit Ermitaaž (Taani); eraku eluaseme kohta vaata artiklit Erakla

Ermitaaž
Государственный Эрмитаж
Zimní palác (3).jpg
Talvepalee
Asutatud 1852
Asukoht Dvortsovaja naberežnaja 34, Sankt-Peterburg, Venemaa
Aadress 190000, Санкт-Петербург, Дворцовая площадь, дом 2 / Дворцовая набережная, дом 34
Külastajaid 2 490 387 (2010)[1]
  • siseriiklikult 1. kohal
  • maailmas 13. kohal[2]
Direktor Mihhail Piotrovski

Ermitaaž (ametliku nimetusega Riiklik Ermitaaž) on muuseum Venemaal Peterburis. 1764. aastal Katariina Suure poolt Berliinist omandatud umbes veerand tuhandele hollandi ja flaami kunstniku tööle ning 1769. aastal Dresdenist omandatud umbes 600 maalile on sajandite jooksul lisandunud hulgaliselt kunstiteoseid kogu maailmast ning tänase päeva seisuga on muuseumis ligi kolm miljonit eksponaati kiviajast nüüdisajani,[3] sealhulgas maailma suurim maalikogu, mis teeb kunstikogu suurimaks Venemaa Föderatsioonis ning üheks suuremaks ja respekteeritumaks kunstivaramuks maailmas. Külastajatele avati kunstikogu 1852. aastal, Imperaatori Ermitaaži nime all. Viimaste aastate jooksul on muuseum laienenud Talvepalee ees Palee väljakul asuvasse Kindralstaabi hoonesse ja Ülikooli kaldapealsel Vassili saarel asuvasse Menšikovi paleesse. Riigi omanduses oleval muuseumil on ka mitmeid näitusekeskusi välismaal.

Muuseumis on eksponeeritud töid paljudelt autoritelt, kelle hulgas on sellised maailmakuulsad kunstnikud, nagu Caravaggio, Francesco Casanova, Paul Cézanne, Leonardo da Vinci, Jacques-Louis David, Edgar Degas, Paul Gauguin, Filippo Lippi, Henri Matisse, Claude Monet, Pablo Picasso, Pierre-Auguste Renoir, Rembrandt, Peter Paul Rubens, Tizian, Vincent van Gogh, Jacob van Ruisdael, Diego Velázquez, Paolo Pagani.

Asukoht[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nimetus Ermitaaž tähistab arhitektuurilist kompleksi. Väljapanekute põhiosa asub viies 18. sajandil ja 19. sajandil Neeva vasakkaldale püstitatud ehitises:

Jelizaveta Petrovnale residentsiks ehitatud Talvepalee valmis alles pärast tsaarinna surma ja muuseumi rajajaks sai Katariina Suur. Õukonnamelust pääsemiseks laskis tsaarinna 1764. aastal ehitada Talvepalee kõrvale pisema pelgupaiga, millest tulenes ka nimetus Väike Ermitaaž.

Galerii[muuda | redigeeri lähteteksti]

Märkused[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Exhibition and museum attendance figures 2010 Vaadatud 2012-04-17
  2. Maailma kõige enam külastatud kunstimuuseumide loend
  3. Eksponaatide hulka on arvatud ka margikogude margid.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]