Tähelepanu

Allikas: Vikipeedia

Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine ja keskendamine objektile, millel on isiku jaoks püsiv või situatiivne tähtsus. Tähelepanu hõlmab endas ühteaegu tunnetusprotsessi kui ka tegevuse regulatsioonimehhanismi.

Kuulsaim on ehk Ameerika psühholoogia- ja filosoofiaklassiku William Jamesi tähelepanu määratlus:

“Igaüks meist teab, mis on tähelepanu. See on teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt või mõtteahel mitme näivalt korraga käepärase objekti või mõtteahela hulgast. Protsessi keskmes on teadvuse fokaliseerimine ja kontsentreerimine. See viitab asjaolule, et millegi efektiivseks töötlemiseks tuleb teised objektid kõrvale jätta. (…)” [1],[2]

Liigitus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ülalt-alla ja alt-üles töötlus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tähelepanus eristatakse kahte erinevat töötlusviisi. Esiteks alt üles suunatud (bottom-up) ehk tahtmatu tähelepanu, mis rakendub tööle silmatorkava või väljapaistva välisstiimuli poolt. Alt üles suunatud protsessid algavad keskkonnast tuleva teabe sisestamisega ning kulgevad edasi kõrgemaid ja keerulisemaid representatsioone kasutavate töötlustasemeteni. Selline protsess on stiimuli poolt käivitatud ning vähemalt osaliselt automaatne ja teadlikul tasemel kontrollimatu. Näiteks võib tahtmatult meie tähelepanu püüda äkiline liikumine või valju heli.

Teise töötlusviisina eristatakse ülalt alla suunatud (top-down) ehk tahtlikku tähelepanu, mida juhib subjekt ise lähtuvalt oma hetke plaanidest, strateegiatest, eesmärkidest ja kavatsustest. Ülalt alla suunatud protsessid algavad psüühika kõrgemate ja keerulisemate tasemetega seotud representatsioonidest ning kulgevad edasi madalama taseme, lihtsamaid representatsioone kasutavate töötlustasemete suunas. Selline tähelepanuprotsess rakendub näiteks siis, kui inimene püüab teadlikult teiste objektide seast ühte konkreetset stiimulit üles leida.

Fokaalne ja eeltähelepanu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Olulise teoreetilise eristuse tähelepanu valdkonnas on teinud kognitiivpsühholoog Ulric Neisser. Enne fokaalse tähelepanu protsessi, kus tähelepanuobjekte töödeldakse järjestikku, toimib eeltähelepanuprotsess, mis need objektid loob ja ette valmistab. Eeltähelepanu käigus töötleb tajusüsteem paralleelsetes infovoogudes edastatud sensoorseid tunnuseid ning integreerib need tervikobjektideks. Seejärel võtab töötluse üle fokaalne tähelepanu, mis keskendab teadvust ning võimaldab stiimulobjektide vahel tähelepanu suunata ja ümber lülitada.

Tähelepanu neuraalsed korrelaadid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tähelepanu peamine ülesanne on välja valida meeleelundeid pommitava infotulva seast oluline ja hetkevajadustega kokkulangev teave. Nägemisvälja jääv info aktiveerib miljoneid neuroneid visuaalses korteksis. Objektide identifitseerimise ja äratundmisega tegelevad neuronid ventraalses visuaalses töötlustees. Oluline roll on ka ajukoore otsmikusagarates asuvate keskuste tööl, mis võimaldab erinevatest häirijatest hoolimata tähelepanu tahteliselt koondada. Ajukoore kiirusagara neuronisüsteemid orienteerivad tähelepanu ruumis ning koordineerivad tähelepanulisi valikuid, muu hulgas koondades üksiktunnused nägemisväljas eristuvateks tajuobjektideks. Tähelepanu suunamisel ühelt objektilt teisele mängivad rolli aju neuronaalsed moodulsüsteemid, sealhulgas pulvinaartuuma närvirakud.

Tähelepanu ja teadvus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tähelepanu ja teadvus on omavahel tihedalt seotud protsessid, sedavõrd et nende vahele pannakse tihtipeale lausa võrdusmärk. Tähelepanu poolt valitu on selgemini teadvuses; teadlikult märkame asju, kui oleme neile suunanud tähelepanu jne. Siiski on seoses viimase kümnekonna aasta teadvuseuuringutega kogunenud üha rohkem argumente selle poolt, et tähelepanu ei võrdu teadvusega[2]:

  • Maksimaalne tähelepanu keskendamine ei garanteeri informatsiooni teadvustamist
  • Selektiivne tähelepanu soodustab ja võimendab ka teadvusväliste tajuobjektide valimist ja töötlemist
  • Tähelepanu suudab valida ka juba võrdsel tasemel teadvustatud objektide vahel
  • Tähelepanu rakendamine mingile ruumipiirkonnale ei välista muudest kohtadest tulevate signaalide teadvustatud töötlemist
  • Mõnel juhul viib tähelepanu rakendamine teadvustamisega vastupidisele efektile
  • Neurobioloogilistes mehhanismides, mis on aluseks selektiivsele tähelepanule ja töödeldava info teadvustamisele, esinevad selged erinevused


Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. James, W., (1890). The Principles of Psychology. New York: Henry Holt, Vol. 1, pp. 403-404.
  2. 2,0 2,1 Aru, J., Bachmann, T. Tähelepanu ja teadvus, Ilmumiskoht: Kirjastus Tänapäev, 2009. ISBN 978-9985-62-725-9