Arvuti

Allikas: Vikipeedia
IBM Blue Gene/P superarvuti.

Arvuti on mehhaaniline või elektrooniline seade, mis suudab hõivata, töödelda ja väljastada andmeid vastavalt etteantud reeglitele; masin, mille otstarbeks on tehete sooritamine.

Aastate jooksul on sõna arvuti sisuline tähendus kasvanud tehnoloogia arenguga samas tempos. Üldiselt võib arvutiks nimetada iga seadet, mille põhifunktsiooniks on tehete sooritamine - nii aastakümnete vanust elektroonilist taskukalkulaatorit kui ka kaasaegset nutitelefoni.

Elektronarvuti (ehk raal[1] või kompuuter) võimaldab nii andmete hõivamist, säilitamist, töötlemist, väljastamist kui ka edastamist. Standardse seadmestikuga raal koosneb protsessorist, emaplaadist, muutmälust, püsimälust, heli-videokaartidest, toiteplokist ning välisseadmetest, mille ülesandeks on arvutist andmete väljastamine või andmete arvutisse vastuvõtmine (klaviatuur, hiir, kuvar ja printer). Välisseadmed võivad asuda arvutiga samas korpuses.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kaks IBM 7090 arvutit NASA kontrollkeskuses 1962. aastal.
  • Arvutite ajaloo hulka võib lugeda eelajaloolisi arvutuspulki ning muid mehaanilisi arvutamise abivahendeid.
  • Esimene tõsisem arvutamise abivahend oli muistne arvutuslaud ehk abakus (leiutatud 3000 aastat ekr Mesopotaamias). Selle abil sai teha arvutusi lükates pulkade otsas olevaid rõngaid pulga ühest otsast teise. Esimesena kasutasid arvatavasti arvutuslauda kaupmehed. Arvutuslaud kaotas oma tähtuse Euroopas siis, kui hakkas levima paber ja kirjutamine.
  • 1642. aastal leiutas Blaise Pascal liitmisarvuti.
  • Järgmiseks suuremaks sammuks olid mehaanilised, elektromehaanilised ja elektroonilised analoogarvutid, mis kaotasid oma tähtsuse enamikus valdkondades digitaalelektroonika arenedes ja odavnedes.
  • Elektromehaanilised digitaalsed arvutid, näiteks Bomb, mida kasutati Saksa sõjaväe šifreerimismasina Enigma koodi murdmiseks, täitsid sama rolli valdkondades, mis tegelesid diskreetsete suurustega.
  • Tänapäevase raali ehitamine muutus võimalikuks kui 19. sajandil loodi matemaatikas mõiste loogikatehe. Digitaalse elektroonika alused töötas 1937. aastal välja Claude Elwood Shannon.
  • Esimesteks elektronarvutiteks peetakse saksa teadlase Konrad Zuse poolt välja töötatud Z3 (1941. aastal) ja Z4 (1944) ning 1944 Briti salateenistusele (GCHQ) loodud Colossust (mudelid Mark 1 ja Mark 2) ning 1946 Ameerika Ühendriikides valminud ENIAC, mis erinevalt Colossusest oli üldotstarbeline arvuti. Selle ajastu arvutid olid valdavalt elektronlampidel, ebatöökindlad, gabariitidelt suured (hõlmasid enda alla terveid korruseid ja maju) ning tarbisid elektrit suurusjärkudes, mida andsid terved elektrijaamad.
  • 1950ndatel võeti kasutusele transistorid, mis vähendasid arvutite voolutarvet mitmekordselt. Arvutid Whirlwind (1951), UNIVAC (1951), WITCH (1951), BESK (1953). IBM NORC (1954), IBM 702 (1955), IBM 305 RAMAC (1956), Bendix G-15 (1956), Pegasus (1956), AN/FSQ-7 (1958), IBM 7090 (1959), AKAT-1 (1959).
  • Eestisse jõudis esimene elektronarvuti 1959. aastal. Selleks oli Tartu Riiklikus Ülikoolis käivitatud Ural-1.[2] Üheks arvuti kasutusvaldkonnaks oli rahvamajanduse planeerimine.[3]
  • 1960ndatel arvutid Datasaab D2 (1960), BRLESC I (1962), Honeywell 200 (1963), UNIVAC 1108 (1964).
  • 1970ndatel koos spetsiaalselt arvutite jaoks ettenähtud integraallülituste (nt. mikroprotsessorid) masstootmisega muutus võimalikuks personaalarvutite teke.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Alo Raun. Raal. Eesti keele etümoloogiline teatmik.
  2. Alo Lõhmus. Informaatik ennustab arvutitele peatset kadu. Postimees, 2. november 2009.
  3. Planning by Computers To Be Tested in Estonia. The New York Times, 20. märts 1964.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vikisõnastik logo
Vikisõnastiku artikkel: