Vladimir Beekman

Allikas: Vikipeedia
Vladimir Beekman
Sünniaeg 23. august 1929
Sünnikoht Tallinn, Eesti
Surmaaeg 3. oktoober 2009
Surmakoht Tallinn
Rahvus eestlane
Amet kirjanik, tõlkija

Vladimir Beekman (23. august 1929 Tallinn3. oktoober 2009 Tallinn) oli eesti kirjanik ja tõlkija.

Beekman õppis Nõmme ja Narva algkoolis, Tallinna 21. Keskkoolis. 1953. aastal lõpetas ta Tallinna Polütehnilises Instituudis keemiainseneri eriala.

Aastatel 19531956 oli ta Eesti Riikliku Kirjastuse ilukirjandusosakonna juhataja, 1956. aastast alates kutseline kirjanik ja tõlkija. 19681971 oli ta Eesti NSV Kirjanike Liidu juhatuse sekretär, 19711976 esimene sekretär ning aastast 1983 juhatuse esimees.

Ta oli 1959. aastast NLKP liige, EKP Keskkomitee liikmekandidaat 1971. aastast, EKP Keskkomitee liige 1976. aastast ja Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidumi liige. 1970. aastast NSV Liidu Ülemnõukogu saadik Eesti NSV-st.

Aastal 1975 pälvis ta Eesti NSV teenelise kirjaniku aunimetuse.

Looming[muuda | redigeeri lähteteksti]

Beekman kirjutas peamiselt luulet, romaane ning avaldas ka reisikirjeldusi ja lasteraamatuid. Lisaks tõlkis ta saksa, rootsi, hollandi, taani, vene, tšehhi, läti ja flaami keelest luuletusi, proosat, romaane, sealhulgas Astrid Lindgreni teoseid.

2004. aastal oli Vladimir Beekman üks kuuest tõlkijast, kellele maksti seadusega maksimaalne lubatud autorihüvitis 29 148 krooni. Kirjanikest sai selle maksimumi ainult Jaan Kross. [1] 2006. aastal sai ta 33 669 krooni autorihüvitist. Ainult kolm tõlkijat ja üks kirjanik (Erik Tohvri) said autorihüvitist rohkem. [2]

Teosed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Luulekogud[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Laul noorusest" (1952)
  • "Tee ellu" (1955)
  • "Tuul kanarbikus: luuletusi 1956–1957" (1958)
  • "Linnutee" (1960)
  • "Sinine tulp" (1965)
  • "Olematu puu: luuletusi 1965–1968" (1969)
  • "Rüsinatund" (1971)
  • "Pühvliluht" (1974, valikkogu)
  • "Lõpp ja algus" (1989)

Mälestusteraamat[muuda | redigeeri lähteteksti]

Poeem[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Ida-Euroopa valgus" (1963)

Romaanid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Reisiraamatud[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Island 1958 Reisimärkmeid" (1959)
  • "Sügis Rootsi Kuningriigis" (1960)
  • "Kauge maa – Brasiilia" (1963)
  • "Euroopa ristteedel. Reisimärkmeid Austriast ja Hollandist" (1965) (kaasautor)
  • "Vahemaandumised. Kanadas, Soomes, Armeenias, Tadžikistanis ja Norras 1967–1971" (1972)
  • "Mehhiko – päikesekivi maa" (1975)
  • "Maakera kuklapoolel" (Austraalia, Uus-Meremaa, Fidži) (1977)

Lasteraamatud[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Rahutu teekond" (1956)
  • "Aatomik" (1959, 1980)
  • "Kõnelev kaaslane" (1961)
  • "Pea püsti poisid!" (1961)
  • "Aatomik ja Küberneetiline karu" (1968)
  • "Raua-Roobert" (1972)
  • "Aatomiku juhtumised" (1974, 1988)

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ta oli abielus kirjanik Aimée Beekmaniga.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "Kes? Mis? Kus?" 2006, lk 349
  2. "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 351

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Beekman "võitleb" sõnavabaduse eest". Eesti Päevaleht, 13. detsember 1978, nr 94, lk 2
  • Kaljo-Olev Veskimägi "Hando Runnel partei- ja tsensuuripaberites" (Vladimir Beekmani parteilistest rünnakutest Loomingu Raamatukogu vastu). Raamatus "Läbi äreva vere". Pühendusteos Hando Runnelile. Koostanud ja toimetanud Mart Orav. HRS, Tartu 1999, lk 460–461, 463. ISBN 9985-60-664-7

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]