Kaer

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib kultuurtaimest harilikust kaerast; taimede perekonna kohta vaata artiklit Kaer (perekond)

Kaer
Avena sativa 002.JPG
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta
Klass: Üheidulehelised Liliopsida
Selts: Kõrreliselaadsed Poales
Sugukond: Kõrrelised Poaceae
Perekond: Kaer Avena
Liik: Kaer
Ladinakeelne nimetus
Avena sativa
Linnaeus
OatsYield.png
Valminud kaerapõld
Viljaterad

Kaer ehk harilik kaer (Avena sativa) on kõrreliste sugukonda kuuluv üheaastane kultuurtaim ja teravili.

Botaanilised tunnused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Harilik kaer kasvab tavaliselt 60–100 (150[1]) cm kõrguseks. Leht pöördub vasakule, mitte paremale nagu teistel teraviljadel. Pähikutelg, välissõkal ja alumised lehetuped on paljad. Lehelaba on kare ning selle laius on kuni 15 mm. Keeleke on 2–3 mm pikkune, tipuosas kolmnurgakujuliste hammastega. Pähikud tavaliselt kahe, harva kuni kolme õiega. Pööris on 15–25 cm pikkune, küllaltki hõre ja laiuv.[2]

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Harilik kaer pärineb arvatavalt Lähis-Idas kasvavast viljatust kaerast (Avena sterilis)[3], mis levis algselt umbrohutaimena nisu- ja odrapõldudel (nagu ka rukis). Umbes 4000 aasta vanused kaeraterad on leitud Egiptusest, kuid kaera täpne kultiveerimise algus pole teada.[4] Tõenäoliselt alustati kaera kultiveerimist Kesk-Euroopas pronksiajal, umbes 3500 aastat tagasi.[5]

Kasvatamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kliimatingimused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kaera kasvatatakse tänapäeval peaaegu kõikjal parasvöötmelises ja subtroopilises kliimas. Kaer suudab taluda erinevat õhutemperatuuri ning -niiskust, sõltuvalt konkreetsest sordist, kuid üldjuhul eelistab jahedamat ja niiskemat kliimat, mistõttu on kaer tähtis toiduaine aladel, kus suved on jahedad ja vihmased. Taim ei talu vilja valmimisel eriti hästi kõrgeid õhutemperatuure ning seetõttu kasvatatakse kaera peamiselt 35–65°N põhja- ja 20–46°S lõunalaiusel.[4] Kaera on õnnestunud edukalt kasvatada isegi Islandil.[3]

Kaera võib külvata nii sügisel kui ka kevadel, vili koristatakse siis vastavalt suvel või varasügisel. Eestis on soovitatav kevadkülv, sest talved on meil liiga külmad. Maailmas külvatakse kaera enamasti just kevadel. Sügisel külvatakse kaera piirkondades, kus suved on liiga kuivad ja kuumad, näiteks Himaalaja ja Hindukuši mägipiirkondades[4] (kuni 3860 m üle merepinna[5]).

Kasvupinnas[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kaer pole mulla suhtes nõudlik ning kasutab hästi ära selles leiduvad toitained. Ta kasvab hästi erinevat tüüpi muldadel, näiteks rasketel savimuldadel, happelistel muldadel ja kuivendatud turvasmuldadel. Teiste teraviljadega võrreldes talub kaer paremini just happelisemaid muldasid[4]. Samas ei sobi kaerale kuivad liiv- ja rähkmullad. Kasvuks optimaalne mulla pH on 4,5–7,5, ideaalne aga 5,5–6,0. Juurestik areneb kasvuperioodi alguses üsna kiiresti, mistõttu talub taim üsna hästi kevadist põuaperioodi, samas on vajalik piisav niiskus enne pealoomist, vastasel korral jääb saak kesiseks.[6]

Suurimad tootjad 2009. aastal[7]
Riik Toodang,
tonnides
Osakaal,
%
Venemaa Venemaa 5 401 200 23,5
Kanada Kanada 2 798 200 12,1
Poola Poola 1 415 400 6,1
USA USA 1 351 070 5,9
Austraalia Austraalia 1 244 000 5,4
Soome Soome 1 114 700 4,8
Hispaania Hispaania 906 200 3,9
Saksamaa Saksamaa 825 575 3,6
Suurbritannia Suurbritannia 757 000 3,3
Rootsi Rootsi 750 000 3,3
Maailm kokku 23 032 118 100

Maailma kogutoodang[muuda | redigeeri lähteteksti]

2009. aastal toodeti maailmas kokku 23,03 miljonit tonni kaera ning kaerapõldude kogupindala oli 10,26 miljonit hektarit. 1971. aastast alates on maailma kogutoodang vähenenud 57,8 %.[7] Kuna kaera kasvatatakse peamiselt hobustele söödaks, siis on hobusekasvatuse järk-järguline vähenemine alates eelmise sajandi teisest poolest põhjustanud ka kaerakasvatuse vähenemist. Kõige rohkem on kaera kasvatamine vähenenud USA-s, mille peamisteks põhjusteks on farmide laialdasest mehaniseerimisest 1930–1950. aastatel ja maisi eelistamine.[4]

Eksport ja import[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuigi suurem osa kasvatatud kareast tarbitakse tootjariigis, läheb ligi 15 % kogutoodangust ekspordiks. Suurimad kaera eksportijad olid 2008. aastal Kanada (2159 tuhat tonni), Soome (388,3), Austraalia (191,7), Rootsi (156,3) ja Suurbritannia (118,9). Suurimad importijad olid aga USA (2169 tuhat tonni), Saksamaa (255,3), Mehhiko (127,1), Hispaania (67,2) ja Jaapan (63,2).[8]

Kasvatamine Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]

2010. aastal toodeti Eestis kokku 61,3 tuhat tonni kaera, mis vähenes eelmise aastaga võrreldes 29,1 %. Kaeratoodang moodustas erinevate teraviljade kogutoodangust 8,2 %. Kaera edestasid 338,5 tuhande tonniga nisu ja 297,3 tuhande tonniga oder ning kaerale järgnes 29,5 tuhande tonniga rukis. Kaera kasvatati 31,6 tuhandel hektaril ning selle saagikus oli 1982 kg/ha.[9]

Kaera kasvatamine Eestis 1980–2010[10]
1980 1982 1984 1986 1988 1990 1992 1994 1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008 2010
Külvipind,
tuhat hektarit
46,7 62,5 45,1 33,9 26,0 33,4 41,7 36,1 49,0 61,0 53,3 35,2 35,4 32,6 34,2 36,1
Saagikus,
tuhat tonni
100,1 138,0 115,1 71,3 18,8 93,4 43,7 57,6 114,8 99,3 117,1 61,7 72,7 63,6 77,5 64,1

Sordid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Harilik kaer on tänapäeval kõige levinum kaera kultuurliik, mida looduses ei esine. Populaarsuselt teine liik on bütsantsi kaer (A. byzantina), mis on samuti kultuurliik. Nende liikide ristamisel on saadud palju tänapäeval kasvatatavaid kaerasorte.[4]

Kaerasorte aretatakse pidevalt juurde. Nad erinevad teineteisest kõrretüübi, valmimisaja, iva ehituse, vihmataluvuse, koore värvi, kõrre kõrguse, valgusisalduse ja kuivustaluvuse poolest.

Kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kaerahelbed
Kaerahelvestega müslisegu

Kaerast tehakse peamiselt kaerajahu, -helbeid ja -kliid. Eestis levinuim kaerast tehtav toiduaine on kaerahelbepuder. Kaerahelbeid kasutatakse ka müslides. Kaerast tehakse ka kaeraküpsiseid, vahel ka õlut. Tehakse ka leiba ja mitmeid teisi teraviljatooteid.

Suurem osa maailmas kasvatatavast kaerast kasvatatakse siiski eelkõige loomasöödaks. 1990. aastate alguses oli loomasööda osakaal maailma kogutoodangust ligi 74 %.[4] Vanasti oligi kaer tähtis peamiselt hobuste söödataimena. Kaerast saab ka põhku, silo, aganaid ja haljassööta.

Kaera kasulikud omadused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kaer vähendab LDL-kolesterooli ehk nn "halva" kolesterooli taset inimese kehas, mis põhjustab veresoonte lupjumist ehk ateroskleroosi. Samuti on kaeras leiduvad proteiinid on sama head kui need, mida leidub sojas, sest neis on palju erinevaid aminohappeid. Kaer vähendab ka südamehaigustesse haigestumise riski.

Terade toiteväärtus ja biokeemiline koostis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Toitained[11]
Toitaine Väärtus
100 g kohta
Ühik
Vesi 8,22 g
Kalorsus 389,0 kcal
Valgud 16,89 g
Lipiidid 6,90 g
Tuhk 1,72 g
Süsivesikud 66,27 g
Kiudained 10,60 g
Toiteelemendid[11]
Toiteelement Väärtus
100 g kohta
Ühik
Kaltsium (Ca) 54,0 mg
Raud (Fe) 4,72 mg
Magneesium (Mg) 177,0 mg
Fosfor (P) 523,0 mg
Kaalium (K) 429,0 mg
Naatrium (Na) 2,0 mg
Tsink (Zn) 3,97 mg
Vask (Cu) 0,63 mg
Mangaan (Mn) 4,92 mg
Vitamiinid[11]
Vitamiin Väärtus
100 g kohta
Ühik
C - mg
B1 0,76 mg
B2 0,14 mg
B3 0,96 mg
B5 1,35 mg
B6 0,12 mg
Folaadid 56,0 μg
(1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg)
Aminohapped[11]
Aminohape Väärtus
100 g kohta
Ühik
Glutamiinhape 3,71 g
Aspartaamhape 1,45 g
Leutsiin 1,28 g
Arginiin 1,19 g
Valiin 0,94 g
Proliin 0,93 g
Fenüülalaniin 0,90 g
Alaniin 0,88 g
Glütsiin 0,84 g
Seriin 0,75 g
Lüsiin 0,70 g
Isoleutsiin 0,69 g
Treoniin 0,58 g
Türosiin 0,57 g

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "Avena sativa L.". faostat.fao.org, Kasutatud 17.01.2011. (inglise)
  2. "Harilik kaer Avena sativa". HERBA. Historistlik Eesti rahvameditsiini botaaniline andmebaas, Kasutatud 17.01.2011.
  3. 3,0 3,1 Inglise vikipeedia andmed seisuga 16. jaanuar 2011.
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 4,6 "Fodder oats: a world overview". www.fao.org, Kasutatud 16.01.2011. (inglise)
  5. 5,0 5,1 Heino Kiik. "Maailma viljad", Tallinn: Valgus, 1989.
  6. Kaer maaviljeluses. 2000. Tartu: Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus ja Rust & Knast (Taani). (PDF) Kasutatud 16.01.2011. (eesti)
  7. 7,0 7,1 "Food and Agriculture Organization of the United Nations: Production". faostat.fao.org, Kasutatud 16.01.2011. (inglise)
  8. "Food and Agriculture Organization of the United Nations: Trade". faostat.fao.org, Kasutatud 16.01.2011. (inglise)
  9. "Teraviljaturu ülevaade". www.epkk.ee, (PDF) Kasutatud 16.01.2011. (eesti)
  10. "Taimekasvatussaaduste tootmine". Statistika andmebaas, Kasutatud 16.01.2011.
  11. 11,0 11,1 11,2 11,3 "USDA National Nutrient Database". www.nal.usda.gov, Kasutatud 16.01.2011. (inglise)

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]