Keemiline ühend
Allikas: Vikipeedia
Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast erinevast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega. See on keemiliselt individuaalne aine.
Keemilist ühendit iseloomustab alljärgnev:
- keemilise ühendi molekulis olevate koostiselementide suhteline sisaldus on muutumatu ja väljendatav täisarvudes; s.t. igal ühendil on kindel koostise stöhhiomeetria
- molekulis on aatomid seotud kindlas järjestuses ja kindlate keemiliste sidemete kaudu; s.t. aatomite ruumiline asetus ja molekuli struktuur on üheselt määratletud; keemilisele ühendile vastab temale omane keemiline valem
- keemilise ühendi koostises olevaid elemente saab lahutada vaid keemiliste reaktsioonide läbi; kõik ühendid lagunevad kuumutamisel, kuid enamasti mitte koostiselementideks
- keemilise ühendi keemilised ja füüsikalised omadused erinevad tema koostises olevate elementide omadustest
- valdav enamus keemilisi ühendeid võib esineda tahkes, vedelas või gaasifaasis
- keemilisi ühendeid jagatakse kahte põhiklassi: anorgaanilised ja orgaanilised ühendid.
Keemilisteks ühenditeks ei loeta lihtaineid (nt O2, S8), ainete segusid (nt õhk, bensiin), sulameid (nt pronks) ja muutuva koostisega „mitte-stöhhiomeetrilisi” materjale (nt maakoore kristalsed kivimid ja mineraalid).
