Jaan Valsiner

Allikas: Vikipeedia

Jaan Valsiner (sündinud 29. juunil 1951 Tallinnas) on eesti päritolu psühholoog.

Oma teadusliku karjääri alguses tegeles ta arengupsühholoogiaga ning valdavalt just ema ja lapse suhtlusmustrite analüüsiga, tänapäeval on ta aga pigem keskendunud inimese elukestvate kognitiivsete ja afektiivsete protsesside kultuurilisele organiseeritusele3.

Alates 1988. aastast on prof. Valsiner olnud Ameerika Ühendriikide kodanik2. Ta oli Clarki Ülikooli psühholoogiaprofessor. Alates 2013. aastast töötab ta Aalborgi Ülikoolis Taanis.

Professor Jaan Valsiner promoveeriti Tallinna Ülikooli audoktoriks 22. veebruaril 2008. aastal3.


Hariduslik taust2, 3, 4[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aastatel 1969-1971 õppis Jaan Valsiner Tallinna Pedagoogilises Instituudis inglise keele erialal. Seejärel jätkusid õpingud Tartu Ülikooli psühholoogia osakonnas psühholingvistika ja kommunikatsiooni suunal. Kraaditööna kaitses Jaan Valsiner 1976. aastal väitekirja teemal „Füsioloogiliste, kognitiivsete ja interaktiivsete tegurite seostest inimese varajases ontogeneesis“ (On the interrelationships between physiological, cognitive, and interactive factors in early human ontogenesis). Aspirantuuri (C.Sc./Ph.D.) lõpetas Valsiner 1979. aastal, kaitstes väitekirja teemal „Nägude ja näoilmete tuvastamismehhanismid“ (Mechanisms of recognition of faces and facial expressions).


Erialane tegevus2, 4[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärast kraaditöö kaitsmist 1976. aastal asus Jaan Valsiner nooremteadurina tööle Tartu Ülikooli psühholoogia osakonnas. 1977. aastal sai ta vanemteaduriks ning osalise koormusega lektoriks ja aastatel 1978-1980 töötas ta samas asutuses juba abiprofessorina. 1980. aasta aprillist oktoobrini töötas Valsiner Lääne-Saksamaal Giessenis Justus-Liebigi Ülikoolis külalisprofessorina ning abiprofessorina 1980-1981 Minneapolises Minnesota Ülikoolis. 1981-1997 töötas Valsiner professorina Chapel Hillis Põhja-Carolina Ülikoolis psühholoogia osakonnas. Alates 1997. aastast töötab prof. Valsiner Massachusettsis Worcesteris Clark’i Ülikoolis (õppetoolis aastatel 2001-2005).

Külalisprofessorina töötas Valsiner Roomas Itaalia Uurimisnõukogu (Italian Research Council) Psühholoogia Instituudis 1982.a maist augustini, 1983.a maist juulini, 1984.a maist juunini ning 1985.a juulis; Hollandis Leideni Ülikoolis 1988.a maist augustini ning 1995.a jaanuarist veebruarini; Saksamaal Münchenis Max Plancki Instituudis 1989.a maist detsembrini; Austraalias Melbourne’i Ülikoolis 1990.a maist juulini; Brasiilias Brasiilia Ülikoolis Psühholoogia Instituudis 1991.a maist juulini 1995.a aprillist juulini, 1996. ja 1997.a maist augustini ja aastatel 2006-2008; Saksamaal Berliini Tehnikaülikoolis 1995.a jaanuarist 1996.a maini ja 1999.a maist juulini; Jaapanis Kyotos Ritsumeikani Ülikoolis 2004.a jaanuarist veebruarini; Austraalias Melbourne’i Ülikoolis Psühholoogia osakonnas Käitumisteaduste koolis 2004.a veebruarist märtsini; Suurbritannias Cambridge’i Ülikoolis 2006-2007; Tartu Ülikoolis 2006-2010; Suurbritannias Bath’i Ülikoolis 2009-2010.


Prof. Jaan Valsiner on oma karjääri jooksul osalenud ka arvukate ajakirjade toimetamises.

  • Perioodil 1976-2008 oli ta ajakirja Behavioral and Brain Sciences kommentaator,
  • alates 1988. aastast kuni tänapäevani ajakirja „Nõukogude psühholoogia” (alates 1992. aastast nimega Journal of Russian and East European Psychology) toimetaja nõuandja,
  • 1989-1995 ajakirja Children’s Environment Quarterly (Hillsdale, NJ: Erlbaum) toimetuse liige,
  • 1990-1999 ajakirja Early Development and Parenting (Chichester: John Wiley & Sons) toimetuse liige,
  • alates 1990. aastast kuni tänapäevani ajakirja Journal of Social Distress and the Homeless (New York: Human Sciences Press) toimetuse liige,
  • alates 1994. aastast kuni tänapäevani ajakirja Culture and Psychology (London: Sage Publications Ltd.) toimetuse liige,
  • alates 1995. aastast kuni tänapäevani ajakirjade Mind, Culture & Activity (Lawrence Erlbaum Associates, Publishers) ning Journal of Human and Environmental Sciences (Calcutta: Oriental Centre for Biocultural and Environmental Studies) toimetuse liige,
  • 1997-2002 ajakirja Human Development (Basel: S. Karger)toimetuse liige,
  • alates 1999. aastast kuni tänapäevani ajakirjade Infant and Child Development (John Wiley & Sons, Publisher) ja Studia Iagellonica Humani Cultus Progressus (Krakowi Ülikool, Poola) ning FQS: Forum Qualitative Sozialforschung (F.U. Berliin, Saksamaa) toimetuse liige,
  • alates 2001. aastast kuni tänapäevani ajakirjade Infancia y Aprendizaje (Salamanca, Hispaania) ja Estudios de Psicologia (Madrid, Hispaania) toimetuse liige,
  • 2003-2005 ja 2009-2011 ajakirja Psicologia: Teoria e Pesquisa (Brasiilia) toimetuse liige,
  • alates 2001. aastast kuni tänapäevani ajakirja International Studies on Child and Adolescent Health (Cambridge University Press) nõukogu liige,
  • alates 2003. aastast kuni tänapäevani ajakirja European Journal of School Psychology (Edizioni Carlo Amore) nõukogu liige,
  • alates 2005. aastast kuni tänapäevani ajakirjade International Journal of Dialogical Science (veebiajakiri aadressil www.dialogical.org ) ja Cadernos do Instituto de Estudios Avançados (São Paulo Ülikool, Brasiilia) kaastoimetaja,
  • 2005-2007 ajakirja International Journal of Idiographic Science kaastoimetaja,
  • alates 2006. aastast kuni tänapäevani ajakirja Journal of Multicultural Discourses toimetuse liige,
  • alates 2007. aastast kuni tänapäevani ajakirja Integrative Psychological and Behavioral Science (Transaction Publishers, N.J. and Springer, USA) toimetaja,
  • alates 2008. aastast kuni tänapäevani raamatutesarja Cultural Dynamics of Social Representation (Routledge, London, UK) toimetaja ning Horowitzi Sihtasutuse (Horowitz Foundation, Princeton, N.J.) juhatuse liige,
  • alates 2009. aastast kuni tänapäevani ajakirja Theory & Psychology (Sage) toimetuse liige ning
  • alates 2010. aastast kuni tänapäevani ajakirja Psicologia Culturale (Rome: Giorgio Fireira) toimetuse liige.

Ametialased tunnustused2, 4[muuda | redigeeri lähteteksti]

1995. aastal premeeriti prof. Jaan Valsineri Alexander von Humboldt’i nimelise preemiaga uurimustööde eest sotsiaalteaduste vallas.

Perioodiks 1995-1997 võitis ta Fulbright’i Loenguseeria ja Teadusstipendiumi (töö Brasiilias).

1996-1997.a kuulus prof. Valsiner külalisteadurina Briti Psühholoogilisse Ühingusse (British Psychological Society).

2008. aastal promoveeriti ta Tallinna Ülikooli audoktoriks ning 2010. aastal Kolumbias Calis del Valle Ülikooli audoktoriks.


Osalemine teadusühingutes2[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Aastatel 1976-1980 kuulus Valsiner Nõukogude Psühholoogilise Liidu Eesti harusse,
  • 1980-1982 Kesklääne Psühholoogilisse Assotsiatsiooni (Midwestern Psychological Association),
  • alates 1980. aastast kuni tänapäevani Rahvusvahelisse Käitumusliku Arengu Uurimise Ühingusse (International Society for the Study of Behavioural Development),
  • 1981-2006 Lapse Arengu Uurimise Ühingusse (Society for Research in Child Development),
  • 1981-1988 CHERION-i ühendusse (Rahvusvaheline Käitumis- ja Sotsiaalteaduste Ajaloo Ühing),
  • alates 1982. aastast kuni tänapäevani Rahvusvahelisse Ökoloogilise Psühholoogia Ühingusse (International Society for Ecological Psychology),
  • 1981-1988 Ameerika Teaduse Arengu Assotsiatsiooni (AAAS; American Association for the Advancement of Science),
  • alates 1985. aastast kuni tänapäevani Rahvusvahelisse Kultuuriti Võrdleva Psühholoogia Assotsiatsiooni (International Association for Cross-Cultural Psychology),
  • alates 1986. aastast kuni tänapäevani Jean Piaget’ nimelisse ühingusse,
  • alates 1989. aastast kuni tänapäevani Eesti Psühholoogide Liitu,
  • alates 2002. aastast kuni tänapäevani Rahvusvahelise Dialoogilise Teaduse Ühingu (International Society for Dialogical Science) Hollandi harusse ning
  • alates 2005. aastast kuni tänapäevani Ameerika Antropoloogilisse Assotsiatsiooni (American Anthropological Association).


Monograafiad2, 5[muuda | redigeeri lähteteksti]

Prof. Valsineri olulisim panus teaduse arengusse on koondatud nelja monograafiasse:

1) Valsiner, J. (1987). Culture and the development of children's action. Chichester: Wiley.

2) Valsiner, J. (1998). The guided mind. Cambridge, Ma.: Harvard University Press.

3) Valsiner, J., & van der Veer, R. (2000). The social mind: Construction of the idea. New York: Cambridge University Press.

4) Valsiner, J. (2007). Culture in minds and societies. New Delhi: Sage.


Publikatsioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Prof. Valsiner on alates 1974. aastast tänapäevani avaldanud arvukalt artikleid, mille arv läheneb 400-le2. Täpsema loeteluga on võimalik tutvuda prof. Valsineri kodulehel: http://jaanvalsiner.com/ .

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

1 Tallinna Ülikool: audoktorid. http://www.tlu.ee/et/teadus/Teadlased/Audoktorid/Jaan-Valsiner 01.05.2011.

2 Valsiner, J. (2010). Curriculum Vitae. http://www.clarku.edu/departments/psychology/faculty/Vitae/ValsinerVita.pdf 01.05.2011.

3 Tallinna Ülikool - ettekanded: Jaan Valsiner. http://tlu.toru.ee/?LangID=1&album=Jaan%20Valsiner&page=list&type=Ettekanded 01.05.2011.

4 Río, P. del. (1997). Interview with Jaan Valsiner. Comunicación y Cultura, 1(1-2), 15-22(8).

http://www.ingentaconnect.com/content/fias/cyc/1997/00000001/F0020001/art00003 01.05.2011.

5 Jaan Valsiner – Traveler of the World. http://jaanvalsiner.com/ 01.05.2011.