Euroopa nulg

Allikas: Vikipeedia
Euroopa nulg
Abies alba, Mount Auburn Cemetery.JPG
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Paljasseemnetaimed Pinophyta
Klass: Okaspuud Pinopsida
Selts: Okaspuulaadsed Pinales
Sugukond: Männilised Pinaceae
Perekond: Nulg Abies
Liik: Euroopa nulg
Ladinakeelne nimetus
Abies alba
Mill., 1768
Abies alba distribution map.svg
Sünonüümid
  • Abies alba subsp. apennina Brullo, Scelsi & Spampinato (2001)
  • Abies alba var. pardei (Gaussen) Silba (1990)
  • Abies alba var. podolica R.I. Schröd. (1899)
  • Abies argentea Chambray (1845)
  • Abies baldensis (Zuccagni) Nyman (1881)
  • Abies chlorocarpa Purk. ex Nyman (1881)
  • Abies excelsa Link (1830)
  • Abies nobilis A. Dietr. (1824)
  • Abies pardei Gaussen (1929)
  • Abies pectinata (Lam.) Lam. & DC. (1805)
  • Abies picea (L.) Lindl. (1833)
  • Abies taxifolia Desf. (1804)
  • Abies vulgaris Poir. (1805)
  • Peuce abies (Du Roi) Rich. (1810)
  • Picea excelsa Wender. (1851)
  • Picea pectinata (Lam.) Loudon (1838)
  • Pinus abies Du Roi (1772)
  • Pinus abies var. leioclada Steven ex Endl. (1847)
  • Pinus abies var. pectinata (Lam.) H. Christ (1863)
  • Pinus baldensis Zuccagni (1806)
  • Pinus heterophylla K. Koch (1849)
  • Pinus lucida Salisb. (1796)
  • Pinus pectinata Lam. (1778)
  • Pinus picea L. (1753)[2]

Euroopa nulg ehk valge nulg (Abies alba) on männiliste sugukonda nulu perekonda kuuluv igihaljas puu.

Levik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Käbid

Euroopa nulg kasvab pärismaisena Lõuna- ja Kesk-Euroopas, eelkõige mägedes. Levila ulatub läänes Püreneedeni, põhjas Normandiani, idas Karpaatideni ning lõunas Põhja-Itaalia ja Põhja-Serbiani. Idaosas kasvab ta läbisegi lähedalt suguluses oleva bulgaaria nuluga.

Puu eelistab niisket kliimat; pehmet talve ja jahedat suve. Ta kasvab peamiselt kõrgusel 500–1700 meetrit merepinnast, võib kasvada juba alates 300 meetrist, kuigi teised puud kipuvad teda nii väikestel kõrgustel kõrvale tõrjuma. Ta kasvab kohtades, kus aastane sademehulk on üle 1000 mm.

Eestis kasvavad euroopa nulud kõige paremini Lääne-Eesti saartel. Hiiumaal Suuremõisa pargis on nulgusid, mille kõrgus ulatub 35 meetrini.[3]

Kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nulu okkad
Tüve rislõige
Euroopa nulust iste

Euroopa nulg on sirge tüve ja kitsa võraga. Puu kasvab 40–50, erandina kuni 65 meetri kõrguseks. Tüve läbimõõt võib ulatuda kahe meetrini. Suurim mõõdetud puu oli 68 m kõrge ja tüve läbimõõduga 3,8 m. Tüvi on veidi kooniline. Tüve alaosa laasub suhteliselt noorelt. Noore puu võra on teravatipiline ja koonusjas, vanemal puul lamedam.[3]

Koor on noorel puul sile ja helehall, vanemas eas lõhenenud ja tumedam ning vaigupesadega.

Pungad on punakaspruunid, munaja kujuga, ilma vaiguta [3]. Okkad on nõeljad, kitsad ja lamedad, 20–30 mm pikad, umbes 2 mm laiad ja 0,5 mm paksud [3]. Pealt on okkad läikivad tumerohelised [3], alt kahe helerohelise õhulõhede triibuga. Tavaliselt on okkad otsast väikese sälguga.

Käbi on silinderjas, 10–20 cm pikkune ja 3–4 cm läbimõõduga. Käbi koosneb 150–200 soomusest. Iga soomuse all on kaks tiibadega seemet. Kui seemned on valminud, käbi laguneb.

Bulgaaria, sitsiilia ja teistest Euroopa-Vahemere piirkonna nulgudest erineb euroopa nulg hõredama võra ja selle poolest, et okkad on võrse mõlemal küljel ja nii on võrsed altpoolt vaadates hästi näha. Mõned botaanikud käsitlevad bulgaaria ja sitsiilia nulgu euroopa nulu alamliigina.

Nulud võivad elada 500 aasta vanuseks.

Puit[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nulu puit on hele, kollakas või kergelt hallikas, ja ning sarnaneb veidi kuusepuiduga. Lülipuit puudub. Aastarõngad on selgelt eristatavad.[4]

Puit on sirgekiuline ja ühtlane, kerge ja pehme. Puit on suhteliselt okslik ega ole seetõttu eriti tugev.[5]

Puidu tihedus on 480 kg/m³.[5] Kuivades võib puu kokku tõmbuda kuni 11,5%.

Puit on kergesti töödeldav ja hästi viimistletav.

Kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Puitu kasutatakse muu hulgas ehituskonstruktsioonides, tisleritöös ja paberi toorainena. Sellest tehakse ka vineeri.

Euroopa nulg oli esimene jõulupuu. Tänapäeval kasutatakse jõulupuuna pigem kaukaasia nulgu (Abies nordmanniana), mis on tihedama ja atraktiivsema võraga, ning harilikku kuuske, mida on odavam kasvatada.

Puidust valmistatakse nuluõli, mida kasutatakse meditsiinis.

Aastal 2004 valiti euroopa nulg Saksamaa aasta puuks.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Conifer Specialist Group 1998. Abies alba.. IUCN Red List of Threatened Species. <www.iucnredlist.org>., Kasutatud 28.03.2010. (inglise)
  2. Conifer database: "Abies alba". Catalogue of Life: 2010 Annual Checklist, Kasutatud 07.10.2010. (inglise)
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 Euroopa puud, ISBN 9985701658
  4. K. Veermets "Puidu määraja", Eesti Riiklik Kirjastus 1962
  5. 5,0 5,1 Puutöömeistri käsiraanmat, ISBN 998571511X