Algirdas

Allikas: Vikipeedia
Leedu suurvürsti Algirdase pitsat

Algirdas (valgevene nimekuju Alhierd (Альгерд); vanavalgevene kroonikates Olgierd (umbes 1296mai lõpp 1377) oli Leedu suurvürst aastatel 1345–1377. Algirdas oli tõenäoliselt viimane paganlik valitseja Euroopas, kuigi ta ise oli õigeusklik, jäi Leedu kuni 1387. aastani veel paganlikuks. Teda peetakse sageli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi kõigi aegade kõige võimsamaks valitsejaks.

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Algirdas oli üks Leedu suurvürst Gediminase seitsmest pojast. Abieluga Viciebski vürsti tütre Mariaga, omandas ta viimase Viciebski vürsti surma järel 1320. aastal Viciebski vürstiriigi. Enne surma 1341 jagas Gediminas oma valdused poegade vahel, jättes noorimale pojale Jaunutisele pealinna Vilniuse ning nominaalse esimuse. Koos oma venna Žemaitija Kęstutisega ajas Algirdas 1345 vähevõimeka Jaunutise Vilniusest välja ning kuulutas end suurvürstiks.

Algirdas valitses tegelikult oma venna Kęstutisega, Algirdas jagas oma valdused Kęstutisega niimoodi ära, et Algirdast mainitakse üksnes idaslaavi allikates (slaavipärase nimekujuga Olgierd), lääne kroonikates aga on juttu ainult tema vennast. Kęstutis valitses riigi lääneosas ja võitles Saksa Ordu vastu, korraldas 1345 sõjakäigu Vana-Liivimaale.

Algiradas aga sõdis lõunas sõdis edukalt tatarlastega, ta liidendas ka eduka Siniste Vete lahingu järel (1362) suurvürstiriigiga Tšernigov-Severskimaa, Volõõnia, Podoolia ja Kiievimaa, luues Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi impeeriumi, mis ulatus Läänemerest Musta mereni ja 50 miili kaugusele Moskvast ning oli üks Euroopa suuremaid riike. Valduste laienemise järel Dnepri ülem- ja keskjooksul asuvate alade üle moodustus järgnevaks 200 aastaks piir Leedu ja hilisema Poola-Leedu riigi ning Kuldhordi ja hilisema Krimmi khaaniriigi vahel. Tema võidud on pandud tema erakordse poliitilise tarkuse arvele, mille üheks avalduseks on ilmselt ka võimu jagamine venna Kęstutisega, kes osutus samuti võimekaks riigimeheks.

Püüdes takistada Moskva vürstiriigi tugevnemist, toetas ta Tveri vürste ja korraldas kolm sõjakäiku Moskva vastu (1368, 1370, 1372). Aastal 1370 sai ta Saksa ordult lüüa.

Isilikku ja järglased[muuda | redigeeri lähteteksti]

Leedu suurvürstid kasutasid vastavalt poliitilisest vajadusest, vajaliku usutunnistuse järgset ristimist ning seejärel kasutasid ka vastavaid (ristimisjärgseid) nimesi (paganlik + õigeusklik + katolik). Lisaks erinevatele ristinimedele on nende nimekujud erinevad erinevate riikide (Leedu, Poola, Valgevene või Vene ajalookirjanduses).

Vanemad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vennad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Õed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Abikaasad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pojad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vitebski Mariaga:
Tveri Julianaga:

Tütred[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eelnev:
Jaunutis
Leedu suurvürst
13451377
Järgnev:
Jogaila

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]