Genoom

Allikas: Vikipeedia

Genoom on ühes liigiomases kromosoomikomplektis (haploidne kromosoomistik) sisalduv geneetiline materjal[1].

Genoomi iseloomustatakse kromosoomide arvu ja tüüpide, DNA koguse, DNA nukleotiidjärjestuse tüüpide, geenide arvu ja vastastikuse paiknemise ja teiste taoliste tunnuste kaudu[1].

Inimese genoomi moodustavad 24 kromosoomi: 22 autosoomi ja 2 gonosoomi, X ja Y. Inimese haploidne (sugurakkude) genoom koosneb seega 23st kromosoomist; keharakud (somaatilised rakud) on aga diploidsed, st neis on 46 kromosoomi.

Genoomi mõistet kasutatakse ka rakuorganellide geneetilise struktuuri tähistamiseks, nt mitokondrigenoom ja plastiidigenoom[1].

Genoommutatsioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Genoommutatsioonid tähendavad indiviidi normaalse liigiomase kromosoomistiku arvuline muutus, kas kogu kromosoomikomplekti kordne muutus

  1. euploidsus
  2. polüploidsus

või üksikute kromosoomide arvu muutus

  1. aneuploidsus

Genoommutatsioonid on omased lihtsamatele organismidele, peamiselt taimed ja seened. Loomadel esineb g-mutatsioone harvem ja nende olemus on piiratud. Mõned autosoomid võivad esineda 3-kordsuses. Sugukromosoomide arvu muutusega võib esineda naistel (X, XXX, XXXX jne), meestel (XXY, XYY, XXXY)

Genoommutatsioonide tekkepõhjused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Levinud on ka inimeste poolt tahtlikult muudetud taimede kromosoomide üldarvu muutus, nn polüploidid. See põhjustab teatud taimedel saagikuse suurenemist.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Viikmaa, M. Klassikalise geneetika leksikon. Vaadatud 30.07.2011.