Baden-Württemberg

Allikas: Vikipeedia
Baden-Württemberg

saksa Baden-Württemberg

Baden-Württembergi vapp
Baden-Württembergi vapp
Flag of Baden-Württemberg.svg
Landesflagge
Flag of Baden-Württemberg (state, lesser arms).svg
Landesdienstflagge (väikse vapiga)
Baden-Württembergi lipp

Pindala: 35 752 km²
Elanikke: 10 771 000 (2011)
Pealinn: Stuttgart
Baden-Württembergi asend

Baden-Württemberg on Saksamaa liidumaa, mis asub Saksamaa kaguosas Reini jõe ülemjooksul. Baden-Württemberg on suuruselt ja rahvaarvult kolmas Saksamaa 16st liidumaast. Rahvastiku tihedus on 301 inimest km² kohta[1].

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Baden-Württenberg koosneb Badeni ja Württembergi ajaloolistest riikidest ning selle territoorium moodustab suure osa Švaabimaast.

Württenbergi vallutasid roomlased 1. saj pKr, et rajada sinna oma kindlustused. Kolmanda sajandi alguses ajasid Alemanni hõimud roomlased Reini jõe taha tänapäevasele Prantsusmaale. Aastal 496 vallutas frankide kuningas Chlodowech I piirkonna tagasi. Hiljem sai see ala osaks Saksa-Rooma keisririigist.

Pärast Teist maailmasõda moodustasid liitlased kolm okupatsioonitsooni: Württemberg-Hohenzollern, Lõuna-Baden (mõlemat valitses Pransusmaa) ja Württemberg-Baden (USA valitseda). 1949 olid need kolm liidumaad Saksamaa Liitvabariigi asutajaliikmeteks. Uue Saksa põhiseaduse artikli 118 järgi pidid need liidumaad ühinema. 16. detsembril 1951 toimus rahvahääletus, milles liidumaad hääletasid ühinemise poolt. Ametlikult sai Baden-Württembergist liidumaa 25. aprillil 1952[1].

Geograafia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Baden-Württenberg omab ühist piiri Prantsusmaa, Šveitsi, Rheinland-Pfalzi, Hesseni ja Baieri liidumaadega. Suurem osa Baden-Württenbergi tähtsamatest linnadest asuvad Neckari jõe kaldal, mis läbib esmalt Tügingeni, siis Stuttgarti, Heilbronni, Heidelbergi ja Mannheimi.

Reini jõgi moodustab liidumaa läänepiiri ja suure osa lõunapiirist.Schwarzwald on liidumaa peamine mäestik, mis asub Reini jõest idas. Švaabi Alpide kõrgplatoo, mis asub Schwarzwaldi, Neckari ja Doonau vahel, on tähtis Euroopa veelahe. Baden-Württembergi ja Šveitsi piir on Bodeni järve keskel ning samuti jagab liidumaa Baieriga Alpide jalamit.

Peaaegu poolt (47%) pindalast kasutatakse põllumajanduseks, 38% liidumaast katab mets ja 13% on inimasustuse all[1].

Doonau jõe läte asub Baden-Württembergis Donaueschingeni linna lähistel Schwarzwaldis.

Haldusjaotus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Baden-Württembergi liidumaa jaguneb halduslikult järgmisteks ringkondadeks (Regierungsbezirke):

  1. Freiburgi ringkond (koos Kõrgreini-Bodensee, Schwarzwald-Baar-Heubergi ja Lõuna-Ülemreini piirkonnaga)
  2. Karlsruhe ringkond (koos Kesk-Ülemreini, Põhja-Schwarzwaldi ja Reini-Neckari piirkonnaga)
  3. Stuttgardi ringkond (koos Heilbronn-Frangi, Ida-Württembergi ja Stuttgardi piirkonnaga)
  4. Tübingeni ringkond (koos Bodensee-Ülem-Švaabimaa, Doonau-Illeri ja Neckar-Albi piirkonnaga)

Liidumaal on 35 kreisi ja 9 kreisivaba linna.

Kreisivabad linnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Baden-Baden
  2. Freiburg
  3. Heidelberg
  4. Heilbronn
  5. Karlsruhe
  6. Mannheim
  7. Pforzheim
  8. Stuttgart
  9. Ulm

Majandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuigi Baden-Württembergil on vähe looduslikke maavarasid, on see üks jõukamatest liidumaadest Saksamaal ja Europaas koos traditsiooniliselt madala töötustasemega. Liidumaal asuvad mitme tähtsa rahvusvahelise firma peakontorid nagu Daimler AG, Porche, Robert Bosch GmbH (autotööstus) ja Carl Zeiss AG (optika). Sellest hoolimata domineerivad ettevõtlusmaastikku väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted. Piirkond on tihedalt industrialiseeritud.

Turism[muuda | redigeeri lähteteksti]

Baden-Württemberg on populaarne turismisihtkoht. Tähtsaimad vaatamisväärsused on Stuttgart, lossid, auto- ja kunstimuuseumid ning Stuttgart-Bad Cannstatti mineraalveeallikad.

Haridus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Baden-Württembergis asuvad ühes Saksamaa vanimad ja kuulsamad ülikoolid, nende hulgas Heidelbergi ülikool, Freiburgi ülikool ja Tübingeni ülikool.

Teised ülikoolilinnad on Ulm ja Mannheim. Stuttgartis asuvad Hohenheimi ülikool ja Stuttgarti ülikool.

Liidumaal on suurim haridusasutuste tihedus Saksamaal, v.a Berliin ja Hamburg.

Demograafia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Baden-Württembergi rahvaarv on 10 771 000 (2011), millest 5 460 000 on naised ja 5 290 000 on mehed[1]. Natuke vähem kui 1,2 miljonit elanikku on pärit väljaspoolt Saksamaad. Vähemusrahvustest on kõige arvukamad türklased (289 000), endise Jugoslaavia kodanikud (227 000) ja itaallased (162 000).

Religioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Württembergi on olnud traditsiooniliselt luterlik piirkond, kuid mõned liidumaa alad on ka katoliku kiriku toetajad.

Religioon  % Rahvaarv
Katoliku kirik 36,9% 4 000 000
Evangelistlik kirik 33,3% 3 600 000
Islam 5,6% 600 000
Budism 0,23% 25 000
Hinduism 0,14% 15 000
Judaism 0,08% 9 000
Ateism 22,3% 2 400 000

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 [http://www.baden-wuerttemberg.de/en/Our_State/86236.html Ametlik koduleht (inglise keeles)