Mälu

See artikkel räägib psühholoogia mõistest; arvutimälu kohta vaata artiklit Mälu (arvuti); Rein Saluri novelikogu kohta vaata artiklit Mälu (Saluri)

---

Mälu on (organismi) võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni, ehk ka võime kasutada kogemusi.

Mälu ilmneb kõigil elu evolutsiooni etappidel, kuid on saavutanud suurima keerukuse inimese puhul.

Mälu neuroanatoomia ja -füsioloogia

Selgroogsete loomade mälu anatoomiliseks substraadiks peetakse tänapäeval ajukoort ja neurogliiat.

Inimmälu mahuks arvatakse olevat 10⁸⁴³² bitti, mis võrdub umbes 7⁸⁴²⁸ ASCII teksti sisalduva A4 formaadis leheküljega.

Mälu liigitusi

Mälu võimalikke jaotuvusi on mitmeid:

• Episoodiline mälu, protseduuriline mälu, semantiline mälu
• Sensoorne mälu, lühimälu, operatiivmälu, pikaajaline mälu
• Eksplitsiitne mälu, implitsiitne mälu
• Emotsionaalne mälu, kujundiline mälu, motoorne mälu, sõnalis-loogiline mälu
• Tahteline mälu, mittetahteline mälu
• Kuulmismälu, haistmismälu, nägemismälu

Mäluprotsessid

Mälu põhiprotsessideks peetakse tänapäeval:

1. Meeldejätmine – uus teave kinnistatakse varem omandatuga seostamise teel
2. Talletamine – uue teabe lisamine ja vana teabe taandamine
3. Meenutamine – mälus säilinud teabe taastamine ja kasutamine

Inimese mäluprotsesside ülevaade

	Sensoorne mälu	Primaarne mälu	Sekundaarne mälu	Tertsiaarne mälu
Salvestamine	automaatselt tajumisel	verbaliseerimine	harjutamine	väga sage harjutamine
Kättesaadavus	piirab ainult väljastamise kiirus	väga kiire	aeglane	väga kiire
Unustamise viis	kiire kustumine	uus info asendab vana	nii uue kui vana info segav mõju	unustamist pole
Maht	piiratud sisendsignaalide hulgaga	vähene	väga suur	väga suur

Välislingid

• Teaduse helisõnastik: Mälu (Endel Tulving) – ERR Teadus, 5. november 2009
• Horisont 3/2006 "Intellekt on võime ennustada"