Frédéric Joliot-Curie

Allikas: Vikipeedia
Irène Curie + Frédéric Joliot (1934)

Jean Frédéric Joliot-Curie (19. märts 1900 Pariis14. august 1958) oli prantsuse füüsik.

1908–1917 sooritas õpingud Lacanale'i lütseumis, kust edasi läks ajutisesse teenistusse armeesse. Aastast 1918 jätkas Frédéric Joliot õpinguid kõigepealt Lavoisier' lütseumis, sealt edasi Pariisi Keemia ja Füüsika Koolis.

1925. aastal, saades Curie' fondist stipendiumi, asus Frédéric Joliot preparaatorina Pariisi Raadiumiinstituuti. Samal ajal kaitses Irène Curie doktoriväitekirja teemal "Polooniumi alfakiirgusest". 4. oktoobril 1926 registreeriti Pariisi 4. ringkonna linnavalitsuses Irène Curie' ja Frédéric Joliot' abielu. Aastal 1927 sündis tütar Hélène (hiljem Hélène Langevin-Joliot). Frédéric sai litsentsiaadikraadi Sorbonne'is. 1930. aastal kaitses ta doktoriväitekirja polooniumi elektrokeemia kohta.

1932. aastal määrati Frédéric Joliot-Curie Rahvusliku Teaduste Fondi seaduslikuks töötajaks, st sai Raadiumiinstituudis palgalise assistendi koha. Irène Joliot-Curie nimetati Raadiumiinstituudi Curie' laboratooriumi tööde juhatajaks. Samal aastal sündis ka nende teine laps Pierre.

1934. aasta 15. jaanuaril teatasid Frédéric ja Irene Joliot-Curie avastatud kunstlikust radioaktiivsusest, mille eest neile anti ka 1935. aastal Nobeli keemiapreemia.

Alates 1936. aastast nägi Frederic palju vaeva ülemaailmse rahu tagamiseks. Sõja-aastatel organiseeris ta oma ammuse õpetaja Paul Langevini põgenemise. Sellest ajast illegaliseerus Frederic täiesti. Tänu oma suurele rahuarmastusele nimetati ta paljude rahuorganisatsioonide juhiks (näiteks Prantsusmaa vabastamise ja sõltumatuse eest võitleva Rahvusrinde president).

1956. aasta 17. märtsil suri Irene Joliot-Curie. Samal aastal uuris Frederic Joliot Pierre Curie päevikuid, mida nad Marie Sklodowska-Curiega täitsid, kui püüdsid leida ja eraldada polooniumi ja raadiumi. Päevikud olid pärast Pierre'i ja Marie surma veel aastakümneid tugevalt radioaktiivsed.

Jean Frederic Joliot-Curie suri Saint Antoine'i haiglas 14. augustil 1958. 18. augustil peeti tema rahvuslikud matused Pariisis.