Süvaökoloogia

Allikas: Vikipeedia

Süvaökoloogia on üks rohelise ideoloogia aluseks olevaid ökoloogilise filosoofia harusid. Selle alusepanijaks on norra ökofilosoof Arne Næss.

Süvaökoloogia platvormi ühe tuntuima versiooni sõnastasid 1995. aasta mais inglise ökoloogilise õppeasutuse Schumacher College'i süvaökoloogia kursuse osalised. Sel platvormil on ka varasemaid ja veidi teistsuguseid versioone. See koosneb kaheksast teesist[1].

  1. Kõigel elaval on väärtus iseenesest, sõltumata tema kasulikkusest inimestele.
  2. Looduse rikkalikkus ja mitmekesisus aitavad kaasa elu heaolule ja neil on iseseisev väärtus.
  3. Inimestel ei ole õigust vähendada elu rikkalikkust ja mitmekesisust, välja arvatud oma eluliste vajaduste tarbeks ning vastutusrikkal viisil.
  4. Inimeste toime maailmas on ülemäärane ja halveneb üha.
  5. Selle toime peamised elemendid on inimeste elustiil ja arvukus.
  6. Elu, sealhulgas kultuuride mitmekesisus, saab õitseda üksnes juhul, kui inimesed vähendavad oma mõju.
  7. Seepärast peavad põhilised ideoloogilised, poliitilised, majanduslikud ja tehnoloogilised struktuurid muutuma.
  8. Neil, kes võtavad omaks loobumise põhimõtted, on kohustus osaleda vajalike muudatuste teostamises, tehes seda rahumeelselt ja demokraatlikult.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Næss, Arne. (1986). The deep ecology movement: Some philosophical aspects. Philosophical Inquiry 8: 10–31.