Tallinna piiskopkond

Allikas: Vikipeedia
Tallinna piiskopkonna diötsees (heleroheline). Sinakasrohelisega on tähistatud alati ordule kuulunud Järvamaa. Piiskopkonda mitte kuulunud ordualad on tähistatud valgega.

Tallinna piiskopkond (alamsaksa: Bisdom Reval, ladina: Episcopatus Revaliensis) oli piiskopkond Taani Eestimaal, 12191346 ja Liivi ordu aladel, 13461561.

Erinevalt teistest Vana-Liivimaa Riia peapiiskopkonnale allunud piiskoppidest, ei olnud Tallinna piiskopil Liivi ordu aladel ilmalikku võimu ehk stifti, talle kuulusid mõned väikesed maavaldused ja Porkuni linnus.

Taani Lundi peapiiskopkonnale allunud Taani valdustes Eestis asunud Tallinna piiskopkond loodi pärast Tallinna vallutamist Taani poolt 1219. aastal. Erinevalt teistest Vana-Liivimaa piiskopkondadest, ei allunud Taani valdustes asunud piiskopkond Riia peapiiskopkonnale.

Taani alade müügi järel Liivimaa ordule, allus Tallina piiskopkond Riia peapiiskopile. Tallinna piiskopkonna diötseesi kuulus algusest peale ka Järvamaa, mis esialgu oli Mõõgavendade ordu, hiljem aga Liivi ordu valduses (alates 1237).

Piiskopkond likvideeriti reformatsiooni järel 1561, mil selle ala läks luterliku Rootsi territoriaalkiriku võimu alla (Vt. Eestimaa piiskopkond territoriaalkirikuna).

Piiskopkonna haldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Piiskopkonna juht oli Tallinna piiskop, kes resideerus Tallinnas Toompeal, Tallinna toomkirikus.

Tallinna toomkirik 2005. aastal

Tallinna katoliiklikud piiskopid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Tallinna piiskoppide loend

Piiskopi kõrval tegutses piiskopkonna peakiriku ehk Tallinna Toomkiriku juures toomkapiitel - kõrgem vaimulike kolleegium, mis koosnes enamasti kaheteistkümnest toomhärrast ehk kanoonikust. Toomkapiitel oli nõuandvaks ja kaasaotsustavaks organiks piiskopkonna juhtimisel. Kapiitli liikmed määras osalt Tallinna piiskop, osalt oli Kapiitli liikmetel koopteerimisõigus. Toomkapiitli ülalpidamiseks oli algselt määratud osa ühisvaldusest piiskopkonna maadest. Hiljem anti toomhärradele kasutamiseks isiklikud maavaldused.

Toomkapiitli üks liikmeist, (toom)skolastik, pidi kapiitlisiseste ülesannete täitmise kõrval inspekteerima ning tarbe korral juhatama Tallinna Toomkiriku juures töötavat Tallinna Toomkooli. Olulisimad vaimulikud võimumehed olid toompraost ja toomdekaan, kes aitasid piiskoppi enamasti kiriklikes asjades, ja stiftifoogt, kes administreeris piiskopi ilmalikku valdust.

Piiskopkonna halduses olevad maa-alad olid jaotatud kirikukihelkondadeks, mis moodustasid kiriku ümber vaimuliku tegevuse piirkonna. Kihelkonna peakirikut nimetati kihelkonnakirikuks, kuigi kirikukihelkonnas võis lisaks sellele olla ka teisi kirikuid (abikirikuid) ja/või kabeleid.

Kirikukihelkonnale kuulus oma maa-alal ka haldusõigus, kuni moodustati teised haldusorganid: komtuurkonnad, foogtkonnad.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]