Arvuti
Allikas: Vikipeedia
| Vajab toimetamist. |
1) Optilised kettad
2) Kõvakettad
3) AGP ja PCI siinid
4) Vahemälu (pildil jahutite taga)
5) Protsessor
6) Toiteplokk
Arvuti on elektrooniline masin, mis töötleb informatsiooni vastavalt etteantud reeglitele.
Läbi aastate on sõna arvuti tähendanud erinevaid asju. Arvutiks nimetati näiteks mehhaanilisi või elektrilisi masinaid, mille abil oli võimalik teha arvutusi. Elektroonilisi kalkulaatoreid on samuti nimetatud arvutiteks. Seda, mida praegu enamasti arvutiks nimetatakse, tähistatakse ka sõnadega raal ja kompuuter.
Tänapäeva arvuti võimaldab laias skaalas informatsiooni töötlemist, muuhulgas ka arvutamist. Arvuti, selle sõna tänapäevases mõistes, koosneb protsessorist, töömälust, vahemälust ning välisseadmetest, mille ülesannete hulka kuuluvad inimese ja arvuti suhtlemise vahendamine, arvutile andmete etteandmine ning tulemuste salvestamine. Välisseadmed võivad asuda arvutiga samas korpuses. Inimese suhtluseks arvutiga kasutatakse sisend- ja väljundseadmed, mille hulka kuuluvad näiteks klaviatuur, hiir, skanner, kuvar ja printer.
Sisukord |
[redigeeri] Ajalugu
Arvuti on masin, mida võib kirjeldada aparaadina, mille abil on võimalik arvutada ja seda palju kiiremini kui peast arvutades. Esimene masin, mida võib nimetada arvutiks, sest see aitas inimestel arvutada oli muistne arvutuslaud e. abakus. Abakus e. arvutuslaud leiutati 3000 aastat ekr Mesopotaamias. Selle abil sai teha arvutusi lükates pulkade otsas olevaid rõngaid pulga ühest otsast teise. Esimesena kasutasid arvatavasti arvutuslauda kaupmehed. Arvutuslaud kaotas oma tähtuse Euroopas siis, kui hakkas levima paber ja kirjutamine.
Järgmisena leiutati liitmisarvuti 1642. aastal Blaise Pascali leiutatud masin.
Arvutite ajaloo hulka võib lugeda eelajaloolisi arvutuspulki ning muid mehaanilisi vahendeid. Tänapäevase raali ehitamine muutus võimalikuks kui 19. saj. loodi mõiste loogikatehe matemaatikas.
Tänapäevase digitaalarvuti juured on pärit aastast 1937, kui Claude Elwood Shannon töötas välja digitaalse elektroonika alused. Esimesteks elektronarvutiteks peetakse saksa teadlase Konrad Zuse poolt välja töötatud Z3 (1941. aastal) ja Z4(1944) ning 1944 Briti salateenistusele (GCHQ) loodud Colossust (mudelid Mark 1 ja Mark 2) ning 1946 Ameerika Ühendriikides valminud ENIAC, mis erinevalt Colossusest oli üldotstarbeline arvuti. Selle ajastu arvutid olid valdavalt elektronlampidel, ebatöökindlad, gabariitidelt suure (hõlmasid enda alla terveid korruseid ja maju) ning tarbisid elektrit suurusjärkudes, mida andsid terved elektrijaamad.
Samas olid olemas ka elektromehaanilised arvutid, näiteks Bomba, mida kasutati Saksa sõjaväe šifreerimismasina Enigma koodi murdmiseks.
1950ndatel võeti kasutusele transistorid ning arvutid muutusid kõikides näitajates paremaks.
- Whirlwind, (1951);
- UNIVAC I -UNIVersal Automatic Computer, (1951);
- WITCH -Wolverhampton Instrument for Teaching Computing (1951);
- BESK - Binär Elektronisk SekvensKalkylator (rootsi keeles), Binary Electronic Sequence Calculator(1953);
- IBM 702, (1955);
- IBM NORC - IBM Naval Ordnance Research Calculator (1954);
- IBM 305 RAMAC, (1956);
- Bendix G-15 (1956);
- Pegasus, (1956);
- AN/FSQ-7 (1958);
- IBM 7090, (1959);
- AKAT-1, (1959);
- Datasaab D2, (1960);
- BRLESC I - Ballistic Research Laboratories Electronic Scientific Computer, (1962);
- Honeywell 200, (1963);
- UNIVAC 1108, (1964);
1970ndatel koos integraallülituste tulekuga muutus võimalikuks personaalarvutite teke.
[redigeeri] Vaata ka
- Lauaarvuti
- Personaalarvuti
- Sülearvuti
- Arvutispetsialist
- Riistvara
- Tarkvara
- Operatsioonisüsteem
- Arvutiprogramm
- Apple Macintosh
- Silicon Graphics
- IBM
- Intel
[redigeeri] Viited
[redigeeri] Välislingid
- Planning by Computers To Be Tested in Estonia: Estonia has been selected as a testing ground for an ambitious Soviet experiment to handle economic planning and management with electronic computers., The New York Times, 20. märts, 1964, lk. 5
- 02. november 2009, Informaatik ennustab arvutitele peatset kadu, Postimees, LK 6
|
|
||
|---|---|---|
| Põhi | Korpus • Kuvar • I/O |  |
| Põhikomponendid | Toiteplokk • Emaplaat • CPU • Operatiivmälu • Kõvaketas • Graafikakaart • Helikaart • Võrgukaart • Jahutus | |
| Lisakomponendid | CD-ROM • DVD-ROM • SCSI | |
| Väliskomponendid | Printer • Skanner • Plotter • Modem • Kõlarid • UPS | |
| Sisestusseadmed | Klaviatuur • Arvutihiir • Touchpad • Trackball | |
| Mänguseadmed | Joystick • Mängurool • Gamepad • Dancepad • Püstol | |
