Põlduba

Allikas: Vikipeedia
Põlduba
Illustration Vicia faba1.jpg
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Oalaadsed Fabales
Sugukond: Liblikõielised Fabaceae
Perekond: Hiirehernes Vicia
Liik: Põlduba
Ladinakeelne nimetus
Vicia faba
L.
Sünonüümid
  • Faba bona Medik.
  • Faba vulgaris Moench
  • Vicia sect. Faba (Mill.) Gray

Põlduba (Vicia faba) on laialt levinud üheaastane kultuurtaim liblikõieliste sugukonnast ja hiireherne (Vicia; või teise süsteemi järgi põldoa — Faba) perekonnast. Ta kuulub kaunviljade hulka, ta seemneid kasutatakse aedviljana.

Kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Põldoa püstised neljakandilise ristlõikega varred on 20...150 cm kõrgused, lehed paarissulgjad, valged õied paiknevad kahe- kuni neljakaupa lehtede kaenlas.

Seemned, mida nimetatakse põldubadeks või lihtsalt ubadeks, valmivad 2...3 cm laiustes lihakates ja paksuseinalistes, seest valkja kattega kaunades, igas kaunas 3...8 lamedat ümarate otstega seemet. Seemned võivad olla vastavalt sordile kas rohekad, punakad, pruunikad või lillad.

Kasvukoht[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eelistab parasvöötme alade jahedamat kliimat või troopiliste piirkondade kõrgemaid kohti.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Põlduba hakati toiduks tarvitama ja ka kasvatama Vahemeremaade idaosas ja Edela-Aasias umbes 6000 eKr. Pronksiajal oli põlduba kogu Euroopas tuntud ning jäi enne kontakte Ameerika mandriga ainsaks Euroopas kasvatatud oasordiks.

Antiikses Roomas kasutati põlduba mängužetoonina, millega määrati saturnaalide ajal peo kuningas. Sellest kombest paistab olevat alguse saanud ka paljudes maades levinud komme peita kolmekuningapäeval põlduba koogi või piruka sisse ja kroonida leidja "oakuningaks"[1].

Kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Toorelt on oad tsüanogeensete glükosiidide sisalduse tõttu nõrgalt mürgised, põhjustades seedehäireid, peavalu ja palavikku, seetõttu tuleks ube süüa kuumtöödeldult. Oasupp põldubadest kuulub eesti rahvustoitude hulka.

Keemiline koostis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Põldoa seemned (Viciae fabae semen) sisaldavad lektiine, tanniine (2%) ja L-DOPAt (kuni 8%).

Toitainete sisaldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Põldoa seemned on oma kõrge valgusisaldusega (umbes 25%[2] kuni 35%) väga kõrgeväärtuslik toiduaine.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Maailma toiduainete entsüklopeedia, Tallinn, Tea, 2006
  2. Ain Raal,"Maailma ravimtaimede entsüklopeedia", lk 955,Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]