Kalevi Kull

Allikas: Vikipeedia
Kalevi Kull näituse "Lotmani koolkond tänapäeval" avamisel TÜ raamatukogus 28. veebruaril 2012.

Kalevi Kull (sündinud 12. augustil 1952 Tartus) on eesti bioloog ja semiootik.[1]

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ta sündis Eesti Põllumajanduse Akadeemia õppejõu peres.[1]

Lõpetas 1970 Tartu 5. Keskkooli ja 1975 Tartu ülikooli. Bioloogiakandidaadi väitekirja "Puu kasvu dünaamiline modelleerimine" kaitses 1987 Tartu ülikoolis.

Töökohad[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 1967–1975 Zooloogia ja Botaanika Instituudi laborant
  • 1975–1977 Füüsika ja Astronoomia Instituudi insener
  • 1977–1996 ZBI nooremteadur, teadur, vanemteadur, juhtivteadur
  • 1984–1997 ZBI ökofüsioloogia osakonna juhataja
  • 1991–1992 TÜ botaanika ja ökoloogia kateedri dotsent
  • 1992–1998 TÜ botaanika ja ökoloogia instituudi professor
  • 1997–2007 TÜ semiootika osakonna dotsent
  • 1997– Eesti Põllumajandusülikooli ZBI botaanika osakonna vanemteadur
  • 2007– TÜ filosoofiateaduskonna semiootika osakonna professor

Teadustöö ja õppetöö[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ta on lugenud Tartu Ülikoolis teoreetilise bioloogia, matemaatilise modelleerimise, populatsioonibioloogia, biosemiootika, Eesti bioloogia ajaloo jmt kursusi, EPMÜ-s ökosemiootika ja evolutsiooni mehhanismide kursusi.

Töötas 1996 külalisprofessorina Münsteri Ülikoolis.

Uurimisalad: teoreetiline bioloogia, ökofüsioloogia ja biosemiootika. Bioloogilise liigi teoorias põhjendanud biparentaalsuse osa liikide kujundajana, organismide kasvu teoorias käsitlenud kasvu piiravaid mehhanisme, taimekoosluste teoorias liikide kooseksisteerimise mehhanisme, biosemiootikas bioloogiliste märgisüsteemide tüpoloogiat ja biosemioosi modelleerimist.

Üle 100 teadustrükise, aimeartikleid.

Teadaolevalt oli Kalevi Kull Eesti esimene geriljaaednik[2].

Publikatsioone[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Kull, K.; Zobel, M. (1991). High species richness in an Estonian wooded meadow. Journal of Vegetation Science, 2(5), 715–718.
  • Kull, Kalevi (1992). Evolution and semiotics. Sebeok, Thomas; Umiker-Sebeok, Jean (Toim.). Biosemiotics: Semiotic Web 1991 (221–233). Berlin: Mouton de Gruyter.
  • Kukk, Toomas; Kull, Kalevi (1997). Puisniidud. Biosphere Reserve.
  • Kull, K. (2000). Trends in theoretical biology: the 20th century. Aquinas, 43(2), 235–249.
  • Kull, K. (2001). Jakob von Uexkull: An introduction. Semiotica: Journal of the International Association for Semiotic Studies, 134(1–4), 1–58.
  • Kull, K. (2001). Living forms are communicative structures, based on the organic codes. Cybernetics and Human Knowing, 8(3), 91–94.
  • Kull, K.; Viikmaa, M.; Kull, T.; Tartes, U. (2001). Bioloogia gümnaasiumile.
  • Roepstorff, A.; Bubandt, N.; Kull, K. (Toim.) (2003). Imagining Nature: Practices of Cosmology and Identity. Aarhus University Press.
  • Kalevi Kull, Claus Emmeche, Donald Favareau 2008. Biosemiotic Questions. Biosemiotics 1(1): 41–55. (vt Biosemiootika#Biosemiootilised küsimused)
  • Kull, K. (2011). Biosemiotics in the twentieth century: A view from biology. Stjernfelt, F.; Bundgaard, P.F. (Toim.). Semiotics: Critical Concepts in Language Studies (164–192). London: Routledge.

Kalevi Kulli ingliskeelsete publikatsioonide loetelu on esitatud tema 60. sünnipäevale pühendatud kogumikus "Semiotics in the wild: essays in honour of Kalevi Kull on the occasion of his 60th birthday", edited by Timo Maran, Kati Lindström, Riin Magnus and Morten Tønnessen (Tartu: University of Tartu Press, 2012, ISBN 978-994932-041-7), lk 183–199.

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kalevi Kulli abikaasa on Tiiu Kull.

Olevi Kull oli tema vend.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Eesti Teaduse Biograafiline Leksikon, 2. köide
  2. http://www.muurileht.ee/geriljaaiandus-tallinna-tanavatel/

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]


Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.