Edmund Husserl

Edmund Husserl (1900).

Edmund Husserl (8. aprill 1859 Prossnitz – 26. aprill 1938 Freiburg) oli fenomenoloogilise filosoofia rajaja.

Ta sündis Austria-Ungari impeeriumis Määrimaal Prossnitzis. Tema vanemad olid juudid. Isa tegeles riideäriga. 10-aastaselt alustas Edmund õpinguid Viini Reaalgümnaasiumis. Aasta hiljem hakkas ta käima Olmützi Riigigümnaasiumis. Ta oli keskpärane õpilane, kes eelistas matemaatikat ja loodusteadusi. Lõpetanud 1876. aastal gümnaasiumi jätkas Edmund õpinguid Leipzigi ülikoolis, kus õppis loodusteadusi. Kaks aastat hiljem jätkas ta juba Berliinis matemaatikaõpinguid ja doktoriteesid kaitses ta 1883. aastal Viinis. 1884. aastal kuulas ta Franz Brentano loenguid filosoofiast. 1886. aastal õppis ta Halles ja habilitatsioonitöö kirjutas arvu mõistest. Sel perioodil vahetas ta religiooni: temast sai kristlane. 1887. aastal sai temast Halle ülikooli eradotsent. Ta abiellus juudi kogukonnast pärineva uskuvahetanud Malvine Charlotte Steinschneideriga. Neid laulatati kristliku kombe kohaselt. Neil oli kolm last.

Husserlid jäid Hallesse 1901. aastani. Sel perioodil kirjutas ta oma "Aritmeetika filosoofia" ("Philosophie der Arithmetik") ja ladus aluse fenomenoloogiale kui eraldiseisvale filosoofilisele meetodile. 1901.aastal kutsuti Husserl Göttingeni, kuhu ta jäi järgnevaks 16 aastaks. Göttingeni perioodil formuleeris Husserl uue fenomenoloogilise teaduse piirjooned, mis esitati raamatus "Ideen zu einer reinen Phänomenologie und phänomenologischen Philosophie". "Ideede" esimene köide ilmus 1913. aastal Husserli aastaraamatus "Jahrbuch für Philosophie und phänomenologische Forschung".

1916. aastal võttis Edmund Husserl vastu professorikoha Freiburgis Breisgaus. Kuigi ta emeriteerus 1928. aastal, jätkas ta tööd fenomenoloogiliste projektide kallal kuni surmani 1938. aastal. Kui Heidegger sai 1933. aastal Freiburgi ülikooli rektoriks, ei liitunud ta ainuüksi parteiga, ja mitte ainult ei rääkinud kaasa "natsionaalsotsialistlikus revolutsioonis", vaid ka keelas oma endisel õpetajal sisenemise ülikooli õppehoonetesse ja raamatukokku. Husserl oli sellest väga kibestunud.

Isiklikku

Edmund Husserlil oli poeg Gerhard Husserl, kes abiellus eesti või baltisaksa päritolu Dodo Tammanniga.

Husserli peamised tööd

• "Über den Begriff der Zahl. Psychologische Analysen", 1887.
• "Philosophie der Arithmetik. Psychologische und logische Untersuchungen" 1891.
• "Logische Untersuchungen. Erste Teil: Prolegomena zur reinen Logik", 1900.
• "Logische Untersuchungen. Zweite Teil: Untersuchungen zur Phänomenologie und Theorie der Erkenntnis", 1901.
• "Philosophie als strenge Wissenschaft", Logos 1 (1911) 289-341.
• "Ideen zu einer reinen Phänomenologie und phänomenologischen Philosophie. Erstes Buch: Allgemeine Einführung in die reine Phänomenologie", 1913.
• "Vorlesungen zur Phänomenologie des inneren Zeitbewusstseins", Jahrbuch für Philosophie und phänomenologische Forschung 9 (1928), 367-498.
• "Formale und transzendentale Logik. Versuch einer Kritik der logischen Vernunft", Jahrbuch für Philosophie und phänomenologische Forschung 10 (1929) 1-298.
• "Méditations cartésiennes", 1931.
• "Die Krisis der europäischen Wissenschaften und die transzendentale Phänomenologie: Eine Einleitung in die phänomenologische Philosophie", Philosophia 1 (1936) 77-176.

Tõlked eesti keelde

• "Pariisi ettekanded", tõlkinud Ülo Matjus – Akadeemia 1993, nr 7, lk 1389–1424; loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis
• "Materiaalse looduse konstitutsioon" (katkendid), tõlkinud Kristjan Laasik – Akadeemia 2013, nr 1, lk 83–102 ja nr 2, lk 348–357

Vaata ka

• Intentsionaalsus

Kirjandus

• Alfred Koort, "Fenomenoloogiline filosoofia. Edmund Husserli surma puhul" – Looming 1938, nr 6, lk 656–666; loetav ka Kirjandusarhiivis; ilmunud ka raamatus: Alfred Koort, "Inimese meetod", sari Eesti mõttelugu, nr 8, Ilmamaa, Tartu 1996, lk 101–116
• Ülo Matjus, "Edmund Husserl Descartes'i teil" – Akadeemia 1993, nr 8, lk 1571–1603; loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis; ilmunud ka raamatus: Ülo Matjus, "Kõrb kasvab", sari Eesti mõttelugu, nr 54, Ilmamaa, Tartu 2004, lk 352–382
• Kristjan Laasik, "Asjade antusest tajus" – Akadeemia 2013, nr 1, lk 104–123