Genoom
| See artikkel vajab toimetamist. Lisainfot võib leiduda arutelulehel. Palun aita artiklit toimetada. |
Genoom on ühes liigiomases kromosoomikomplektis (haploidne kromosoomistik) sisalduv geneetiline materjal[1].
Genoomi iseloomustatakse kromosoomide arvu ja tüüpide, DNA koguse, DNA nukleotiidjärjestuse tüüpide, geenide arvu ja vastastikuse paiknemise ja teiste taoliste tunnuste kaudu[1].
Inimese genoomi moodustavad 24 kromosoomi: 22 autosoomi ja 2 gonosoomi, X ja Y. Inimese haploidne (sugurakkude) genoom koosneb seega 23st kromosoomist; keharakud (somaatilised rakud) on aga diploidsed, st neis on 46 kromosoomi.
Genoomi mõistet kasutatakse ka rakuorganellide geneetilise struktuuri tähistamiseks, nt mitokondrigenoom ja plastiidigenoom[1].
Sisukord |
Genoommutatsioonid [muuda]
Genoommutatsioonid tähendavad indiviidi normaalse liigiomase kromosoomistiku arvuline muutus, kas kogu kromosoomikomplekti kordne muutus
või üksikute kromosoomide arvu muutus
Genoommutatsioonid on omased lihtsamatele organismidele, peamiselt taimed ja seened. Loomadel esineb g-mutatsioone harvem ja nende olemus on piiratud. Mõned autosoomid võivad esineda 3-kordsuses. Sugukromosoomide arvu muutusega võib esineda naistel (X, XXX, XXXX jne), meestel (XXY, XYY, XXXY)
Genoommutatsioonide tekkepõhjused [muuda]
- Endomitoos
- Viljastumisel osaleb diploidne gameet
- Ristuvad erineva kromosoomi arvuga vanemad
- Häired meioosis
Levinud on ka inimeste poolt tahtlikult muudetud taimede kromosoomide üldarvu muutus, nn polüploidid. See põhjustab teatud taimedel saagikuse suurenemist.
Välislingid [muuda]
Vaata ka [muuda]
Viited [muuda]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Viikmaa, M. Klassikalise geneetika leksikon. Vaadatud 30.07.2011.