Kaer
Allikas: Vikipeedia
 |
See artikkel räägib kultuurtaimest harilikust kaerast; taimede perekonna kohta vaata artiklit Kaer (perekond) |
Kaer ehk harilik kaer (Avena sativa) on kõrreliste sugukonda kuuluv kultuurtaim ja viljataim.
Kaera kasvatatakse tänapäeval peaaegu kõikjal parasvöötmelises ja subtroopilises kliimas. Kaer suudab taluda erinevat temperatuuri ning niiskust, sõltuvalt konkreetsest sordist, mistõttu on kaer tähtis toiduaine aladel, kus suved on jahedad ja vihmased. Kaera on õnnestunud edukalt kasvatada isegi Islandil. Kaera võib külvata sügisel, mispuhul vili koristatakse suvel, või siis kevadel, mispuhul vili koristataks varasügisel. Eestis on soovitatav kevadkülv, sest talved on meil liiga külmad.
Kaerasorte aretatakse pidevalt juurde. Nad erinevad teineteisest kõrretüübi, valmimisaja, iva ehituse, vihmataluvuse, koore värvi, kõrre kõrguse, valgusisalduse ja kuivustaluvuse poolest.
Kaerast tehakse peamiselt jahu (kaerajahu) ja kaerahelbeid. Eestis levinuim kaerast tehtav toiduaine on kaerahelbepuder. Kaerahelbeid kasutatakse ka müslides. Kaerast tehakse ka kaeraküpsiseid, vahel ka õlut. Tehakse ka leiba ja mitmeid teisi teraviljatooteid.
Suurem osa maailmas kasvatatavast kaerast kasvatatakse siiski eelkõige loomasöödaks. Vanasti oligi kaer tähtis peamiselt hobuste söödataimena.
Kaer vähendab halva kolesterooli taset inimese kehas ning kaeras leiduvad proteiinid on sama head kui need, mida leidub sojas, sest neis on palju erinevaid aminohappeid. Teistes teraviljade proteiinides on aminohappeid kaeraga võrreldes liiga vähe. Kaer vähendab ka südamehaigustesse haigestumise riski.
