Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis

Allikas: Vikipeedia

Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis[1] on Eesti Vabariigi riigipea kohustetäitja ametinimetus 1938. aasta põhiseaduse alusel.

Peaminister asub täitma Vabariigi Presidendi ülesandeid, kui Vabariigi Presidendi ametikoht on vaba või Vabariigi President on takistatud oma ametikohuste täitmises, ja tema volitused kestavad, kuni valitakse uus Vabariigi President või Vabariigi Presidendi Asetäitja. Ajal, mil Peaminister täidab Vabariigi Presidendi ülesandeid, täidab Peaministri ülesandeid Peaministri asetäitja.[2]

On õige, et Põhiseaduse andjad ei arvestanud võimalust, kus V. P. ülesandeid täidetakse kümmekond või enam aastat Peaministri poolt, samuti kui Põhiseaduse andjad ei arvestanud võimalust, et Eesti võidakse pikemaks ajaks okupeerida võõraste poolt. Kuid kui ka asuda seisukohale, et Eesti Vabariigi ja NSVL vahel on sõjavahekord ja et Põhiseadus käseb sel korral asuda V. P. Asetäitja valimisele kuue kuu möödumisel, siis ka sel korral täidab ikkagi Peaminister V. P. ülesandeid senikaua, kuni leiab aset V. P. Asetäitja valimine. Viibib see valimine või osutub see millegipärast võimatuks, jätkab Peaminister V. P. ülesannete täitmist ka selle kuue kuu või pikema ajavahemiku möödumisel.

Artur Mägi. Pagulasesindused ja Eesti riigi esindajad. Teataja, 5. detsember 1954, nr 23, lk 2.

Kuna ükski seadus ei näe ette piiranguid Vabariigi Valitsuse liikmete valikule, võib Peaministriks Vabariigi Presidendi ülesandeis saada teoreetiliselt ka isik, kes ei ole hääleõiguslik Eesti Vabariigi kodanik.[3]

Peaministrid Vabariigi Presidendi ülesandeis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Seoses Eesti Vabariigi taastamisega 20. augustil 1991, sellele järgnenud diplomaatiliste suhete taastamisega mitmete riikidega või Eesti Vabariigi tunnustamisega mitmete riikide poolt[5], Riigikogu kokkukutsumisega ja Vabariigi Presidendi Lennart Mere ametisse astumisega lõpetas Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis Heinrich Mark 7. oktoobril 1992 oma käskkirjaga[6] eksiilvalitsuse tegevuse (kuigi uue põhiseaduse järgne Mart Laari esimene valitsus astus ametisse alles 21. oktoobril) ning andis 8. oktoobril 1992 presidendivolitused pidulikult üle taastatud põhiseaduslikule institutsioonile – Eesti Vabariigi presidendile Lennart Merile.[7] Varem, 16. juulil 1992, olid Heinrich Mark ja Enno Penno teatanud, et nad lõpetavad tegevuse üheaegselt uue Riigikogu kokkutulekuga 5. oktoobril 1992.

Nõmme valitsus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Nõmme valitsus

Eesti Vabariigi eksiilvalitsuse liige, majandusminister Mihkel Mathiesen oli ainsana eksiilvalitsuse tegevuse lõpetamise vastu. Tema ja ta mõttekaaslaste hinnangul pani Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis Heinrich Mark ja valdav enamus valitsuse liikmeist 1918. aastal loodud Eesti Vabariigi suhtes toime riigireetmise, kuna Nõukogude Liidu õigusjärglase Venemaa Föderatsiooni relvajõud asusid endiselt Eestis ja seega polnud okupatsioon lõppenud.[8] Mihkel Mathiesen soovib protokolli märkida,et tema ei jaga valitsuse enamuse arvamist, vaid leiab et Eesti ei ole mitte vaba maa ja et valitsuse volitusi saab edasi anda ainult vaba Eesti pinnal loodud valitsusele. Mihkel Mathiesen on valitsuse tegevuse lõpetamise vastu[9].

Võtnud endale Peaministri Vabariigi Presidendi ülesandeis õigused, nimetas Mihkel Mathiesen 15. septembril 1992 ametisse 1938. aasta Põhiseadusele tugineva Eesti Vabariigi valitsuse ehk Nõmme valitsuse. Vahetult enne VII Riigikogu 1. istungjärgu algust ja Heinrich Marga ning Enno Penno valitsuse varem väljakuulutatud tegevuse lõpetamist, 5. oktoobril 1992, andis Nõmme Valitsuse riigisekretär Ahti Mänd avalikkusele teada valitsuse ametisse astumisest, et Heinrich Mark ei saaks oma volitusi Riigikogu ees maha panna. Endine Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis Heinrich Mark nimetas Nõmme valitsust ebaseaduslikuks.[viide?]

Nõmme valitsus deklareeris 5. oktoobril 1992, et nad ei kavatse pürgida võimule, kuivõrd hoopis hoida juriidilist järjepidevust okupatsiooni lõppemiseni, et sobiva hetke saabumisel taastada 1918. aastal loodud Eesti Vabariik ka faktiliselt.[10]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. http://www.hot.ee/seadustekogu/ski-4-1.html Valitsemise korraldamise seaduse § 14.
  2. Vt Eesti Vabariigi Põhiseadus (1938), §46.
  3. Edgar Talvik. Vabariigi Presidendi institutsioon. Tartu, 1940. Lk 45.
  4. Nõmme valitsuse seisukoha järgi 15. september 1992
  5. NSV Liit ja Venemaa tunnustasid Eestit uue riigina Eesti NSV piirides, mis erinevad 1920. aasta Tartu rahulepinguga määratud piirist. See on põhjustanud kestvaid erimeelsusi Eesti ja Venemaa suhetes. - Tee iseseisvusele www.estonica.org Kasutatud 17.08.2012.
  6. Vabariigi Presidendi käskkiri nr 2 www.valitsus.ee Kasutatud 26.08.2012.
  7. Enn Sarv. Õiguse vastu ei sa ükski. 8.2. Järjepideva Eesti riigi taastamine www.okupatsioon.ee Kasutatud 20.08.2012.
  8. Eksiilvalitsus lõpetas, Nõmme valitsus alustas www.nommevalitsus.org Kasutatud 17.08.2012.
  9. Vabariigi Valitsuse koosoleku protokoll. Tõotan ustavaks jääda... Lk. 486.
  10. Mihkel Mathieseni valitsusest Nõmme valitsuse kodulehel

Välislink[muuda | redigeeri lähteteksti]