Admiraliteet

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib Briti asutusest; Venemaa asutuse kohta vaata artiklit Admiraliteet (Venemaa keisririik); Rootsi kuningriigi asutuse kohta vaata artiklit Admiraliteet (Rootsi); Vanasadama basseini kohta vaata Admiraliteedi bassein

Admiraliteet oli Briti impeeriumi mereväe juhtorgan ehk mereväeministeerium.

Admiraliteet asutati Henry VIII valitsemisajal, 16. sajandil.

Juhtkond ja organisatsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Admiraliteeti juhtis 1. merelord ehk mereväeminister ning Admiraliteedi nõukogu, kuhu kuulusid:

  • 1. lord (First Lord)
  • Esimene merelord (First Sea Lord), kes oli ka mereväe staabiülem
  • Teine merelord (Second Sea Lord), kes tegeles mereväe isikkoosseisuga
  • Kolmas merelord (Third Sea Lord, Controller of the Navy), kes teostas järelevalvet laevade ehitamise ja parandamise ning laevatehaste üle
  • Neljas merelord (Fourth Sea Lord), kes tegeles varustuse ja hospidalidega
  • Viies merelord (Fifth Sea Lord), kes tegeles relvastusküsimustega

Mereväe igapäevategevust juhtis Esimene merelord, kasutades selleks oma

  • asetäitjat (Vice-Chief of the Naval Staff), kes vastutas luure, planeerimise, sidepidamise, hüdrograafia- ja navigatsioonialaste küsimuste eest ning
  • kolme abi (Assistant Chiefs of the Naval Staff (ACNS)), kes vastutasid kodumaiste-, välis- ja kaubandusküsimuste eest.

Admiraliteet Esimeses maailmasõjas[muuda | muuda lähteteksti]

Admiraliteet Teises maailmasõjas[muuda | muuda lähteteksti]

Mereväe tegevust Teises maailmasõjas juhtis Esimene merelord, kelleks aastail 1939–1943 oli Sir Dudley Pound,1939–1943 ja 1943–1946 Andrew Cunningham, 1. Cunningham of Hyndhope'i Vikont.

Kuna aga Suurbritannia oli globaalne impeerium, olid erinevates maailmajagudes ka piirkondlikud juhtimiskeskused:

Need sõjaeelsed tugijaamad reorganiseeriti 1939. aastal sõjalaevastikeks:

Lisaks välistugijaamadele oli moodustatud ka Suurbritannia saare kaitseks kaitsepiirkonnad:

Võitlus Atlandi pärast[muuda | muuda lähteteksti]

II maailmasõja alguses kasutas Saksamaa Suurbritannia alistamiseks mereblokaadi ning allveesõda. Selles üritasid Karl Dönitzi juhitava Saksamaa allveelaevad hävitada Vahemeres ning Atlandi ookeanil Suurbritanniasse Ameerikast ning kolooniatest eluliselt tähtsat varustust (toit, kütus ja sõjavarustus) toimetavaid konvoisid.

Admiraliteedi erinevad allosakonnad – Admiraliteedi Luureosakonna NID 8 ja Allveelaevade Jälgimise Kabineti (Submarine Tracking Room) – ülesanne oli jälgiga Saksamaa allveelaevade liikumist ning koostöös Admiraliteedi Kaubandusosakonna ja Mereväe Juhtimisteenistusega (Naval Control Service) kavandada laevakonvoidele võimalikult turvalisi Atlandi ookeani ületamise laevateid, et vältida allveelaevade rünnaku ohvriks sattumist.

Teenistuse eripärad Briti mereväes II maailmasõja ajal[muuda | muuda lähteteksti]

Sõjaaegne sõjalaevastiku personal moodustus kolmest erinevast teenistujagrupist:

1) Kuningliku laevastiku kaadrisõjaväelased; 2) Kuningliku laevastiku reservi (the Royal Naval Reserve (RNR)) sõjaväelased. Varem laevastikus või kaubalaevastikus (Merchant Navy) teeninud mereväeohvitserid suunati teenistusse sõjalaevastiku abilaevadele – traaleritele või miinilaevadele. Teine kategooria oli erruläinud mereväeohvitserid, keda kasutati kaubakonvoide kommodooridena.

3) Kuningliku laevastiku vabatahtlik reserv (Royal Naval Volunteer Reserve (RNVR)), kelle hulka kuulusid ohvitserid, keda eristati nende vormiriietuse käisel asuvad kaks rõngast. RNVR ohvitserid olid valitud nende isikute hulgast, kes olid sõja alguses ennast vabatahtlikult pakkunud laevastikuteenistusse ning olid värvatud sõja ajaks teenistusse. Üldisest moodustasid vabatahtliku reservi liikmed Briti sõjalaevastikust 3/4 ning nendega komplekteeriti konvoide saatelaevastiku (korvettide, fregattide ja hävitajate meeskonnad).

Admiraliteedi juhid[muuda | muuda lähteteksti]

Suurbritannia Admiraliteedi esimene lord, 1900–1964[muuda | muuda lähteteksti]

Nimi Ametiaja algus Ametiaja lõpp
William Palmer, 2. Selborne Earl 1900 1905
Frederick Campbell, 3. Cawdori Earl 1905 1905
Lord Edward Marjoribanks, 2. Tweedmouthi parun 1905 1908
Reginald McKenna 1908 1911
Winston Churchill 1911 1915
Arthur Balfour 1915 1916
Sir Edward Carson, Carsoni parun 1916 1917
Sir Eric Geddes 1917 1919
Walter Long, 1. Longi Vikont 1919 1921
Lord Arthur Lee, 1. Lee Farehami Vikont 1921 1922
Leo Amery 1922 1924
Frederic Thesiger, 1. Chelmsfordi Vikont 1924 1924
William Bridgeman, 1. Bridgemani Vikont 1924 1929
Albert Victor Alexander, 1. Hillsboroughi Earl 1929 1931
Sir Austen Chamberlain 1931 1931
Sir Bolton Eyres-Monsell, 1. Monselli Vikont 1931 1936
Sir Samuel Hoare, Bt 1936 1937
Duff Cooper 1937 1938
James Stanhope, 7.Stanhope Earl 1938 1939
Winston Churchill 1939 1940
Albert Victor Alexander, 1. Hillsboroughi Earl 1940 1945
Brendan Bracken, 1. Brackeni Vikont 1945 1945
Albert Victor Alexander, 1. Hillsboroughi Earl 1945 1946
George Hall, 1. Halli Vikont 1946 1951
Lord Frank Pakenham, 7. Longfordi Earl 1951 1951
James Thomas, 1. Cilcennini Vikont 1951 1956
parun Quintin Hogg, Hailsham of St Marylebone Vikont 1956 1957
George Douglas-Hamilton, 10. Selkirki Earl 1957 1959
Lord Peter Carington, 6. Carringtoni Lord 1959 1963
George Jellicoe, 2. Jellicoe Earl 1963 1964

Admiraliteedi esimene merelord (First Sea Lord), 1904–1964[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]