Ploomipuu (alamperekond)
| Ploomipuu | |
|---|---|
 Laukapuu Prunus spinosa | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Roosilaadsed Rosales |
| Sugukond |
Roosõielised Rosaceae |
| Alamsugukond |
Ploomipuulised Prunoideae |
| Perekond |
Toompuu Prunus |
| Alamperekond |
Ploomipuu subg. Prunus |
Ploomipuu (Prunus) on roosõieliste sugukonda toompuu perekonda kuuluv alamperekond. Osa autoreid loeb ploomipuud omaette perekonnaks.
Toompuu perekonna teistest alamperekondadest (kirsipuudest, virsikupuudest, toomingatest ja teistest) erinevad ploomipuud selle poolest, et nende võrsetel on otspung ja külgpungad paiknevad üksikutena, mitte hulgakesi koos, õied on lühikeste õievarte otsas ühe- kuni viiekaupa koos, viljal on ühel küljel soon ja vilja sees olev kivi on sile.
Ploomipuu vilja nimetatakse ploomiks. Küps ploom võib olla kaetud õhukese hallika vahaja kihiga, mis tuleb pestes maha.
Majanduslikus mõttes olulised ploomipuud on keskmist kasvu, tavaliselt pügatakse nad 5–6 m kõrguseks. Pügamata ploomipuude võra võib ulatuda 12 m kõrgusele ja olla 10 m lai.
Ploomipuud õitsevad maailma eri piirkondades eri ajal, aga reeglina aasta esimesel poolel. Kõige sagedamini õitsevad nad kevadel, aga Taiwanis hakkavad nad õitsema juba jaanuaris.
Vilja läbimõõt on tavaliselt 3–8 cm. Kujult on nad kerajad või ovaalsed. Viljaliha on kõva, mahlakas ja mure. Vilja koor on sile, liibub viljaliha külge ja on mõnikord kaetud vahaka kihiga. Vilja sees on üksainus suur luuseeme, mida kõnekeeles kiviks kutsutakse.
Ploomipuud kuuluvad maailma esimeste kultuurtaimede hulka. Ploome on leitud juba noorema kiviaja asulapaikadest koos oliivide, viinamarjade ja viigimarjadega.
Liigid[muuda | muuda lähteteksti]
Selles, kui palju liike ploomipuude alamperekonda kuulub, asjatundjate arvamused lahknevad. Üldiselt eristatakse 19–40 liiki. Neid kasvab nii Euraasias kui Ameerikas ning üldiselt jagataksegi ploomipuuliigid uue ja vana maailma ploomipuudeks. Ploomipuude hulka kuuluvad järgmised liigid:
- Prunus africana – aafrika ploomipuu
- Prunus americana – Ameerika ploomipuu
- Prunus angustifolia – ahtalehine ploomipuu
- Prunus cerasifera – haraline ploomipuu ehk alõtša
- Prunus cerasifera Myrobalan-rühm – mürobalaan
- Prunus cocomilia – naapoli ploomipuu
- Prunus darvasica – darvaasi ploomipuu
- Prunus domestica – harilik ploomipuu ehk aed-ploomipuu
- Prunus domestica subsp. insititia – kreegipuu vili: kreek
- Prunus domestica subsp. insititia var. damascena – damaskuse ploomipuu vili: damaskuse ploom
- Prunus domestica subsp. insititia var. italica – muna-ploomipuu vili: munaploom
- Prunus domestica subsp. insititia 'Saint Julien' – juuli-kreegipuu vili: juulikreek
- Prunus domestica subsp. italica – renklood-ploomipuu (vääris-ploomipuu, renklood-väärisploomipuu), vili: renkloodploom (väärisploom, renklood-väärisploom)
- Prunus domestica Prune-rühm – säilis-ploomipuu (sordirühm) vili: säilisploom (sh ungari mustploom)
- Prunus domestica subsp. syriaca – mirabell-ploomipuu (mirabell-kreegipuu) vili: mirabell
- Prunus hortulana – missuuri ploomipuu
- Prunus maritima – rand-ploomipuu
- Prunus nigra – must ploomipuu (kanada ploomipuu)
- Prunus salicina – hiina ploomipuu ehk pajulehine ploomipuu
- Prunus simonii – Simoni ploomipuu
- Prunus sogdiana – sogdi ploomipuu
- Prunus spinosa – laukapuu
- Prunus ursina – süüria ploomipuu
- Prunus ussuriensis – ussuuri ploomipuu
Liikidevahelised hübriidid[muuda | muuda lähteteksti]
- Prunus Plumcot-rühm – apriploomipuu vili: apriploom (1/2 aprikoos × 1/2 ploom)
- Prunus Pluot-rühm – pluotipuu vili: pluott (1/4 aprikoos × 3/4 ploom ehk 1/2 apriploom × 1/2 ploom)
- Prunus Tri-Lite rühm – virsikploomipuu vili: virsikploom (virsik × ploom)
Majanduslikult tähtsad on ploomipuudest üksnes heksaploidne harilik ja diploidne hiina ploomipuu. Need on inimeste aretatud, aga nende päritolu pole veel kindlaks tehtud. Kõige tõenäolisemalt põlvnevad nad haralisest ploomipuust, aga võib-olla ka laukapuust.