Mälu

Allikas: Vikipeedia

See artikkel räägib psühholoogia mõistest; arvutimälu kohta vaata artiklit Mälu (arvuti); Rein Saluri novelikogu kohta vaata artiklit Mälu (Saluri)

---

See artikkel vajab toimetamist.

Mälu on (organismi) võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni.

Mälu ilmneb kõigil evolutsiooni etappidel, kuid saavutab suurima keerukuse inimese puhul.

Sisukord 1 Mälu neuroanatoomia ja -füsioloogia 2 Mälu liigitusi 3 Mäluprotsessid 4 Väislingid

[redigeeri] Mälu neuroanatoomia ja -füsioloogia

Selgroogsete loomade mälu anatoomiliseks substraadiks peetakse tänapäeval ajukoort ja neurogliiat.

Informatsiooni talletamist seostatakse tänapäeval närvirakkude DNA ja RNA-ga, kusjuures DNA-d peetakse vastutavaks geneetilise mälu eest, RNA-d aga elupuhuse informatsiooni salvestamise eest.

[redigeeri] Mälu liigitusi

Mälu võimalikke jaotuvusi on mitmeid:

• Episoodiline mälu, protseduuriline mälu, semantiline mälu
• Sensoorne mälu, lühimälu, operatiivmälu, pikaajaline mälu
• Eksplitsiitne mälu, implitsiitne mälu
• Emotsionaalne mälu, kujundiline mälu, motoorne mälu, sõnalis-loogiline mälu
• Tahteline mälu, mittetahteline mälu
• Kuulmismälu, haistmismälu, nägemismälu

[redigeeri] Mäluprotsessid

Mälu põhipritsessideks peetakse tänapäeval:

1. Meeldejätmine - uus teave kinnistatakse varem omandatuga seostamise teel
2. Talletamine - uue teabe lisamine ja vana teabe taandamine
3. Meenutamine - mälus säilinud teabe taastamine ja kasutamine

[redigeeri] Väislingid

• Horisont 3/2006 "Intellekt on võime ennustada"