Jakob von Uexküll

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Eestist pärit bioloogist; ökopoliitiku ja filantroobi kohta vaata artiklit Jakob von Uexküll (ökopoliitik).

Jakob Johann von Uexküll 1903. aastal

Jakob Johann von Uexküll (8. september 1864 Keblaste, Läänemaa25. juuli 1944 Capri, Itaalia) oli baltisaksa päritolu bioloog, filosoof ja krüptosemiootik, selgrootute võrdleva füsioloogia ja biosemiootika rajajaid. Ta oli teoreetilise bioloogia suurkuju ja Karl Ernst von Baeri lähenemisviisi arendaja.

Elukäik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jakob Johann von Uexküll sündis baltisaksa poliitiku Alexander Rudolf Karl von Uexkülli ja paruness Sophie Karoline Pauline von Hahni pojana.

Ta õppis 18841889 Tartu Ülikoolis zooloogiat, seejärel töötas Heidelbergis ja Hamburgis. Ta suvitas 1930. aastail Puhtus, kus ta suvemajas on alates 1949. aastast bioloogiajaam.

Ta oli aastast 1925 Hamburgis professor, rajas seal loomade omailma uurimise instituudi (Institut für Umweltforschung) ja juhatas seda 19261940.

Viimased eluaastad veetis ta Capri saarel. Seal oli tal villa juba enne maailmasõda ja ta suutis selle säilitada ajal, mil tema perekond suuremast osast oma varandusest ilma jäi. Ta on maetud Capri kalmistule.

Teadustöö[muuda | redigeeri lähteteksti]

"Teoreetiline bioloogia", 1920

Uexküll uuris selgrootute närvitalitlust ja käitumist. Ta näitas, et elukeskkonna nähtuste signaalne tähendus sõltub organismi talituste struktuurist, ning käsitles bioloogiat kantiaanlikust tunnetuskontseptsioonist lähtudes. Tema peamiste mõistete seas on omailm (Umwelt) ja funktsioonitsükkel.

Jakob von Uexkülli arhiivi hoidmiseks ja tema vaateviisi arendamiseks on Tartus Eesti LUSi juures Jakob von Uexkülli Keskus (asutatud 1993).

Teosed[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Umwelt und Innenwelt der Tiere" (1909)
  • "Theoretische Biologie" (1920, 1928)
  • "Bedeutungslehre" (1940)

Eesti keeles[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Uexküll, Jakob von 1991. Tähendusõpetus. "Akadeemia" 3(10), lk 2105–2113.
  • Uexküll, Jakob von 1996. Rännak läbi loomade ja inimeste omailmade. Tõlkinud Piret Peiker, järelsõna Kalevi Kull. "Vikerkaar" 1/2, lk 165–173.
  • Uexküll, Jakob von 1999. Rännud loomade ja inimeste omailmades. Eesti Loodus 1–12 (järjeloona läbi selle aastakäigu numbrite)
  • Uexküll, Jakob von 2012. Omailmad. (Koostanud Kalevi Kull ja Riin Magnus.) (Eesti mõttelugu 105.) Tartu: Ilmamaa.

Perekond[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jakob Johann von Uexküll abiellus 1903. aastal krahvinna Gudrun von Schweriniga. Abielust sündisid:

Esivanemad[muuda | redigeeri lähteteksti]


Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Uexküll, Gudrun von. "Jakob von Uexküll, seine Welt und seine Umwelt". 1964
  • Kull, Kalevi (toim.). "Jakob von Uexküll: a paradigm for biology and semiotics". "Semiotica" 2001 134(1/4).
  • Mildenberger, Florian. "Umwelt als Vision: Leben und Werk Jakob von Uexkülls (1864-1944)". [Sudhoffs Archiv, Heft 56.] Stuttgart: Franz Steiner Verlag. 2007

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]