Bioloogia
 |
See artikkel vajab toimetamist. Palun aita artiklit toimetada. |
 |
 |
 |
 |
Bioloogia (kreeka sõnadest βίος 'elu' ja λόγος 'logos'; varem on eesti keeles kasutatud ka sõnu eluteadus ja bionoomia) on loodusteaduse haru, mis uurib elu.
Bioloogia uurib kõiki Maa elavate organismide eluavaldusi ja nendega seonduvaid kõikvõimalikke aspekte (ehitust, talitlust, kasvu, päritolu, evolutsiooni, levikut jne). Elusorganismidega on tihedalt seotud energia ja aine liikumine, mille tõttu organismidel on võimalik ainevahetuse käigus oma keha üles ehitada, paraneda vigastustest ja reprodutseerida ehk anda järglasi.
Kuna bioloogia keskendub peamiselt elusorganismidele, saab eluvormide järgi eristada zooloogiat, botaanikat ja mikrobioloogiat. Neid bioloogia allharusid lahates eristatakse kitsamaid allharusid, näiteks algoloogiat ja protistoloogiat.
Bioloogia tähtsaimateks meetoditeks on organismide vaatlus, kirjeldus, võrdlus ja eksperiment (katse).
Elusorganismidega seotud saladused on inimesi köitnud ajast aega. Üks osa uudishimust johtub tahtest kontrollida eluprotsesse ning kasutada loodusressursse. Paljudele küsimustele on leitud ka vastuseid ning see on tunduvalt parandanud meie elukvaliteeti.
Inimest, kes tegeleb sügavamalt bioloogiliste probleemidega, nimetatakse bioloogiks.
Kitsamas mõttes nimetatakse bioloogiaks mingi taime- või loomaliigi (-rühma) eluviisi.
Sisukord |
[redigeeri] Valdkonnad
Bioloogiasse kuulub hulk uurimisvaldkondi, mida sageli vaadeldakse ka omaette distsipliinidena. Nad uurivad elu eri tasandeid ja aspekte:
- aatomite ja molekulide tasandit (molekulaarbioloogia, biokeemia, biofüüsika)
- rakutasandit (rakubioloogia)
- kudede ja elundite tasandit (füsioloogia, anatoomia ja histoloogia)
- isendi arengut ehk ontogeneesi (arengubioloogia)
- pärilikkust (geneetika)
- käitumist (etoloogia)
- kommunikatsiooni (zoosemiootika)
- liikide põlvnemist (evolutsioonibioloogia, süstemaatika, fülogeenia)
- organismide omavahelisi suhteid ja nende suhteid elupaikadega (ökoloogia)
- eri tasandite vahelisi suhteid, et mõista, kuidas kogu tervik töötab (süsteemibioloogia)
Suuremaid organismide rühmi käsitlevad viroloogia (viirused), mikrobioloogia (bakterid, arhed ja protistid), botaanika (taimed), mükoloogia (seened) ja zooloogia (loomad)
Bioloogia üldiste ja teoreetiliste aspektidega tegelevad üldbioloogia, teoreetiline bioloogia ja biosemiootika.
[redigeeri] Elusolendite tähtsamad rühmad
[redigeeri] Viirused
[redigeeri] Bakterid
[redigeeri] Arhed ehk arhebakterid
[redigeeri] Eukarüoodid ehk päristuumsed organismid
[redigeeri] Protistid
[redigeeri] Taimed
- Taimed, Taimede loend
- Vetikad (Ränivetikad, rohevetikad, punavetikad, pruunvetikad)
- Sammaltaimed
- Sõnajalgtaimed
- Paljasseemnetaimed
- Õistaimed ehk katteseemnetaimed.
[redigeeri] Seened
[redigeeri] Loomad
- Käsnad
- Ainuõõssed
- Ussid (Lameussid, Ümarussid, Rõngussid)
- Lülijalgsed (Koorikloomad, Ämblikulaadsed, Putukad)
- Limused (Peajalgsed, Teod, Karbid)
- Okasnahksed
- Keelikloomad (Kõhrkalad, Luukalad, Kahepaiksed, Roomajad,
Linnud, Imetajad)
[redigeeri] Eesti elusloodus
[redigeeri] Evolutsioon
- Elu teke
- Darvinism
- Evolutsioon (Molekulaarne evolutsioon, Evolutsiooni mehhanismid)
- Inimese evolutsioon
- Paleontoloogia
[redigeeri] Ökoloogia
[redigeeri] Bioloogia ajaloost
Mõiste "bioloogia" elusorganisme käsitleva teaduse nimetusena võeti kasutusele 19. sajandi algul. Varasemaid bioloogilisi uuringud tehti üldise loodusteaduse, filosoofia või meditsiini raames.
Vanaaja bioloogilised teadmised ja uuringud olid peamiselt kirjeldavat laadi, ehkki pakuti välja ka (tänapäeva mõistes naiivseid) seletusi eluprotsesside põhjuste kohta. Olulisemaid kirjutisi on teada Theophrastoselt, Hippokrateselt, Aristoteleselt, Plinius Vanemalt, Galenoselt jt.
Keskaeg tõi bioloogiasse vähe uut. Kvalitatiivne areng algas taas renessansiajal koos üldise huvi kasvuga loodusteaduste vastu. Väga oluliseks sammuks oli mikroskoobi leiutamine 17. sajandil, mis võimaldas vaadelda väiksemaid eluvorme ja avastada organismide rakulise ehituse.
18. sajandil jätkus maailma bioloogilise mitmekesisuse kirjeldamine ning arvelevõtmine, mis viis organismide teadusliku süstemaatika väljatöötamiseni, millele vahest suurima panuse andis K. Linné välja töötatud binaarne nomenklatuur.
19. sajandist pärineb mitu pöördelise tähtsusega saavutust: evolutsiooniteooria väljatöötamine (Ch. Darwin), rakuõpetuse teke (R. Wirchow jt.), embrüoloogia teke (G. Cuvier, K. E. von Baer), mikrobioloogia teke (R. Koch, L. Pasteur), biokeemia teke (E. Fischer, O. Warburg jt.). Sajandivahetusel hakkasid välja kujunema ka geneetika (G. Mendel, T. H. Morgan) ja ökoloogia.
Uued suuremad läbimurded järgnesid 20. sajandi teisel poolel pärilikkuse mehhanismide selgitamisega (J. Watson, F. Crick, J. Monod, E. Tatum jpt). Molekulaarbioloogia kiire areng tõi kaasa arengu ka teistes bioloogia harudes: ilmusid uued vaated evolutsioonile (M. Kimura, E. Mayr, R. Dawkins jt.), biosüstemaatikale (L. Margulis, C. Woese jt.) arengubioloogiale (Ch. Nüsseln-Vollhard, E. Lewis jt). 20. sajandi lõpu tähtsaimaks saavutuseks võib pidada mitmete organismide (kaasa arvatud inmese) genoomide täielike järjestuste kindlakstegemist.
[redigeeri] Vaata ka
[redigeeri] Välislingid
- Citizendiumi artikkel (inglise keeles)
