Väärtus

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib filosoofilisest väärtuse mõistest; matemaatika mõiste kohta vaata artiklit väärtus (matemaatika); sotsioloogia mõiste kohta vaata artiklit Väärtused; poliitilise ökonoomia mõiste kohta vaata artiklit Väärtus (poliitiline ökonoomia); teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Väärtus (täpsustus)

Väärtus ehk väärtushinnang on eetikas ja filosoofias püsiv hinnang, mis mingile entiteedile on antud või selle juurde muul viisil kuulub.

Väärtuseks nimetatakse ka väärtustatavat entiteeti ennast.

Väärtuse olemus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Väärtuse olemasolu tingimuseks on enamasti vajalik millegi teadlik või mitteteadlik väärtustamine kellegi poolt. Inimkäitumises väljenduv väärtus väärtushoiakutena, väärtus kui selline on aga enamasti sõnades väljendatav.

Tänapäeva pluralistlikes ühiskondades peetakse väga oluliseks ühiste väärtuste määratlemist.

Fakt ja väärtus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Väärtust peetakse enamasti fakti vastandiks. Fakt on objektiivselt kindlaks tehtud asjaolu, mille olemasolu ei sõltu mitte hinnangust, vaid on tagatud seose läbi fakti kindlakstegemisega. Väärtuse olemasolu sõltub aga tavapäraste käsitluste järgi väärtustava subjekti tegevusest, nt põhjendamisest.

Vastavalt sellele eristatakse väärtusotsustusi ja faktiotsustusi.

Peetakse õigeks, et ühegi faktiga ei kaasne automaatselt millegi väärtustamine, kuna fakt käib selle kohta, kuidas asjad on, aga mitte selle kohta, kuidas asjad olema peaksid. Sestap käib faktidest väärtuste tuletamine alati läbi hinnangute andmise ja nt teaduse poolt kindlaks tehtud faktidest ei saa otseselt välja lugeda avastuste väärtust. Nt tuumareaktsioonide olemasolu on fakt, aga mitte see, et tuumaenergia kasutamisega kaasnevad probleemid (nt tuumapomm, tuumajäätmed jm laadi tuumaoht), mille tõttu ei peaks me tuumafüüsikat kui teaduseharu ja selle raames siis ka tuumareaktsioone pimesi väärtustama.

Mõned filosoofid aga peavad väärtusi ka iseseisvalt, st subjektist sõltumatult olemasolevateks ning pole nõus ülal kirjeldatud väärtuse ja fakti eristusega.

Väärtushinnangud keskkondlikus paradigmas[muuda | redigeeri lähteteksti]

Keskkondlikus paradigmas loovad väärtushinnangud aluse soovitava keskkonnaseisundi kujutlemisele, mille suhtes hinnatakse tegelikkust[1]. Samas ei saa kindlaid väärtushinnanguid alati seostada konkreetsete tegevustega ega hoiakutega, kuna eri olukordades võib inimene oma väärtushinnanguid väljendada erinevate tegevuste kaudu[1].

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Säästva arengu sõnaseletusi. Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn. [1] (vaadatud 24.10.2012)