Thomas Sebeok

Allikas: Vikipeedia
T. Sebeok Tartus loengut pidamas

Thomas Albert Sebeok (9. november 1920 Budapest, Ungari21. detsember 2001 Bloomington, Indiana, USA) oli ameerika semiootik.

Sebeok lõpetas 1941 Chicago Ülikooli lingvistina ja sai 1944 naturalisatsiooni korras USA kodanikuks. 1943 kaitses ta Chicago Ülikoolis magistrikraadi ja 1945 Princetoni ülikoolis doktorikraadi. Ta töötas kaua Indiana Ülikoolis Bloomingtonis.

Tegeldes mitteverbaalse kommunikatsiooni ja loomade suhtlemisega, rajas ta zoosemiootika, andes sellele teadusharule 1963 ka nime.

Alates ajakirja "Semiotica" asutamisest 1969 kuni oma surmani oli ta selle peatoimetaja. Ta toimetas ka raamatusarja "Approaches to Semiotics" (kirjastus Mouton de Gruyter), milles ilmus üle saja köite. Tema toimetatud on ka semiootikaentsüklopeedia. Tema kirjutatud raamatute hulgas on sissejuhatus semiootikasse.

Sebeoki tegevusalad haarasid paljusid semiootikaharusid. Tal on ka töid fennougristika vallast, sealhulgas mari keele alalt. 1970. aastate lõpus oli ta üks Jakob von Uexkülli avastajaid semiootikale ning seejärel biosemiootika arendajaid. Väljaspool semiootika piire on ta avaldanud töid antropoloogia, bioloogia, folkloori, lingvistika ja psühholoogia vallast. Tuntud oli tema võime tuua kokku lähedaste teaduste spetsialiste, et luua uusi vaatenurki näiteks müütide uurimisele, psühholingvistikale, stilistikale, loomade suhtlemisele ja biosemiootikale.

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sebeoki nime kandev auhind on Ameerika Semiootikaühingu suurim auhind. Selle on pälvinud David Savan (1992), John Deely (1993), Paul Bouissac (1996), Jesper Hoffmeyer (2000), Kalevi Kull (2003), Floyd Merrell (2005), Susan Petrilli (2008), Irmengard Rauch (2011) ja Paul Cobley (2014).

Seosed Eestiga[muuda | redigeeri lähteteksti]

Thomas Sebeok käis Eestis kolmel korral (18. augustil 1970,[1] juuni alul 1997[2] ja 7.–9. juunil 1999).[3]

Thomas Sebeoki raamatukogu biosemiootiline osa saadeti 2006. aasta lõpus Eestisse ja ülejäänud osa 2011. aastal, ning see kuulub Tartu Ülikooli semiootikaosakonnale.[4]

Pere[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sebeoki abikaasa oli Jean Umiker-Sebeok ning tütred Veronica, Jessica ja Erica.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Sebeok, Thomas 1996. The Estonian connection. Sign Systems Studies 26: 20–41. Lk. 25.
  2. Randviir, Anti 1997. What is semiotics, really? Interview with Thomas A. Sebeok. Trames 1(4): 291–305.
  3. Seisler, Liina-Jaanika; Vabar, Sven 1999. Märkide isand: Ilmakuulus semiootikateadlane Thomas A. Sebeok käis Tartus. Eesti Ekspress 17. juuni. vt.
  4. Tartu Ülikooli jõudis maailmakuulsa semiootiku raamatukogu, Eesti Päevaleht, 16. veebruar 2007

Kirjandust[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Sebeok, Thomas 2000. Eesti-seos. Vikerkaar 1: 63-78 (Tõlkinud K. Lindström.)
  • Kati Lindström 1999. Kuulus semiootik hindab Eesti teadlasi. Postimees 131, 8. juuni. (Intervjuu T. Sebeokiga.) vt
  • Seisler, Liina-Jaanika; Vabar, Sven 1999. Märkide isand. Eesti Ekspress (Areen) 17. juuni. vt
  • Anti Randviir 2001. Mis on semiootika, tõepoolest? Intervjuu Tartus Thomas A. Sebeokiga. Acta Semiotica Estica 1: 11-32.
  • Cobley, Paul; Deely, John; Kull, Kalevi; Petrilli, Susan (eds.) 2011. Semiotics Continues to Astonish: Thomas A. Sebeok and the Doctrine of Signs. (Semiotics, Communication and Cognition 7.) Berlin: De Gruyter Mouton.