Mälu

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib psühholoogia mõistest; arvutimälu kohta vaata artiklit Mälu (arvuti); Rein Saluri novelikogu kohta vaata artiklit Mälu (Saluri)

Mälu on (organismi) võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni, ehk ka võime kasutada kogemusi. Mälu parandavaid tehnikaid nimetatakse mnemoonikateks.

Mälu ilmneb kõigil elu evolutsiooni etappidel, kuid on saavutanud suurima keerukuse inimese puhul.

Mälu neuroanatoomia ja -füsioloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Selgroogsete loomade mälu anatoomiliseks substraadiks peetakse tänapäeval ajukoort ja neurogliiat.

Inimmälu mahu suurusjärguks arvatakse olevat 108432 bitti[1], mis võrdub umbes 78428 ASCII teksti sisalduva A4 formaadis leheküljega.

Mälu liigitusi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mälu võimalikke jaotuvusi on mitmeid:

Mäluprotsessid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mälu põhiprotsessideks peetakse tänapäeval[viide?]:

  1. Meeldejätmine – uus teave kinnistatakse varem omandatuga seostamise teel
  2. Talletamine – uue teabe lisamine ja vana teabe taandamine
  3. Meenutamine – mälus säilinud teabe taastamine ja kasutamine
Inimese mäluprotsesside ülevaade[2]
Sensoorne mälu Primaarne mälu Sekundaarne mälu Tertsiaarne mälu
Salvestamine automaatselt tajumisel verbaliseerimine harjutamine väga sage harjutamine
Kättesaadavus piirab ainult väljastamise kiirus väga kiire aeglane väga kiire
Unustamise viis kiire kustumine uus info asendab vana nii uue kui vana info segav mõju unustamist pole
Maht piiratud sisendsignaalide hulgaga vähene väga suur väga suur

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Yingxu Wang et al.. Discovering the Capacity of Human Memory. Brain and Mind, 2003. (pdf) Kasutatud 12.09.2008. (inglise)
  2. "Bioloogia gümnaasiumile" II osa 3. kursus. Mart Viikmaa, Kalle Hein. Eesti Loodusfoto – Tartu 2008. Lk 101.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]