Admiraliteet

See artikkel räägib Briti asutusest; Venemaa asutuse kohta vaata artiklit Admiraliteet (Venemaa keisririik); Rootsi kuningriigi asutuse kohta vaata artiklit Admiraliteet (Rootsi); Vanasadama basseini kohta vaata Admiraliteedi bassein

---

Admiraliteet oli Briti impeeriumi mereväe juhtorgan ehk mereväeministeerium.

Admiraliteet asutati Henry VIII valitsemisajal, 16. sajandil.

Juhtkond ja organisatsioon

Admiraliteeti juhtis 1. merelord ehk mereväeminister ning Admiraliteedi nõukogu, kuhu kuulusid:

• 1. lord (First Lord)
• Esimene merelord (First Sea Lord), kes oli ka mereväe staabiülem
• Teine merelord (Second Sea Lord), kes tegeles mereväe isikkoosseisuga
• Kolmas merelord (Third Sea Lord, Controller of the Navy), kes teostas järelevalvet laevade ehitamise ja parandamise ning laevatehaste üle
• Neljas merelord (Fourth Sea Lord), kes tegeles varustuse ja hospidalidega
• Viies merelord (Fifth Sea Lord), kes tegeles relvastusküsimustega

Mereväe igapäevategevust juhtis Esimene merelord, kasutades selleks oma

• asetäitjat (Vice-Chief of the Naval Staff), kes vastutas luure, planeerimise, sidepidamise, hüdrograafia- ja navigatsioonialaste küsimuste eest ning
• kolme abi (Assistant Chiefs of the Naval Staff (ACNS)), kes vastutasid kodumaiste-, välis- ja kaubandusküsimuste eest.

Admiraliteet Teises maailmasõjas

Mereväe tegevust Teises maailmasõjas juhtis Esimene merelord, kelleks aastail 1939–1943 oli Sir Dudley Pound,1939–1943 ja 1943–1946 Andrew Cunningham, 1. Cunningham of Hyndhope'i Vikont.

Kuna aga Suurbritannia oli globaalne impeerium, olid erinevates maailmajagudes ka piirkondlikud juhtimiskeskused:

• Põhja-Atlandi juhatus (North Atlantic Command);
• Lõuna-Atlandi juhatus (South Atlantic Command);
• Hiina (Singapur)i tugijaam;
• Ameerika ja Lääne-India tugijaam;
• Ida-India tugijaam (East Indies Station).

Need sõjaeelsed tugijaamad reorganiseeriti 1939. aastal sõjalaevastikeks:

• Kodusaarte kaitselaevastik Home Fleet, mis dislotseerus Scapa Flow ja Orkney saarte piirkonnas;
• Vahemere laevastik (Mediterranean Fleet), mis dislotseerus Aleksandrias, Egiptuses;
• Idalaevastik (Eastern Fleet), moodustati Singapuris asunud laevastikust pärast sõjategevuse algust 2. detsember 1941. Ülemjuhataja oli admiral Tom Phillips. Laevastikust moodustati pärast aktiivse lahingutegevuse algust Jaapaniga Briti Vaikse ookeani laevastik.

Lisaks välistugijaamadele oli moodustatud ka Suurbritannia saare kaitseks kaitsepiirkonnad:

• Orkney ja Shetlands,
• Rosyth,
• Nore,
• Dover (alates oktoober 1939),
• Portsmouth,
• Läänepoolsed ligipääsuteed, keskusega Plymouthis ja hiljem Liverpoolis (Western Approaches), mis vastutas Briti saarte territoriaalvete kaitse eest.

Võitlus Atlandi pärast

II maailmasõja alguses kasutas Saksamaa Suurbritannia alistamiseks mereblokaadi ning allveesõda. Selles üritasid Karl Dönitzi juhitava Saksamaa allveelaevad hävitada Vahemeres ning Atlandi ookeanil Suurbritanniasse Ameerikast ning kolooniatest eluliselt tähtsat varustust (toit, kütus ja sõjavarustus) toimetavaid konvoisid.

Admiraliteedi erinevad allosakonnad – Admiraliteedi Luureosakonna NID 8 ja Allveelaevade Jälgimise Kabineti (Submarine Tracking Room) – ülesanne oli jälgiga Saksamaa allveelaevade liikumist ning koostöös Admiraliteedi Kaubandusosakonna ja Mereväe Juhtimisteenistusega (Naval Control Service) kavandada laevakonvoidele võimalikult turvalisi Atlandi ookeani ületamise laevateid, et vältida allveelaevade rünnaku ohvriks sattumist.

Teenistuse eripärad Briti mereväes II maailmasõja ajal

Sõjaaegne sõjalaevastiku personal moodustus kolmest erinevast teenistujagrupist:

1) Kuningliku laevastiku kaadrisõjaväelased; 2) Kuningliku laevastiku reservi (the Royal Naval Reserve (RNR)) sõjaväelased. Varem laevastikus või kaubalaevastikus (Merchant Navy) teeninud mereväeohvitserid suunati teenistusse sõjalaevastiku abilaevadele – traaleritele või miinilaevadele. Teine kategooria oli erruläinud mereväeohvitserid, keda kasutati kaubakonvoide kommodooridena.

3) Kuningliku laevastiku vabatahtlik reserv (Royal Naval Volunteer Reserve (RNVR)), kelle hulka kuulusid ohvitserid, keda eristati nende vormiriietuse käisel asuvad kaks rõngast. RNVR ohvitserid olid valitud nende isikute hulgast, kes olid sõja alguses ennast vabatahtlikult pakkunud laevastikuteenistusse ning olid värvatud sõja ajaks teenistusse. Üldisest moodustasid vabatahtliku reservi liikmed Briti sõjalaevastikust 3/4 ning nendega komplekteeriti konvoide saatelaevastiku (korvettide, fregattide ja hävitajate meeskonnad).

Suurbritannia Admiraliteedi esimene lord, 1900–1964

Nimi	Ametiaja algus	Ametiaja lõpp
William Palmer, 2. Selborne Earl	1900	1905
Frederick Campbell, 3. Cawdori Earl	1905	1905
Lord Edward Marjoribanks, 2. Tweedmouthi parun	1905	1908
Reginald McKenna	1908	1911
Winston Churchill	1911	1915
Arthur Balfour	1915	1916
Sir Edward Carson, Carsoni parun	1916	1917
Sir Eric Geddes	1917	1919
Walter Long, 1. Longi Vikont	1919	1921
Lord Arthur Lee, 1. Lee Farehami Vikont	1921	1922
Leo Amery	1922	1924
Frederic Thesiger, 1. Chelmsfordi Vikont	1924	1924
William Bridgeman, 1. Bridgemani Vikont	1924	1929
Albert Victor Alexander, 1. Hillsboroughi Earl	1929	1931
Sir Austen Chamberlain	1931	1931
Sir Bolton Eyres-Monsell, 1. Monselli Vikont	1931	1936
Sir Samuel Hoare, Bt	1936	1937
Duff Cooper	1937	1938
James Stanhope, 7.Stanhope Earl	1938	1939
Winston Churchill	1939	1940
Albert Victor Alexander, 1. Hillsboroughi Earl	1940	1945
Brendan Bracken, 1. Brackeni Vikont	1945	1945
Albert Victor Alexander, 1. Hillsboroughi Earl	1945	1946
George Hall, 1. Halli Vikont	1946	1951
Lord Frank Pakenham, 7. Longfordi Earl	1951	1951
James Thomas, 1. Cilcennini Vikont	1951	1956
parun Quintin Hogg, Hailsham of St Marylebone Vikont	1956	1957
George Douglas-Hamilton, 10. Selkirki Earl	1957	1959
Lord Peter Carington, 6. Carringtoni Lord	1959	1963
George Jellicoe, 2. Jellicoe Earl	1963	1964

Admiraliteedi esimene merelord (First Sea Lord), 1904–1964

• Sir Jackie Fisher, 1. Baron Fisheri parun 1904–1910
• Sir Arthur Knyvet Wilson 1910–1911
• Sir Francis Bridgeman 1911–1912
• Prints Battenbergi Louis 1912–1914
• Lord Jackie Fisher, 1. Baron Fisheri parun 1914–1915
• Sir Henry Bradwardine Jackson, 1915–1916
• Sir John Jellicoe, 1. Jellicoe krahv 1916–1917
• Sir Rosslyn Erskine-Wemyss, 1. Wester Wemyssi parun 1917–1919
• David Beatty, 1. Beatty krahv 1919–1927
• Sir Charles Madden, 1. Baronet 1927–1930
• Sir Frederick Field 1930–1933
• Lord Ernle Chatfield, 1. Chatfieldi parun 1933–1938
• Sir Roger Backhouse 1938–1939
• Sir Dudley Pound 1939–1943
• Andrew Cunningham, 1. Cunningham of Hyndhopei vikont 1943–1946
• Sir John Cunningham 1946–1948
• Lord Bruce Fraser, 1.Fraser of North Cape parun 1948–1951
• Sir Rhoderick McGrigor 1951–1955
• Louis Mountbatten, 1. Mountbatteni krahv 1955–1959
• Sir Charles Lambe 1959–1960
• Sir Caspar John 1960–1963
• Sir David Luce 1963–1964

Vaata ka

• Admiraliteedi Luureosakond

Kirjandus

• HCA 12 High Court of Admiralty: Black Book of the Admiralty (High Court of Admiralty, c 1340–1875) – Admiraliteedi must raamat, ISBN 1886363390