Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 53

See siin on vanade arutelude arhiiv. Ära muuda selle lehe sisu. Kui soovid algatada uut arutelu või jätkata olemasolevat, siis palun tee seda sellel lehel.

Help with translation no. 2

(Sorry for not speaking Estonian - we have no place in the whole country to learn it. :-)) Hello. Can someone describe what does "Muretut meelt ja südametuld" exactly mean? It is a title of a 1993 song (see this). Google Translate is inconclusive. (Just ping me whenever it is answered.) Thanks in advance. Greetings from Bosnia and Herzegovina. – KWiki (arutelu) 3. oktoober 2020, kell 16:03 (EEST)

KWiki, Something like "(to have/may you have) a mind at ease and a fiery heart", depending on the exact phrasing (it's in a case probably closest to Bosnian accusative, četvrti padež). --Ehitaja (arutelu) 3. oktoober 2020, kell 23:34 (EEST)

Lainurkobjektiiviga tehtud piltide kasutamisest Vikipeedia artiklites

Artiklis Kõrgem Kunstikool Pallas avaldatud "kalasilma"-fotod moonutavad häirivalt tegelikkust. Lainurkobjektiiv kõverdab ruumi niivõrd palju, et kunstikooli majast jääb teadmatul vaatajal moonutatud mulje, otsekui oleks hoone fassaad kaarekujuline. Minu meelest ei tohiks entsüklopeedia artiklites selliseid "efektseid" pilte kasutada. Mida arvate? Ursus scribens (arutelu) 14. oktoober 2020, kell 17:38 (EEST)

Kipun arvama, et kuni paremaid pilte pole, siis käib kah. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 14. oktoober 2020, kell 17:52 (EEST)

Võib-olla mainida foto kirjelduses, et pildistamisel on kasutatud kalasilma tehnoloogiat. --Minnekon (arutelu) 14. oktoober 2020, kell 18:26 (EEST)

Mitte võib-olla, vaid kindlasti. Kunagi sai ise teatava tehnilise rikke tõttu selliseid pilte üles laetud ja kasutatud (Lätis), neile siis lisati ka kohe märkus juurde, et on nii. - Melilac (arutelu) 14. oktoober 2020, kell 22:48 (EEST)

Kunst on kunst, ka fotokunst, üha arenevate tehnikatega...Pietadè^Kaastöö 14. oktoober 2020, kell 19:35 (EEST)

Tegemist on vaieldamatult kvaliteetpiltidega ning asjade ülesvõtmiseks on mitmeid eri mooduseid. Antud juhul sai üles võetud üldse 360° vaated. Vaata seda ja seda. Ivo (arutelu) 14. oktoober 2020, kell 20:57 (EEST)

Minu meelest ei peaks keelama. --Hirvelaid (arutelu) 18. oktoober 2020, kell 10:26 (EEST)

Kui 360-kraadisest pildist tükk välja lõigata, siis sama projektsiooni kasutamine minu meelest enam õigustatud pole. Enne lõikamist tuleks pilt ümber projitseerida. Nii et märkimisväärseid perspektiivimoonutsi näha ei jääks (nii nagu selles 360 kraadi vaaturis, vt ka [1]). Kui 360-kraadine pilt artiklisse lisada, siis võiks vaaturi link olla kohe pildiallkirjas (vt en:Template:PanoViewer). Pikne 26. oktoober 2020, kell 20:39 (EET)

Aga too see mall ka äkki siia vikisse? Meil neid 360 kraadi fotosid juba hea jupp on ja tuleb juurde. Ivo (arutelu) 29. oktoober 2020, kell 02:09 (EET)

Müüjatarist

„«Tänaseks on» ta müünud 100 miljonit albumit üle maailma“ — ja ei sõnagi eilsest ega homsest läbimüügist...Pietadè^Kaastöö 14. oktoober 2020, kell 19:35 (EEST)

Wow, ma ei teadnudki, et ta Tammsaare pargi indiaanlaste kombel oma muusikat igal pool müütamas käib... Või on teiste esinejate plaadid ka tema letil olemas? (nali naljaks, aga tabatud on tõepoolest äärmiselt ebaõnnestunud lause)- Melilac (arutelu) 14. oktoober 2020, kell 22:55 (EEST)

Need on võltsindiaalnased. --Vihelik (arutelu) 15. oktoober 2020, kell 01:36 (EEST)

Loodetavatsi on hetkeversioon parem - Melilac (arutelu) 25. oktoober 2020, kell 06:19 (EET)

„Kindlatsi“ ;-) — Pietadè^Kaastöö 25. oktoober 2020, kell 08:26 (EET)

Katkestus 27. oktoobril

Ingliskeelne täistekst saatkonnas. 27. oktoobril Eesti aja järgi algusega umbes kl 16 katkeb umbes tunniks ajaks muudatuste salvestamise võimalus (sisu lugemise võimalus säilib), sest testitakse lülitust primaarse ja sekundaarse andmekeskuse vahel, mida võib vaja minna suurema õnnetuse puhul. 30 minutit enne katsetuse algust näidatakse vikis ka vastavat hoiatusbännerit. Kui püüad katkestuse ajal muudatusi salvestada, siis ei saa garanteerida, et need kaotsi ei lähe. Vajadusel võidakse see test edasi lükata, sellest teavitatakse. Täpsemalt saab lugeda saatkonnalehe postitusest. Adeliine 21. oktoober 2020, kell 21:47 (EEST)

Wikidata

Projekt vaikselt areneb ja vanust ka tasapisi koguneb. Paras aeg sellega lähemalt tutvust teha.

Kui keegi soovib siit endale Wikidata särki, siis võib julgelt osaleda Wikidata sünnipäevanädala võistluses. Vajadusel saab abi juhendist. Ivo (arutelu) 29. oktoober 2020, kell 02:06 (EET)

covid-19

Kas iga tuntud inimese artiklis peaks mainima, kui ta avalikult on teatanud, et tal on test positiivne? Täna teatas Hermaküla... Ave Maria (arutelu) 22. september 2020, kell 21:02 (EEST)

Ei usu, et sellel mõtet oleks, me ei maini ju ka seda, et keegi põdes grippi, düsenteeriat jms. - Melilac (arutelu) 23. september 2020, kell 12:58 (EEST)

Osal juhtudel seda suuremates vikides on tehtud, nt en:Pink (singer)#Personal_life, aga haigete kategooriaid ei paista olevat. Küll on en:Category:Deaths from the COVID-19 pandemic ja en:List of deaths due to COVID-19. Ühest küljest võib asja muidugi nii võtta, et kui ajakirjanduses kellegi tõbe oluliseks peetakse, siis järelikult tähelepanuväärsus on ja võib ju mainida, aga teisest küljest võiks selle jätta inimeste jaoks, kelle eluloos tõbi tõesti olulist rolli mängib (nt Stephen Hawkingi ja Jane Paberiti artiklites tervist täielikult maha vaikida oleks imelik), kuna pole meie asi inimeste tervisest avalikke aruandeid koostada. --Ehitaja (arutelu) 23. september 2020, kell 15:20 (EEST)

see, et mõni oma delikaatsetest andmetest avalikult räägib, EI tähenda, et neid andmeid peaks entsüklopeediliselt koguma-töötlema jne. suwa 23. september 2020, kell 16:17 (EEST)

Ei peaks. --Hirvelaid (arutelu) 23. september 2020, kell 16:32 (EEST)

Järgmine küsimus: kui tuntud inimene on COVIDisse surnud, kas seda peaks mainima? Mõnes vikis on tuntud inimeste loendid surmapõhjuste järgi, mõnes ei ole. Meil on praegu vist esimene selline? Enamasti eesti vikiartikleis surmapõhjust mainitud ei ole, aga vahel on ja mitte väga harva. Siin võiks mõelda, kas on võimalik mõni selgem reegel paika panna. Üks erijuhtum on ilmselt see, kui kellegi surma asjaolud on laialdast tähelepanu pälvinud, teine see, kui inimese enda sõnavõtt sel teemal on meedias laiemalt kajastatud. Aga muid kaalutlusi on veel. --Ehitaja (arutelu) 15. november 2020, kell 21:12 (EET)

Surmapõhjus on asi, mida peaks vähegi tavatumatel puhkudel ikka mainima ja (nakkus)haigused, atendaadid , õnnetusjuhtumid seda on. Aga see on muidugi vaid minu arvamus. - Melilac (arutelu) 15. november 2020, kell 21:30 (EET)

Minu arust on see samuti asi, mida peaks sellistel puhkudel mainima. Täiendasin ka seda konkreetset artiklit. Ivo (arutelu) 15. november 2020, kell 23:20 (EET)

Vello Väärtnõu

Mulle tundub et põhilise osa minu elust on wiki kajastanud seoses Austraaliaga. Kuidagi tendentse lähenemisega. Viibides Austraalias olen 10 aasta jooksul osalenud Berkeley ülikooli tegevuses. lisaks osalesin aastaid Budistliku Akadeemia tegevuses Pekingis. Lisaks olen 8 aasta jooksul kokku pannud Hiina Budistliku Entsyklopeedia (Chinese Buddhist Encyclopedia) milles on juba 63 000 artiklit ja mis sisaldab terminoloogilisi sõnastike : Pali. Sanskrit, Hiina, Tiibeti, Vietnami ja jaapani keele osa. Muuseas ka Hiina Budistliku Entsiklopeedia esitlus toimus Berkeley ylikoolis. Lisaks palju muud millega olen tegelenud .Kuid tundub et wikipeedia seltskond toitub minu puhul vaid Austraalia juhtumist, mille puhul ei olnud minul mingit seost politseiga . Oleks aeg hakata kirjutama ka Arnold Rüütli sõpruskonnast ja tegevusest Nõukoguda ajal kus ta regulaarselt külastas KGB-d ja koputas pidevalt Hindi peale ,kes lõpuks mädandati ära Patarei vanglas tänu temale. Arvo Pesti kes tegeles KGB arhiiviga ja kellega suhtlesin aastaid , neid materjale võiks kah avaldada. Mina olin see kes esimesena Eestis pakkus välja taastada Eesti vabariik ja astusin ka selle kohased sammud. Olin esimene kes asus lammutama Nõukogude Liitu avalikult .Ja te kirjutate minu kohta sellist paska, Rabab wikipedia suhe minusse ja mil viisil te seda käsitlete. Otside netist näete mida kirjutatakse minu kohta väljaspool Eestit. Kuid mõistan et eestlased on alati olnud sitapead ja orjameelsed. Seega pole mötet Teile midagi seletada, sest nii tendetsliku lähenemist minu suhtes ei kasutanud isegi KGB. Seega olete usinamad ja vaimukamad. Piinlik on olla eestlane pean silmas teie suguseid siin Wikis.

Selle kommentaari autoril puudub arusaam vikipeedia olemusest ja probleemidest. Selles on hulgaliselt eelduseid, mis on väärad. A: Vikipeedia seltskond on ühtselt tegutsev kogukond (tõene on see, et igaüks teeb asja omaette, arvuti taha lihtsalt üle ühe inimese materjali sisse trükkima ei mahu) B: Vello Väärtnõu artikkel on kogukonna töö (taas, lühike ülevaade artikli ajaloole näitab, et negatiivse materjali on lisanud üks isik) C: Isikud, kes teevad vikipeediat, tegutsevad mingi programmi põhiselt, mis on väär (artiklite kvaliteet sõltub vikipeedia tegemisest huvitatud isikute teadmistest ja keegi ei hakka tegelema teemaga, milleks oleks aeg, kui tal puudub asjast ülevaade või huvi selle teema vastu ehk siis programm puudub) D: Vikipeedia autorite kollektiiv on kõiketeadajad, kes tilgutavad materjali omal valikul oma maailmavaate kohaselt (ikkagi oskuste ja teadmiste kohaselt) E: Vikipeedia peaks avaldama avaldamata materjale (see on siiski paik avaldatud materjali refereerimiseks, sest vikipeedia tegijatel ei ole jumalikke võimeid). Ehk siis lihtsalt ja maakeeli öelduna on siin lihtne artikleid viltu vedada, aga väga raske sirgu ajada.- 10. november 2020, kell 08:04 (EET)

Isikuna, kes selle nn negatiivse materjali lisas, märgin, et tegu on varem artiklis olnud (pigem negatiivses suunas) üldistava, ebamäärase ja mitmetitõlgendatava väite (et Väärtnõu võib olla seotud Austraalia organiseeritud kuritegevusega) asendamisega konkreetsema asjaolude kirjeldusega, et oleks selge, milles need väidetavad sidemed seisnevad ja kui usutavad need kahtlused on. Peale selle lisasin ka muud Väärtnõu elu puudutavat materjali, niipalju netis tuhnides leidsin. Väärtnõu ise või ükskõik kes teine võivad vabalt artiklit täiendada, sh materjaliga, mida võib positiivseks pidada, juhul kui see pärineb ja viitab neutraalsele usaldusväärsele allikale. Seni ongi Väärtnõu artikli juures üheks probleemiks olnud see, et artiklit on kohati püütud täiendada tundmatut päritolu tekstiga või Väärtnõuga lähedalt seotud (st antud teemas mitte-neutraalsetelt) inimestelt pärit väidetega. --Minnekon (arutelu) 10. november 2020, kell 12:59 (EET)

----------------------

viskan siia paar linki kuigi neid on sadu

Buddhist against Empire https://eestielu.com/en/life/18-people-inimesed/10311-buddhist-against-empire

VVaartnou and Chinese Buddhist Encyclopedia https://teahouse.buddhistdoor.net/vello-vaartnou-a-life-devoted-to-dharma/

The New York Times 1988 http://www.estoniannyingma.com/estnyingma/index.php?title=In_Soviet_Baltic,_an_Unintended_Openness_-_10.February,1988_-_NEW_YORK_TIMES

Taiwan News Estonian Monk visits Taiwan to build Buddhist Encyclopedia https://www.taiwannews.com.tw/en/news/1960674

To meet the man named Vello Vaartnou is to encounter personal force

https://www.buddhistdoor.net/features/the-chinese-buddhist-encyclopedia Features https://www.buddhistdoor.net/features/search/k/vello%20vaartnou

Vaartnou projects introduced in Macau https://www.buddhistdoor.net/news/presentation-of-buddhism-amp-australia-projects-at-the-pacific-neighborhood-consortium-2015-conference

9th conference Buddhism & Australia. https://teahouse.buddhistdoor.net/the-9th-buddhism-australia-conference-perth/

Vello Vaartnou and the encyclopedia of Chinese Buddhism http://globalbuddhism.wordpress.com/2014/01/19/vello-vaartnou-and-the-encyclopedia-of-chinese-buddhism

Interview to Buddhistdoors: https://vimeo.com/43165515

PerthNow : Buddhism could lighten Australia and Asian cultures https://www.perthnow.com.au/news/wa/buddhism-could-enlighten-australia-and-asian-cultures-ng-a4e818629b37e5d25d2c0a4de5dcc394

Religion and Art Make a Colorful Mix (scan) http://www.estoniannyingma.com/estnyingma/index.php/Politics,_Religion_and_Art_Make_a_Colorful_Mix_-_%22Voice%22_April_2011_Perth,_Australia

Chinese Buddhist encyclopedia one year old and growing fast. The Asian Studies Association of Australia's E-Bulletin "Asian Currents" http://asaa.asn.au/wp-content/uploads/2015/11/asian-currents-14-02.pdf

West Australian news (scan) http://www.estoniannyingma.com/estnyingma/index.php/Politics,_Religion_and_Art_Make_a_Colorful_Mix_-_%22Voice%22_April_2011_Perth,_Australia

Vello Vaartnou -Nyingmapa from Estonia.

https://www.academia.edu/38487840/Vello_Vaartnou_-Nyingmapa_from_Estonia

Taiwan Buddhist Art (scan) http://www.estoniannyingma.com/estnyingma/index.php?title=Taiwan_Buddhist_Magazine_-_July_2012

http://www.hyunbulnews.com/news/articleView.html?idxno=272393

Ukrainian Weekly (scan) http://www.estoniannyingma.com/estnyingma/index.php?title=Estonian_nationalists_expelled_for_forming_opposition_party_-_21.Feburary,1988-_Ukrainan_Weekly

Meie Kodu Australia http://mk.eestiselts.org/Estonians_are_organizing_internati_825.htm

BBN https://www.bbncommunity.com/whats-perth-western-australia/?

https://www.eesti.ca/vello-vaartnou-and-his-new-project-chinese-buddhist-encyclopedia/article38563

https://www.eesti.ca/scientists-and-buddhist-scholars-gather-from-all-over-the-world-for-buddhism-in-austral-asian-region/article35205

Encyclopedia about Estonia: Vello Vaartnou http://www.estonica.org/en/Culture/Buddhism_in_Estonia/

https://www.buddhistdoor.org/sc/video/venvellovaartnouaboutthe2012buddhismandaustraliaconference

https://www.meetup.com/Buddhism_for_Beginners/events/257894196/?

https://www.liveguide.com.au/Events/760199/Ven_Vello_V_rtn_u/The_photographic_exhibition_Buddhism_in_Australia_Estonian_Nyingma?

Taiwan blog https://aopen681700.pixnet.net/blog/post/2710780?

Lions Roar https://www.lionsroar.com/digital-chinese-buddhist-encyclopedia-celebrates-one-year-online/?

https://www.newpages.com/blog/chinese-buddhist-encyclopedia-needs-contributors-editors-volunteers?

Selle materjali koht on pigem artikli arutelus; huvilised, kes kuhja sirgeks lükata tahavad, leiavad selle sealt kergemini üles. - Melilac (arutelu) 10. november 2020, kell 15:06 (EET)

Vikimaailmaga seotud ja/või kogukonnale huvipakkuvate sündmuste äramärkimine

Tere! MTÜ Wikimedia Eesti kutsub appi, et saada paremat ülevaadet, milliste sündmuste, tähtpäevade, algatuste jms puhul võiks ja peaks Vikipeedia oma sõna sekka sättima. See võib näiteks tähendada Facebookis Vikipeedia või Wikimedia Eesti lehel huvipakkuva ürituse postituse jagamist, ise postituse loomist, kogukonna või MTÜ esindaja saatmist üritusele osalema või esinema, ise virtuaalse või reaalse ürituse või mingisuguse kampaania korraldamist (kuidas olukord võimaldab) jne. Ei saa garanteerida, et kõik väljapakutu teoks saab, aga kõigepealt on igal juhul ideid vaja. Ideid saab lisada kalendrisse siin: Google Docs. Loomulikult on teretulnud algatused väljapakutud ideede teostamiseks. Adeliine 12. november 2020, kell 13:39 (EET)

WP:RIP

Kas meil võiks ka sellise lehekülje luua? Ivo (arutelu) 18. november 2020, kell 10:33 (EET)

Jah. Andres (arutelu) 18. november 2020, kell 10:42 (EET)

Nimepidi sobib vast ainult neid kaastöölisi välja tuua, kes kuskil avalikult on seda maininud? Või kuidas on anonüümsuse hoidmisega pärast surma?

Mitmetes keeleversioonides on ka selline mall. Ivo (arutelu) 18. november 2020, kell 11:29 (EET)

Anonüümsuse osas pole ma isiklikult kindel, et kas pärast kaastöölise surma võib ta tegeliku identiteedi avalikustada või mitte. Leht ja viidatud mall võiksid muidu küll mõlemad eksisteerida. Ma usun, et meil on piisavalt palju staažikaid ja aktiivseid vikipediste, kelle panust meeles pidada. --Kuuskinen (arutelu) 18. november 2020, kell 12:23 (EET)

Tegin sellise lehe: Vikipeedia:In memoriam. Hetkel rohkem kasutajaid ei meenu, keda sinna lisada. Ivo (arutelu) 18. november 2020, kell 18:21 (EET)

Kas kasutajalehekülje mallina võiks sobida midagi sellist: Mall:Lahkunud vikipedist? Ivo (arutelu) 18. november 2020, kell 18:44 (EET)

Märtsis katkes Parveto kaastöö. Oletan, et tema kohta on Vikipeedias artikkel. Kahjuks ei avalikustanud Parveto oma pärisnime.- Hirvelaid (arutelu) 19. november 2020, kell 14:11 (EET)

Toomas Parve (22. märts 1949 – 15. aprill 2020)? Ivo (arutelu) 19. november 2020, kell 17:03 (EET)

Jah, selline oletus. - Hirvelaid (arutelu) 19. november 2020, kell 18:18 (EET)

Mart Min kinnitas, et Parve Vikipeedias tööd tegi ja leidis, et tema meelespidamine oleks kindlasti kohane. Märkisin seega Parveto samuti sinna lehele. Parve oma isikut küll ei reklaaminud, aga ega ta seda ka väga varjanud (muidu poleks me siin ju osanud kohe teda kahtlustada ja ei oleks ka ta kolleegid sellest teadnud). Seega pole põhjust arvata, et talle see vastumeelne oleks. Ta tegi üle 2900 muudatuse ja jõudis sellega sinna saja enim muudatusi teinud vikipedisti piiri juurde. See on igati tähelepanuväärne. Ivo (arutelu) 21. november 2020, kell 19:12 (EET)

Varasemast kahtlustan Siimu. Nii siinne kaastöö kui facebooki postitused katkesid üsna üheaegselt. - Melilac (arutelu) 21. november 2020, kell 09:46 (EET)

Ma ise eeldaks, et Siim on täie elu ja tervise juures. Viimati kuulsin tast vist küll 2018, aga pole nagu põhjust arvata, et midagi muutunud oleks. Ehk ta kunagi veel naaseb Vikipeediasse. Ivo (arutelu) 21. november 2020, kell 10:32 (EET)

Nii et siis lihtsalt väga pikk arvutipuhkus... Aga võib-olla ka mingi terviserike, mis ei lase enam arvuti taga tööd teha. Tegelikult on muidugi nii, et väljastpoolt on raske midagi öelda, kooma ja surm kajastuvad logis ühtemoodi. Ja selgitusi sellised isikud ei anna... -Melilac (arutelu) 22. november 2020, kell 08:43 (EET)

Muidu on iga kasutaja enda asi otsustada kas või kuidas märkida kasutajalehele, miks ta enam kaastööd ei tee. Ma ei söandaks seda lahkunu eest otsustada. Mu meelest tuleks hoida ka lahkunu anonüümsust. Pikne 21. november 2020, kell 17:56 (EET)

Pärast surma ei ole reeglina enam kedagi, kes seda asja üles tähendaks. Tavaliselt tuleb siit ilmast lahkumine ikkagi mõneti ootamatult ja seepärast peaks ka varakult vastavad korraldused tegema.

Inimesed hoiavad oma anonüümsust erineval määral. Nt sinu puhul oleks küll nõnda, et me sind sinna lehele lisada ei oskaks. Aga on ka kaastöölisi, kelle nimi küll eriti laialt teada ei ole, aga kes ei ole seda ka väga varjanud (nt on käinud kohal mõnel kokkusaamisel). Surma järel on pealegi inimestel üldiselt sellest rohkem ükskõik kui veel elus olles. Ivo (arutelu) 21. november 2020, kell 19:12 (EET)

Võrukeelne Vikipeedia

Üsna pikalt on arutatud ka seda, et võrukeelne versioon vajaks avalehe kohendamist. Seni ei ole aga tegudeni jõutud. Ehk võiks nüüd enne käesoleva aasta lõppu selle siiski korda ajada? Kes oleks valmis selle juures abistama? Nt põhjasaami vikil on väga ilus kujundus ja ehk võiks võru vikis sama kasutada? Ivo (arutelu) 18. november 2020, kell 11:29 (EET)

Minu meelest sobiks viidatud kujundus päris kenasti. :) - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 18. november 2020, kell 11:36 (EET)

Tegin siin algust. Nüüd ootaks natuke tagasisidet. Ivo (arutelu) 19. november 2020, kell 14:26 (EET)

Kas teadsid, et... lahter on saami-eesti segakeelne, mitte võro kiilen. - Melilac (arutelu) 21. november 2020, kell 09:49 (EET)

Lisaks sellele on seal tegelikult ka mõned eestikeelsed kohad. Põhjus lihtne: mina võru keeles kirjutada ei oska. Seega on seal võrukeelne ainult see, mida suutsin eri kohtadest leida (nt praeguselt avalehelt). See "kas teadsid" osa on hetkel ikkagi kohatäide ja ootan alles Sulev Ivalt kommentaare, et kas midagi peaks kohendama, ning mida ja kuidas. Ivo (arutelu) 21. november 2020, kell 10:18 (EET)

Ülemise riba värvivalik on samuti kuidagi... kummaline. Vaatasin veidi Võrumaa kohelkondade rahvarõivaid ja rahvuslikke mustreid. Sellised ribad olid üldjuhul punasega sees, teisel kohal tundus olevat oranž. - Melilac (arutelu) 21. november 2020, kell 10:47 (EET)

See kujundus on minu arvates täitsa sobiv, aga päälehel võiks võimalusel kasutada mõnda Võrumaa rahvamustrit või sellest tuletatut. --Kuuskinen (arutelu) 21. november 2020, kell 11:59 (EET)

Eks neid mustreid on ka hulgem ja keegi peab selle enne välja valima ning selleks vastav faili tekitama. Ivo (arutelu) 21. november 2020, kell 19:07 (EET)

Nüüd sai esmane versioon vähe kohendamist ja võiks olla juba üsna lõpliku lahenduse moodi. Seda näeb jätkuvalt siit. Ivo (arutelu) 23. november 2020, kell 10:30 (EET)

Minu meelest on see päris hea kujundus. --Kuuskinen (arutelu) 24. november 2020, kell 00:07 (EET)

Võrukeelse Vikipeedia uus avalehekülg on nüüd ametlikult üleval. Ivo (arutelu) 25. november 2020, kell 10:52 (EET)

loetelu Haapsalu inimesed kustutamine

Tere ! Mis sellel leheküljel "Haapsalu inimesed siis viga on, et sain kustutamise teate !?

Kersti Brant – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas Nartsi8s (arutelu • kaastöö).

Allkirjastamiseks kasuta nelja tildet. Kustutamise kohta: selline sisu peaks olema linna enda artiklis, mitte eraldi artiklis. - Melilac (arutelu) 22. november 2020, kell 10:50 (EET)

saab ka loeteluks teisaldada? suwa 22. november 2020, kell 11:34 (EET)

Praegu see ongi sisuliselt loetelu. Nimemuutmine siin aga ei aita. Eraldi artikkel ei ole tänase seisuga põhjendatud.

Alustuseks võiks see olla nagu Keila#Keilaga seotud silmapaistvaid isikuid. Ivo (arutelu) 22. november 2020, kell 11:59 (EET)

Idee on selles, et sisu kui selline on vajalik, sest artiklis Haapsalu on see informatsioon puudu. Lehekülje viga on see, et tegemist on leheküljega, kuigi peaks olema lehekülje osa. - Melilac (arutelu) 22. november 2020, kell 12:04 (EET)

Misasi on "Haapsalu inimene"? Vrd nt Florese inimene. Keila artiklis on taoline asi paremini esitatud jah. Adeliine 22. november 2020, kell 14:53 (EET)

Asendasin kustutamismalli liitmismalliga. Sobiks alajaotusena Haapsalu artiklisse. --Vihelik (arutelu) 24. november 2020, kell 20:47 (EET)

Tundub, et on soovitud teha kategooriat nagu on Kategooria:Tartu inimesed, aga välja on tulnud midagi muud. Igatahes võiks seos linnaga isiku ariklist välja tulla, kui teda vastavalt loetleda või kategoriseerida. Pikne 26. november 2020, kell 20:16 (EET)

Soovida ju võib. Asulaartiklite koostamisel olen vastava alajaotuse puhul püüdnud isikuartiklites vastava osa üle kontrollida, aga hiljem lisanduvate isikuartiklite puhul ei pruugi nende autorid juhul, kui artikkel on lühike ja selle asulaga seotud periood isiku elus põgus, seda alati ära mainida. - Melilac (arutelu) 29. november 2020, kell 08:33 (EET)

tildemärgid

Tere vikipedistid! Paljudes keeltes on artikli arutelulehe ülaosas järgnev lause, mis lõppeb tildemärkidega: This is a talk page. Please respect the talk page guidelines, and remember to sign your posts by typing four tilde (ja need 4 märki :). Miks ei võiks ka eestikeelses vikipeedias nii olla? --Nimelik (arutelu) 22. november 2020, kell 14:43 (EET)

Võiks kyll. Lisaks ehk lauseke, mis selgitab arutelulehe olemust. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 22. november 2020, kell 16:40 (EET)

Väga hea! Kui keegi rohkem midagi ei arva, siis ongi konsensus ja võiks ellu viia. Ivo küll oli sõnumivestluses leigel seisukohal (siis hetkel seis ikka 2:1). Saksakeelses vikipeedias on hea, et lisatud on veel redigeerimiskasti ülaosast menüüribalt 3. märk, ikoon, mis samuti allkirjastab. See võiks ka olla. Ainult et ma ise olen selle teostamise osas väga kehva.. Äkki on keegi, kelle jaoks oleks see väike, lihtne asi ära teha?--Nimelik (arutelu) 24. november 2020, kell 18:21 (EET)

Või kuidas vikipeedia veskikivid jahvatavad? Tuleks oodata vähemalt kuu veel?--Nimelik (arutelu) 25. november 2020, kell 23:45 (EET)

Pikne, äkki aitab natuke nõu ja jõuga? Ivo (arutelu) 25. november 2020, kell 23:54 (EET)

Ivo, aitäh soovitamast!--Nimelik (arutelu) 26. november 2020, kell 12:49 (EET)

Lisasin süsteemisõnumi vastava tekstiga. Kohendage vajadusel. Pikne 26. november 2020, kell 20:16 (EET)

Tänud Pikne!--Nimelik (arutelu) 26. november 2020, kell 23:12 (EET)

Pildid kohukestest

Tere! Algatuseks tahan mainida, et ma pole kogenud Vikipeedia kasutaja ja minu tehtud muudatused on tavaliselt kirjavigade parandused. Nüüd aga asja juurde: kas Wikimediasse tohib üles laadida kohukeste pilte? Tegu on pakendis olevate kohukestega ja piltidel on näha kohukese tootja ja kohukese nimi. Ehk tegu on siis eestvaates tehtud piltidega. Elan Soomes ja alati kui Eestis käin, olen ikka kohukesi ostnud. Ka Soomes müüakse Eestis toodetud kohukesi Soome kaubamärgiga. Mõtlesin, et ehk pole kohukeste piltide üleslaadimine lubatud kuna seda võiks ehk reklaamimiseks pidada? --Eestimees94 (arutelu) 24. mai 2020, kell 18:25 (EEST)

Pakendil kujundanud kunstnikul on autoriõigused. Pakendita kohukese pilt on niikuinii teiste tootjate suhtes ausam... - Melilac (arutelu) 24. mai 2020, kell 20:33 (EEST)

Ok, ei pane siis pilte üles. --Eestimees94 (arutelu) 24. mai 2020, kell 20:41 (EEST)

Samas sellised pildid Commonsisse sobivad: . --WikedKentaur (arutelu) 20. juuni 2020, kell 21:42 (EEST)

Sobivad põhimõtteliselt ka pildid vanadest (kunstniku autoriõigused lõppenud) pakenditest, näiteks vanadest šokolaadi-, kommi- või küpsisepakenditest ja ka kohukesepakenditest. Tehniliselt võid ka kohukesepiltide puhul oodata autoriõiguste lõppemiseni, need siis üles laadida ja kõik on OK. Pilt veel väärtuslik minevikupilt pealegi. - Melilac (arutelu) 23. juuni 2020, kell 10:25 (EEST)

Ma pole elus veel kordagi näinud kohukesepakendit, millel oleks kunstniku nime mainitud. Ainsa juhtumina, kus ma ise seda nimetada oskaks, meenub Raivo Järvi - ja see on puhtalt tema stiili küsimus. Seega on praktiliselt võimatu teada, millal täitub maiustuse pakendi kujundanud kunstniku surmast 70 aastat. Ja kuna kohuke on suhteliselt hiline leiutis, ei ole põhjust eeldada, et isegi kõige esimeste Eestis toodetud kohukeste pakendite kujundajad tingimata surnud peaks olema, ammugi veel 70 aastat tagasi. Teoreetiliselt võimalik, kuid väga vähetõenäoline. Võiks muidugi mängida usule, et toote kujunduse autoriõigus kuulub tootjale ning autori enda õigusi võib ignoreerida, aga sel juhul piirduma tootjatega, kes pandi kinni üle 70 aasta tagasi ilma õigusliku järjepidevuse alusel potentsiaalsete pärijateta. Selliseid on, ent ka nende jahtimine on vaevaline. --Ehitaja (arutelu) 2. juuli 2020, kell 14:51 (EEST)

Eestimees94, Melilac, Ehitaja, WikedKentaur, raskete juhtumite puhul saab kasutada ka trikke, et autoriõigustega kõik seaduse silmis korras oleks. Näiteks kohukese pakend võib olla pildil kuskil nurgas ja pilt keskendub millelegi muule. Rakendub commons:de minimis. V-o küll libe tee, ent hädalahendus nt panoraamivabaduse ja nt kohukese piltide juures--Estopedist1 (arutelu) 6. juuli 2020, kell 10:23 (EEST)

Ja siis võtab keegi Commonsis foto ja lõikab kõik peale kohukese pildilt välja. Geniaalne lahendus! Kaniivel (arutelu) 6. juuli 2020, kell 11:32 (EEST)

Kaasaegsete tänavavaadete keelamine puhtalt selle pärast, et sealt saab midagi kaitstut välja lõigata oleks ka imelik. --WikedKentaur (arutelu) 13. juuli 2020, kell 20:44 (EEST)

Jah, see on üks põhjus, miks nii teha ei maksa. Teine on see, et de minimis'e rakendus on praktiliselt kõikjal sisuline: kui tühja lõuendi all paremal nurgas on pisike kukk, siis on see Karlssoni kukepilt ja kuke illustreerimiseks vaba ei ole. De minimis käib vaid pildil tõesti ebaoluliste kunstiteoste kohta. Kui kedagi pildistatakse monumendi taustal ja on näha, et pildistamise põhjus on monument kui taust, siis de mininis ei rakendu, kasutajat monumendi autoriõigustest ei vabastata. Seda ei mõõdeta mehaaniliselt pinnaprotsendi järgi. Commonsisse teoreetiliselt saaks muidugi panna hoiatusmalli, et pilt on mõeldud X üldiseks illustreerimiseks ning on vaba vaid sellisena, Y ja Z pildil on kaitstud elemendid ja neid esile tõsta ei ole lubatud, kuna siis de minimis-õigustus kaob. Aga ma kahtlen, kas usin kroppija seda seal loeb või aru saab. Pildistage kohukesi ilma paberita ja lahtilõigatult, seda vähemalt praeguse seisuga Eesti autoriõigus ei paista kaitsvat (ehkki teoreetiliselt on ka niisugune areng võimalik). --Ehitaja (arutelu) 6. juuli 2020, kell 13:20 (EEST)

Kaniivel, tubli, kasutaja:Ehitaja! Mu mõned varjatud eeldused osutusid vigasteks (nt tuletatud teose keeld). Enwikis on selliste juhtumite puhul võimalik toetuda fair use põhimõttele-Estopedist1 (arutelu) 13. juuli 2020, kell 14:12 (EEST)

Olulisus võib muidugi vaieldavaks kujuneda. Kui monumendi taustal on keegi tema nõusolekul pildistatud tuntud isik, võib olla väga raske tõendada seda, et pildistamiskoht oli mitteoluline ja pilt sai tehtud lihtsalt seal, kuna see oli kohtumispaik. Või vastupidi. See määratlematus autoriõigustes on üheks põhjuseks, miks ma ise panoraamivabadust pooldan. - Melilac (arutelu) 24. detsember 2020, kell 08:43 (EET)

Jah, mõnel juhul ongi pakend kaubamärk ja õigused kuuluvad firmale. (Jänks, Nurr, Anneke, Vana Tallinn, Mulinaad, Jõmmu, Viru Valge, Kalevi pähklitega pakendid, Kiss spritzer, Matmazel, Neda, purgidžinnide kaanekujundus, Serbia No problem dražeed, ZaZa, Sanda Napolitanke, erinevad Ferrerod, Najlepše Xelje, Prima küpsised, liköörikommid Cherry, Fazon, Anguse konservid, Sweet Sweet, Kyorin, Kodusai, Valio, Maag, Röstipala, Siesta, Vavsotkin). Neile kehtib Madridi lepe. Taolisel puhul ei saa pilti Commonsisse pista isegi siis, kui tead, et kujundaja surmast 70 aastat möödus. - Melilac (arutelu) 13. juuli 2020, kell 19:28 (EEST)

See on see, miks mulle õigustatud kasutuse erand inglise vikis vastukarva on. Esiteks on see kasutajatele kogu muus maailmas alatu lõks, kuna inimestel pasundatakse üldiselt kõrvad täis juttu, nagu Vikipeediast võiks kõike võtta, ja siis tuleb kõige popimast vikist järsku tüng. Ja teiseks ajab see vikipedistide endi jaoks segaseks, mida siis võib või ei või, ning tekitab kiusatuse mingi sarnane üleüldine erand leiutada - aga selle käigus unustatakse enamasti nii see, et õigustatud kasutuse puhul peab rangelt võttes olema mingi õigustus, miks kellegi omandis olev pilt sealt "laenatakse", kui ka see, et kohalik õigus sellele enamasti alust ei paku. Rääkimata muidugi kurvast tõigast, et isegi USAs ulatub õigustatud kasutus täpselt sinnamaale, kus tuleb keegi, kel on rohkem raha. Ebamäärasuse tõttu on see lai, aga samas pakub kasutajale palju vähem tegelikku kaitset kui ELi konkreetsed kasutuserandid. Nii et igatepidi halb harjumus. --Ehitaja (arutelu) 13. juuli 2020, kell 19:30 (EEST)

iseenesest on ka konkreetse lubaküsimise alusel lisatud tootefotosid: --WikedKentaur (arutelu) 13. juuli 2020, kell 21:03 (EEST)

Sel viimasel puhul käis see kusjuures sedakaudu, et Eesti Toiduainetööstuse Liitu läks pakkumine selle kohta, et Eesti toidust Vikipeedias rohkem juttu teha ja (vist ainukesena) reageeris üleskutsele Liviko.

Aga muidu on jah suht ainsaks lahenduseks tootjate poole pöörduda, sest neile kuulub kogu see disain ikkagi koos kogu naha ja karvadega. Samuti on neil olemas korralik pildimaterjal enda toodetest. Ivo (arutelu) 14. juuli 2020, kell 00:02 (EEST)

Väga lühidalt: Pudel võib olla, aga etikett mitte. Veidi pikemalt: Kaup/pudel/konteiner kui selline võib olla, aga kommertspakend enam mitte. Kõlbab näiteks patarei, millel on kaubamärk peal, samuti plekkpurk. Nii või teisiti on meie projektil alati mugavam olla, kui kaubamärk pole pildi kõige tähtsam osa, seega võib eset nii pildistada, et selle kaubamärk ei jää nähtavale. Näiteks pudeli/plekkpurgi tagumine ots, kust paistab ribakood ja igasugu piktogrammid.

Toiduained: näiteks kohukesest kui selliset võib alati igast otsast pilti teha, aga selle pakendist mitte. Olemasolevad pildid kohukeste pakenditest laadis keegi kunagi üles küll, kuid pilt püsib Commonsis üleval põhimõtteliselt ausüsteemi põhimõttel, et võib-olla keegi ei nomineeri seda kustutama. Mõistlikele tootjatele on mittekustutamine mõnes mõttes samuti kasulik, sest siis levib informatsioon nende toote kohta, aga tekib oht, et äkki keegi konkurent kopeerib. Tehnikaseadmeid kopeerivad agaralt näiteks ühe Kagu-Aasia suurriigi tootjad.

Kui näiteks mõnel seebil on logo peal, võib seebi ju näiteks ümber keerata, et tootja logo poleks näha. Aga seebi pakendist/ümbrisest endast pilti üles laadida ei maksa.

Vanade pakendite puhul ei tea. Kui pakend kuulub ettevõttele, mis näiteks ei ole enam aastakümneid olnud tegev ja ei oma legaalseid järglasi, kes saaksid kohtusse kaevata, siis võiks. "Kalevi" vanadele pakenditele kehtib senimaani autoriõigus, sest järglane on Orkla.

Mittetegutseva ettevõtte puhul võib lähtuda autori elu+71 aasta reeglist, nii et teoreetiliselt kõlbaksid pakendid, mis on praeguse seisuga varasemad kui 1949. aasta, kuigi tegelikult kehtib "work-for-hire"-autoriõigus ja ettevõtete autoriõigus mitmes kohas teistmoodi ja mõnedel puhkudel oluliselt pikemalt.

Ühendriikides kehtib mõnedel aastakümneid vanematel juhtudel erandina toimiv reegel, et vastavalt tol ajal kehtinud autoriõiguse seadusele, kui teatud ajavahemikul Ühendriikides avaldatud autoriteosele ei ole lisatud autorikaitse (c) märki, siis võib avaldada küll. Aga kaubamärgiõigus jääb ikkagi alles.

Kasutaja:Ehitaja seletas de minimis loo ilusti ära. -Mardus /arutelu 27. september 2020, kell 13:45 (EEST)

Vahel kuulub pakend ettevõtjale, vahel ei. Selleks, et see kuuluks, tuleb see sellisena ka registreerida, see pole automaatne. Ma loetlesin üleval üles tooted, mille pakendid antud hetkel nõnda registreeritud olid. Üllatav oli Coca-Cola puudumine (pakendi kujundaja suri aastal 1923), aga vaid alguses. Neil on kaubamärgina registreeritud nimi, mitte pakendi disain, ja kui sa seda pildistad ning levitad, teed vist firmale tasuta reklaami. - Melilac (arutelu) 21. november 2020, kell 10:00 (EET)

tähesõdade Läbu(?) aadressilt ...

hei adminnid, ärgake üles, miski copy-paste toodang?
https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Kaastöö/2001:7D0:8BF9:3880:E081:132B:B8D6:7375
suwa 6. oktoober 2020, kell 18:42 (EEST)

Ilmselt mitte seda, vähemalt ei tea allikat, kust see pärineda võiks. Aga sedasorti materjali väärtus jne on midagi sellist, mille koha pealt ei oska hinnangut anda. Melilac (arutelu) 6. oktoober 2020, kell 19:31 (EEST)

miski kehv süsteem on, nüüd on see tegevus, tavainimesele vaatamiseks, logidest kadund, seega ei saa ka nt lisada vikinda vms malli jne, ehk adminnide töö on allapoole terve mõistuse arvestust. suwa 7. oktoober 2020, kell 12:27 (EEST)

Logidest ei ole midagi kadunud. Kustutamislogis ja lehekülgede alustamise logis on selle IP-aadressi alustatud lehed kõigile näha. Kui edaspidi leiad, et kuskile on tarvis lisada vikindamismall, siis seda saad ka ise teha, selleks ei pea adminn olema. Pikne 9. oktoober 2020, kell 20:19 (EEST)

tundub et samasisiline tegevus täna, arvatavalt on ka vahepealsel ajal sama nähtust esinend jne, IPv6: 2001:7D0:8BF9:3880:4940:678A:3660:A371, aeg: 13. oktoober 2020, kell 16:23 kuni 17:34 suwa 13. oktoober 2020, kell 18:35 (EEST)

Kuskilt tähesõdade kodulehelt need artiklid on. Kui ka oleks nendel tähelepanuväärsust, oleks mõistlik sellelt aadressilt tehtud artiklihakatised kustutada. Tometada neid sellisel kujul küll mõistlik ei ole. --Juhan121 (arutelu) 14. oktoober 2020, kell 16:43 (EEST)

16. oktoober 2020 12:42–15:18 — 2001:7D0:8BF9:3880:E5E7:B757:6B7A:D3EC suwa 16. oktoober 2020, kell 15:28 (EEST)

Nüüd on tegelane teinud omale kasutajanime, mis kahjuks ei tõsta artiklite kvaliteeti. Mind häirivad ka need sisutühjad artiklid. Ave Maria (arutelu) 16. oktoober 2020, kell 15:47 (EEST)

Ma vahepeal püüdsin ka mõnda toimetada, siis hiljem kustutati need masskustutamise käigus ära. Ivo (arutelu) 16. oktoober 2020, kell 17:25 (EEST)

Mida peaks nende artiklitega tegema? Kas tuleks kustutada? Kas antud küsimuses on konsensus olemas? Velirand (arutelu) 17. oktoober 2020, kell 13:31 (EEST)

Mina leian, et peaks kustutama ja kõik sellega tegelenud IP-d peaksid mõneks ajaks bloki saama. võib ju unistada, et tuleb teine tähesõdade fänn ja võtab toimetada aga minu silmis on ise artikli alustamine lihtsam kui teiste omade toimetamine. Ave Maria (arutelu) 17. oktoober 2020, kell 13:40 (EEST)

Võib siis blokeerida juba IP-vahemiku: 2001:7D0:8BF9:3880:E5E7:B757:6B7A:D3EC/64. Kaniivel (arutelu) 17. oktoober 2020, kell 14:13 (EEST)

Vahepeal tegutses kui kasutaja Siim mets. --Vihelik (arutelu) 18. oktoober 2020, kell 06:57 (EEST)

19. oktoober 2020, kell 12:28-12:52 2001:7D0:8BF9:3880:FDA9:AEDC:6A9F:D944
tundub, et üks allikas võib olla Wookieepedia. suwa 19. oktoober 2020, kell 17:08 (EEST)

Wookieepediad kahtlustasin ka ise, sellised teised "pediad" on materjalina paraku sõltuva tegijate kvaliteedist (ehk siis ei pruugi olla sajaprotsendiliselt usaldusväärsed). Sealt materjali lihtsustatud kujul ülekantimine võib tekitada "rikkis telefoni" efekti. Ainult sellele tuginedes pisikilde teha ei ole hea mõte. - Melilac (arutelu) 23. oktoober 2020, kell 06:26 (EEST)

Miks see logilõik mulle üldse algselt silma jäi? Seepärast, et see meenutas miski suht noore tehisaru purgist töölesaadetud krati tegemisi. suwa 23. oktoober 2020, kell 08:21 (EEST)

20. oktoober 2020, kell 11:32–16:06 2001:7D0:8BF9:3880:6C3B:7D44:2F8B:9DA3 suwa 21. oktoober 2020, kell 09:01 (EEST)

23. oktoober 2020, kell 18:33–19:28 2001:7D0:8BF9:3880:F9D0:4B8B:B16A:17DB suwa 23. oktoober 2020, kell 20:01 (EEST)

24. oktoober 2020, kell 10:40–13:28 2001:7D0:8BF9:3880:3D2F:29F6:3AE7:6003 suwa 24. oktoober 2020, kell 14:32 (EEST)

Ehk siis käsitleda viitena „relvaülema(te)/relvameistri(te)“ tahtmatusele / saamatusele / varustuse materiaalsele/tehnilisele puudulikusele; ja kui nii, siis ehk paluda abi kõrgemailt/targemailt? — Pietadè^Kaastöö 24. oktoober 2020, kell 16:22 (EEST)

nuuh, pole ju paha, 6.–24. kuupäev, seega juba 18 kalendripäevaga saadi miski jama pidama, ma pole vahepeal eriti vaadand, mis et-wikis toimib, see tundub ju piisav 21.saj võimekus olevat. suwa

Kas see läbu on samast allikast? Kaastöö SIMM376. suwa 17. november 2020, kell 17:58 (EET)

Kasutaja Suwa, —— Nu, sinusugused kasutajad ongi need, kes ülikiitedud wikibeedia taseme alla viivad, ütle ometi, mis saab sul selle vastu olla kui geegi nt 47. sajandist (PS! sel ajal on aju (eelköige laetud olekus) õlgelkanne rangelt keelatut) allolevaid sajandeid uma teadmistega 6nnistab? — Pietadè^Kaastöö 17. november 2020, kell 22:11 (EET)

see käib üle võlli, mul pole lifti remõutkontrolli, pöördu klassikute poole, ntx https://www.lugeja.ee/record/201881

suwa 18. november 2020, kell 00:24 (EET)

Sedasorti küsimustega peaks stjuuardite poole pöörduma, administraatorid sellisele informatsioonile ligi ei pääse. - Melilac (arutelu) 17. november 2020, kell 18:53 (EET)

Arvatavasti ei nõustu stjuuardid seda eraldi kontrollima, kuna see ei anna siin eriti midagi juurde. Kaastöö järgi on niigi näha, et suure tõenäosusega on tegu sama isikuga. Pikne 21. november 2020, kell 17:56 (EET)

02. detsember Eri:Kaastöö/176.46.76.8 ... suwa 3. detsember 2020, kell 16:59 (EET)
04. detsember Eri:Kaastöö/2001:7D0:8BF9:3880:DCDC:5140:284F:94A4 suwa 4. detsember 2020, kell 16:21 (EET)

Vikipeedia jõulupeod

Ka sel aastal oleks oodata Vikipeedia jõulupidusid Tartus ja Tallinnas. Selleks, et kõik kohale jõuaksid, sooviksime, et vastaksite lühikesele küsitlusele, kus osavõttu uurime. Täpsema info jõulupeo kohta saadame eelistuste selgudes. Vastata soovitaksin kiirelt, sest väga üle kümne osaleja ei mahu. Ivo (arutelu) 28. oktoober 2020, kell 20:22 (EET)

Aega veel küll on, aga kas on ehk midagi juba otsustatud? --Vihelik (arutelu) 18. november 2020, kell 16:45 (EET)

Jätame viiruse leviku tõttu jõulupeo füüsilisel kujul ära ning sel aastal on meil hoopis virutaalne jõulupidu. Olete oodatud 16. detsembril (kolmapäev) kell 19.00 Vikipeedia virtuaalsele jõulupeole! Lisan varsti ka täpsema info ja lingi kohtumisele. Kasutaja:Kristelbirgit 4. detsember 2020, kell 14.08 (EET)

Näeme juba täna kell 19.00! Link kohtumisele: https://meet.wmcloud.org/wmee Kristel 16. detsember 2020, kell 12.17 (EET)

Kõik huvilised on oodatud liituma. Ivo (arutelu) 16. detsember 2020, kell 19:10 (EET)

Vikipeedia jõulutunnel

Vikipeedia jõulupeod jäävad sel aastal [füüsilisel kujul] ära, aga jõulukinke tahaks ikka teha. Samuti on vahel kuulda olnud mõne vikipedisti kurtmist, et tema vikimasin ei ole enam kõige parema tervise juures ja nii on raske vikit teha. Eriti käesoleval aastal, kus seda veebipõhist tööd on tavapärasest veel enam, on ekstra vajalik, et arvuti tublilt lippaks. Sellest tulenevalt kuulutab Wikimedia Eesti vikipedistidele välja taotlusvooru, kus võib küsida endale paremat tehnikat. Soovid palume edastada ivowikimedia.ee ning seejuures välja tuua, et kellele, mida täpselt ja miks. Aega annaks alates praegusest hetkest ühe nädala. Varem me midagi sellist proovinud ei ole ja seega ei tea arvata, et kas see oleks paljudele huvipakkuv või pigem ülimalt vähepopulaare asi. Eks näis. Sedapuhku oleks plaan rahuldada 2...3 kõige paremat taotlust. Ivo (arutelu) 16. detsember 2020, kell 18:43 (EET)

Meenutan, et lähenevate jõulude eel on jõus vastav pakkumine ning soovitan kõigil huvilistel kandideerida. Ivo (arutelu) 19. detsember 2020, kell 11:58 (EET)

Täna on viimane võimalus midagi küsida. Ivo (arutelu) 23. detsember 2020, kell 15:21 (EET)

Kuidas

saada nt "Valge Maja Koroonaviiruse töörühma" koosolekule? ja, kas sellest on ka otseülekanne?— Pietadè^Kaastöö 21. detsember 2020, kell 19:48 (EET)

Vikipeedia uudiskiri

Oleme nüüd 2020. aasta lõpul käivitamas Vikipeedia uudiskirja. Kui soovid tellida seda ka enda elektroonilisse kirjakasti, siis saad selles teada anda siin. Ivo (arutelu) 29. detsember 2020, kell 13:02 (EET)

Meenutan võimalust tellida omale Vikipeedia uudiskiri. Ivo (arutelu) 30. detsember 2020, kell 16:51 (EET)

Eesti Wikidatas: alates 1918 või 1991?

Kui keegi tunneb end väga isamaaliselt rahvusvahelise õiguse suhtes, võib ta minna Wikidatasse ja hakata vaidlema kodanik Bouzinaciga, kes 12. novembril tegi muudatuse, mille järgi "Estonia" (Q191) on 1991. aastal loodud iseseisev riik ning 1918-1940 oli selle kohal "Interwar Estonia" (Q2174038). Niivõrd kui mina näen, ei ole ta seda kellegagi arutanud ja Eesti kirje arutelulehel olnud varasemat samateemalist vestlust ta lihtsalt ignoreeris. Eestis praegu valdav õiguslik ja ideoloogiline kontseptsioon on, et Eesti Vabariik asutati 1918 ja kestab tänini, 1940-1991 okupatsioon/anneksioon oli ebaseaduslik, ei ole kaht erinevat vabariiki (nt prantslastel on, ilmselt on see üks faktor, mis paneb prantslast mõtlema, et kõigil teistel käib ka nii), taasiseseisvumine 1991 teatud mõttes pigem de facto kui de jure, ning õiguslik järjepidevus on aluseks paljudele otsustele, mis mõjutavad Eesti igapäevaelu (alates Kodanike Komiteede liikumisest ja saatkonnahoonete tagasinõudmisest mõnel pool ning lõpetades igavese Petserimaa-heietusega ja kogu praeguse Kaukaasia eestlaste kodakondsuse küsimusega, kahe eri vabariigi korral pakuks see huvi peamiselt ajaloolastele). Vastupidist lähenemist pooldab nt praegune Venemaa, kus leitakse, et Eesti loodi 1991, õiguslik järjepidevus puudub ja mingitel ajaloolistel pretensioonidel pole vähimatki õiguslikku alust - nii et erinevus nende kahe kirjelduse vahel on küll juriidiline, kuid järelduste vahe täiesti reaalne. Nojah, sellest ei tea ega arva too prantslane midagi. Mina komistasin selle muudatuse otsa, kui selgus, et August Kitzbergi ei saagi Eesti kodanikuks märkida, selle asemel oli ta mingisuguse "Interwar Estonia" kodanik, mille peale poleks osanud tullagi. Aga mul ei ole jaksu kellegagi vaidlema minna, nii et kui keegi tahab, las läheb Eesti iseseisvust kaitsma, kui keegi ei viitsi, siis las olla. Lihtsalt informeerin siin lugupeetud akadeemikuid. --Ehitaja (arutelu) 14. november 2020, kell 13:06 (EET)

tundub, et hetkel püsib. suwa 19. november 2020, kell 10:02 (EET)

ehk siis kremliidid püüavad jupitada eesti riigi ajalugu

mis siis teises vaates on, nimelt olid üleilmsed sündmused, I ja II MS ning üleilmselt võib vaadelda suvalist riiki sel perioodil, kuid selline vaatlemine ei muuda riigi enda olemust.

kuigi täna nad väidavad, et tegemist pole juriidikaga, siis nagu ikka idanaabri ja selle jüngrite puhul on tegemist vee sogamisega.

suwa 21. november 2020, kell 21:57 (EET)

Tegin Q191 kandesse Wikidata algajana muudatused, vaadake üle, kas sobib (enne kui keegi midagi tagasi pööranud pole). -Mardus /arutelu 22. jaanuar 2021, kell 06:44 (EET)

see ei sobi, et eesti riik või selle iseseisvus lõppes 1940 vms ... riik kui selline kestab siiani, ehk siis kui sa vaatled objekti miski üleüldise/ülemaailmse sündmuse ajal, see ei muuda asja enda olemust. suwa 22. jaanuar 2021, kell 09:19 (EET)

Soome Vikipeedias pool miljonit artiklit!

Ettepanek postitada eesti vikikogukonna nimel õnnitlus soome vikipedistidele nende üldisesse arutellu (see tundub sobivaim koht). Kas nõus ja kes oskab seda südamlikult soome keeles teha? Võib muidugi muid reveransse ja ornamente ka välja pakkuda. Adeliine 29. detsember 2020, kell 21:26 (EET)

Congratulations from Estonia as well!! Eestikeelne Vikipeedia soovib teile omalt poolt jõudu ja jaksu. Boreaallane (arutelu) 2. jaanuar 2021, kell 23:45 (EET)

Firth

Kuidas tõlkida šoti ja inglise keeles esinevat sõna firth, mis on Skandinaaviast tuntut sõnaga fjord ühist päritolu, kuigi tähendus võib kergelt erineda? Sõnaga tähistatakse eelkõige Šotimaa ja Põhjasaarte rannikuvete suudmelahti. Näiteks: Firth of Forth, Firth of Clyde, Firth of Lorn.

Oxfordi sõnaraamat ütleb, ja annab (kõigest) 10 sünonüümi:
Meaning of firth in English:
noun
A narrow inlet of the sea; an estuary.
...
sünonüümid: hollow, depression, dent, dint, cavity, concavity, dip, pit, trough, crater
Origin
Middle English (originally Scots), from Old Norse fjǫrthr (see fjord).— Pietadè^Kaastöö 1. jaanuar 2021, kell 16:43 (EET)

Kuigi me sõna fjord ei kipu tõlkima, siis ei kujuta ette, et kirjutaksime näiteks: Forthi firth või Forthi fjord, Clyde'i firth või Clyde'i fjord ning Lorni firth või Lorni fjord. Kas eesti keeles on ühtne mõiste, mis sobib iseloomustama kõigiti muinasskandinaavia keelest tuletatud sõnu: firth, ford, förde, fjord, fjörður, fjørður ja fjärd? Iga mainitud sõna tähistab varieeruvalt jääaja liustike taandumisel, eelkõige Põhja-Euroopas ja selle vahetus ümbruses, tekkinud kitsaid merelahtesid ja -väinasid. Olemas on sõna lõhang/lõhandik, aga see ei rõhuta just mereveega kaetud rannikuala orgusid, olgu need siis Läänemere rannikutele omaselt madalad, Norra mere rannikutele omaselt järsuveerelised või Briti ja Fääri saartele ning Islandile omaselt laugemad. Boreaallane (arutelu) 1. jaanuar 2021, kell 18:20 (EET)

KNAB eelistab jätta tõlkimata (nt Firth of Lorn), Vikipeedias pakutud tõlgitud kujul (Forthi laht, Lorni laht). Võiks teha siiski KNAB-i eeskujul. --Hirvelaid (arutelu) 2. jaanuar 2021, kell 11:58 (EET)

No tegelikult on muidugi sõna fjord mingi termin, kuigi lahtine, ehk siis kas Taani tunnelorgudes asuvad fjordid on ikka fjordid? Firth on aga klassikaliste fjordidega sama tekkega. Fjordi terminlikkust näitab juba ka selle kasutamine Uus-Meremaa geograafias. - Melilac (arutelu) 3. jaanuar 2021, kell 09:32 (EET)

eks neid ole mujalgi, nt fjordid Tulemaal, Tšiilis. suwa 4. jaanuar 2021, kell 19:17 (EET)

Tõhus järelevalve on korra alus

Miks see lehekülg ikka veel kaitse all pole? Või alternatiivselt, miks ei ole sõdijatele arutellu märkust tehtud? --kanakukk (arutelu) 3. jaanuar 2021, kell 15:55 (EET).

Valgevene vikil 200 000 täis

Valgevene keelne vikipeedia on samuti 200 000 täis saanud. Arvestades seda, et neil on seal vanas kirjaviisis vikipeedia ka üpris suur, toimus see ilmselt varemgi, et eesti 200 000 lugemisel ei liitnud me ju ka võrokeelse viki artikleid juurde. - Melilac (arutelu) 12. jaanuar 2021, kell 17:02 (EET)

Suur munamägi on küngas

Nii väidetakse 'Nädala pildi' juures. 1936. aasta 'Eesti entsüklopeedia' teab, et Suur munamägi on moreenkuppel. ENE nimetab seda kuplitaoliseks mõhnaks ja märksõna 'kuppel' all on kirjas ühe tähendusena: Geogr. peamiselt ümara põhijoonise, järskude (haril. üle 10°) kumerate nõlvade ja kumera laega kõrgendik. Eestis leidub kupleid peamiselt Haanja, Otepää ja Karula kõrgustikul. Märksõna 'küngas' - ümara või ovaalse põhijoonega, laugete (harilikult alla 10°) nõlvadega kõrgendik, ... Vikipeedias nimetatakse kuppelmaastiku kõrgeimat kuplit Suurt munamäge püüdlikult künkaks.176.46.15.247 12. jaanuar 2021, kell 22:06 (EET)

Kupleid leidub Eestis väga laiadel aladel (Ida-Saaremaal, Kohila ja Laitse vahel jne), need kõrgustikud on pigem praktiliselt ainsad alad, kus leidub mõhnasid, mille hulka kuulub ka Suur Munamägi. - Melilac (arutelu) 13. jaanuar 2021, kell 16:44 (EET)

Kui geograafid teavad, et see on mõhn, milleks siis küngas? Võiks nimketada nii, kuidas erialainimesed teavad. 193.40.12.10 14. jaanuar 2021, kell 17:07 (EET)

Ja artiklit mõhn võiks vastavalt ka fotoga illustreerida. - Melilac (arutelu) 14. jaanuar 2021, kell 19:23 (EET)

Nii see nüüd küll ei ole, et Haanja, Otepää ja Karula kõrgustikud on Eestis "praktiliselt ainsad alad, kus leidub mõhnasid". Mõhnu on üsna erikujulisi (künka-, kühmu-, kupli-, künnise-, seljaku- või vallikujulised) ning nendest moodustunud mõhnastikke asub Eestis mitmel pool. Nimetagem siin näiteks Kurtna, Ebavere-Nõmme, Viitna, Männikvälja, Mägede, Vetla-Taganurga, Mustla-Nõmme, Kaiu, Selgise - ükski neist mõhnastikest ei paikne nimetatud kolmel Lõuna-Eesti kõrgustikul. Ja toodud loetelu pole kaugeltki ammendav. Väide, et Suur Munamägi on moreenkuppel, on kindlasti täpsem kirjeldus, kui pelk nending, et tegemist on mõhna või künkaga.--VillaK (arutelu) 15. jaanuar 2021, kell 22:11 (EET)

Sõltub autorist. Eelnevalt loetletud mõhnastikud on teistel autoritel kuppelmaastikud, ent nemad käsitlevad mõhna liitvormina. Vikipeedia on ära toonud teise poole seisukoha. Selleks, et kindlaid väiteid esitada, peaks asjas sees oleva isiku teadmisi rakendama. Omal ajal sai kogutud põhjalik materjal Põlli küla kohta, et sellest hea artikkel teha, ja kuna see asub just ühes taolises piirkonnas, siis jäi asi juba maastiku defineerimise juures pooleli. Mõlemad pooled on muidugi ühel meelel, et Suur Munamägi on mõhn, seda küll. Aga liitvormi koolkond peab objekti SM liialt ebakorrapäraseks, et seda moreenkupliks nimetada. Tõenäoliselt just seetõttu ongi kindlam kasutada vormelit küngas, sest mõhn jääb veidi ebamääraseks. Geograafid ja geoloogid teavad, et SM on mõhn, aga nad pole (või ei olnud 25 aastat tagasi) päris ühel meelel, mis mõhn on. - Melilac (arutelu) 16. jaanuar 2021, kell 08:27 (EET)

Defineerima ei pea ilmtingimata ühesõnaliselt (küngas või mõhn), vaid võib ju veidi pikemalt. Näiteks nagu Ivar Arold kirjeldab Suurt Munamäge: "moreenküngas, millelt kõrgub kuplilaadne limnomõhn". --Hirvelaid (arutelu) 16. jaanuar 2021, kell 16:09 (EET)

Vikipeedia 20. sünnipäev

Homme, 15. jaanuari õhtul on Tartus võimalik tähistada Vikipeedia 20. sünnipäeva laululava liuväljal (vähem ülerahvastatud kui raeplatsi oma). Kohapeal on olemas uisulaenutus ja muusikatki lastakse. Organiseerin sooja jooki, aga võib ise ka midagi meelepärast kaasa võtta. Kellaaeg on täpsustamisel, võib ettepanekuid teha, kui on eelistusi. Tähelepanu, tegemist ei ole spordiga. Adeliine 14. jaanuar 2021, kell 17:41 (EET)

Alustame kell 7, ärge unustage soojalt riidesse panna! Adeliine 15. jaanuar 2021, kell 09:20 (EET)

Tiitelandmed vananenud

Vikipeedia:Tiitelandmed esitatud andmed on vananenud. Uus aadress on 1 Montgomery Street, Suite 1600, San Francisco, California 94104. Telefoninumbrid paistavad olevat samad. --kanakukk (arutelu) 15. jaanuar 2021, kell 02:32 (EET).

Muutsin. Iseasi, et kas seda lehte on sellisel kujul vaja... Ivo (arutelu) 18. jaanuar 2021, kell 00:51 (EET)

Pedantlikult?

Minu eelmise aasta palk oli 50
000
jüaani
autor:Jaan
Tamm
jne, nt enwi-s saab lisada «& n b s p ;» / «# 1 6 0 ;» (ilma tühikuteta) mingi toimetiga, samas, kui ma kirjutan, 50 000 000 / 5. jaanuar või mis iganes (st, mis grammatikareeglite järgi peavad kokku kuuluma); erinevad kuvasuurused (alates nt 3440×1440 kuni pisinutitelefoni kuvasuuruseni) pakuvad/kuvavad erinevaid tulemusi, inglise keele leiutajate tekstis on see (katkematu tühik = mitte päris white-space: nowrap;) valdavas kasutuses (vähemalt hilisema ce käigus); sellest siis palve: kas saax ehk lisada, toimetamisaknasse, ka katkematu tühiku ikooni. Nt:
"Arvude poolitamine (nt 3 000
000) ei ole lubatud. Selleks et arv jääks ühele reale, tuleb kasutada poolitamatuid tühikuid (Ctrl + Shift + tühikuklahv)."
HTMLs on see «& n b s p ;» / «# 1 6 0 ;» (ilma tühikuteta) — Pietadè^Kaastöö 18. jaanuar 2021, kell 00:12 (EET)

Toimetamisaknas on see katkematu tühik märkide ··· ja () vahel. Ivo (arutelu) 18. jaanuar 2021, kell 00:46 (EET)

Hahhahahaa, minu põdurad silmad leiavad säält (FFga) omajagu «…» märke (0,0054 mg näpunaha kulutamise tulemusel), ükski ei tööta; võib-olla siis miskit eristuvamat välja mõelda...
Ei viitsi hetkel oma 10 meetrilise diagonaaliga webOS nutiteleriga seda vaadata (naaber vist magab, samuti kuvapind), aga, sisu peaks olema loetav erineva kuvasuuruse/opsüsteemiga, et olla sisu...
ELi gigide aastane amps peab vist ületama 15 000 eurot, et 3ks aastaks avalikustatud saada, minu eelmise aasta intressitulu oli 0,03 eurot, millest 0,01 eurot eraldati minu kaukast tulumaksuna, 0,02 eurot jäeti vanaduspõlveks...;-)— Pietadè^Kaastöö 18. jaanuar 2021, kell 01:11 (EET)

Seonduvalt, teiste wikidega võrreldes, "arvuti" peaks olema nii tark küll, et näidata ära, nt mitu korda on viimase nt 10 aasta jooksul nt klikitud (alumiste ridade) ⅔, Ă jne märgile (isegi 3440 kuvalaiusega hõlmavad need 5 rida, mille võrra jääb vähemaks toimetamisaken), ehk siis, mingi toimetamist hõlbustav "kompromiss" peaks olema, IMHO (võrdluseks: hetkel teises avatud enwi aknas on ~15 valikut); või siis jättagi see ülaribalt avatava "erimärgid" alla, suurem osa allolevast, mida praktiliselt ei kasutata.— Pietadè^Kaastöö 18. jaanuar 2021, kell 01:31 (EET)

Veel, samasse "soolikasse": kui 20-aastase ajaloo alul ei olnud toimetajatel/kirjutajatel tänaseid (18. jaanuar 2021, kell 01:48 (EET)) töövahendeid, siis, kas ei oleks aeg, ehk siis 10-aastane-gi samm edasi astuda, 20 ehk palju, ikka „tasa ja targu“. — Pietadè^Kaastöö 18. jaanuar 2021, kell 01:48 (EET)

Järjekordselt (tulutult) nbsp-d otsides leidsin artikli, kus ülareal kirjas: ""⍽" redirects here. It is not to be confused with ␣ or ⌴.", ehk siis, ettepanek lisada ⍽ märk redakna mingile reale. — Pietadè^Kaastöö 18. jaanuar 2021, kell 17:42 (EET)
Kasu: nt koroonatabelis (nakkused/surmad) (mille andmed on küll usutavasti ca 3× väikesmad) hakkab nakatunute arv liginema 100 000 000 inimesele, mis võib ⍽-märgi koodi kasutamata terve tabeli vormingu "segi ajada"; olen üpris kindel, et selliseid pikkade lahtrisisendiga artikleid jagub...— Pietadè^Kaastöö 18. jaanuar 2021, kell 17:56 (EET)

Jätkuvalt on see non-breaking space seal redaknas just täpselt seal sulgude ees. Täpsemalt siis: "• ··· () <>". Ivo (arutelu) 18. jaanuar 2021, kell 18:05 (EET)

See on nagu pimedas toas pimeda isiku poolt pimeda mustakarvalise kassi otsimine...
lisaks, kontrollisin, Chrome'iga töötab (kuigi enwi sarnast koodi maha ei jäta), FF-ga ei toimi.— Pietadè^Kaastöö 18. jaanuar 2021, kell 18:29 (EET)

Minu arust on jälle nende &nbsp pudinate igale poole mahajätmine risustamine ja ei meeldi mulle sugugi, et sealt Edittools lehelt see tühik välja võeti. Ivo (arutelu) 19. jaanuar 2021, kell 14:54 (EET)

Ma ka ei näinud, et sealt kastist sai tühikut valida. Nüüd ta peaks vähemasti näha olema. Murdumatut tühikut saab küll kopeerida ka ilma   välja kirjutamata, aga siis on see koodis tavalisest tühikust praktiliselt eristamatu ja sedasi läheb see kergesti kaotsi. Igale poole samas muidugi pole tarvis seda lisada. Vt ka en:MOS:NBSP. Pikne 19. jaanuar 2021, kell 17:08 (EET)

Tänan! Pääsen vaevast näitlikustada nt mõne kolme eesnimega isiku vms-ga («Jaan Peeter Jüri Rumm» kosis neiu «Anne Maie Sirje Punn»)— Pietadè^Kaastöö 19. jaanuar 2021, kell 18:52 (EET)

Tšehhi(a)

Kas on õigem, kui ajalooline piirkond Čechy tähendab eesti keeles Tšehhit?
Kas on õigem, kui merepiirita riik Česká republika tähendab eesti keeles Tšehhiat?

Praegu on justkui vastupidine olukord, mis vajab täpsustamist. Boreaallane (arutelu) 24. jaanuar 2021, kell 10:48 (EET)

Vt nt Riikide, territooriumite ja vääringute nimistu (26.5.2020) // MAAILMA MAADE NIMED (19. detsember 2020) — Pietadè^Kaastöö 24. jaanuar 2021, kell 11:38 (EET)

Märked

Kuidas lisada Eestikeelse Vikipeedia artiklitesse märkeid (nagu seda on tehtud leheküljel https://en.wikipedia.org/wiki/African_French#cite_note-6)?

Üks võimalus on mall efn: {{efn|Siia kirjuta tekst, mis läheb allmärkuseks.}}{{märkused}} annab tulemuseks:

Tekst, kuhu märkus lisada^[a]

Märkused

↑ Siia kirjuta tekst, mis läheb allmärkuseks.

Tänud vastamast... Boreaallane (arutelu) 23. veebruar 2021, kell 16:10 (EET)

«Käimas on Vikipeedia keeletoimetamistalgud. Oled oodatud osalema!» v 2

Ühte sama erinevatesse wiki-desse sisestades —— suurem osa neist saab aru (AI), et mitu kl6psu hiljem ma ikka veel ei taha "talguda", ja jätab rohkem ruumi sisestamisex...~(vrd nt, kui tellin Bamasoonist teki, siis peaksin järgmised kuud tegelema teki alla soovitatute elimineeriv-valikuga; FB sai nt eile mitmelt riigilt tugevalt tauniva hoiatuse) (ei mullast siis polegi enam suurt lugu kui k6ndima oled harjund miljardite² pääl); ehk siis, kui olen selle vapustava reklaami ära näinud ja siirdun järgmisele lehele sisestama, siis mõnes wikis saadakse aru, ja reklaam kaob, siin ent...— Pietadè^Kaastöö 26. veebruar 2021, kell 01:48 (EET)

Millal tipiti esmakordselt „Eesti Vabariik“?

Millal tekkis Eesti Vabariik? St, millal asendus sõnaühend „Eesti Wabariik“ (klavitatuuri iseärasused?) ühendiga „Eesti Vabariik“?— Pietadè^Kaastöö 26. veebruar 2021, kell 01:48 (EET)
Ehk siis teisisõnu: kui mu pätsi naabertalus sündnud isaisa tuli ilma Eesti Wabariiki, siis, mis aastal, kuupäeval (, kellaajal) muutus W V-ks; «Vaba entsüklopeedia» ikkagi, mõtlesin et kysin, ehk keegi teab ka vastust.— Pietadè^Kaastöö 26. veebruar 2021, kell 02:00 (EET)

vt Peeter Pälli artiklit Postimehes. Noh, ja kui mingil põhjusel Linnamäe äri ei soovi toetada (või raamatukogu liiga kaugele jääb), siis küllap Päll lahke mehena suudab mingil teisel viisil selle teadmuse edasi anda. --kanakukk (arutelu) 26. veebruar 2021, kell 03:48 (EET).

Tänan vastuse eest!
Kus me oleksime ilma keeleta (mis maitse on keelel? ei ole ühtki tutvat inimsööjat ka, kellelt küsida... nt Delfi tutvumiskuulutuse peale vaevalt et m6ni vastab...)— Pietadè^Kaastöö 26. veebruar 2021, kell 10:00 (EET)

Teine Eesti nädal vene vikipeedias

Tere õhtust. 5.-15. Märtsini 2021 toimub vene vikipeedia temaatilise nädala projekti raames II eesti nädal, mille eesmärk on kirjutada ja täiendada artikleid Eestist. Samuti saavad vene keelt kõnelevad inimesed täita tühiku artiklitega, mida võidakse sellesse keelde tõlkida. --Timur Rossolov (arutelu) 1. märts 2021, kell 21:32 (EET)

Keelenõuvakk

Kuna ma ei soovi kellelegi lisatööd teha, kaasa arvatud endale, siis küsiksin nende muudatuste kohta.

Kumb siis on, kas tunnustus või tunnustused? Mulle isiklikult meeldib ka viimane, aga meid on vist liiga vähe, et sundida keeleseltsi reegleid painutama? --kanakukk (arutelu) 21. detsember 2020, kell 08:28 (EET)

Hulk inimesi tegeleb nüüd sellega, et artiklites tunnustusi tunnustuseks muuta. Mul puudub seisukoht, kas on õige see seisukoht, et tunnustus on loendamatu ainsussõna või võiks sellest olla ka loendatav mitmuse vorm. Küll on mul aga seisukoht, et kui on plaan parandada kõik need sajad kui mitte tuhanded artiklid, kus seni veel ikka esineb alapealkiri "Tunnustused", siis tehke selleks palun üks bot, mis kõik need alapealkirjad ühe raksuga ära muudab. Muidu Kuriuss, Amherst99 ja mitmed teised kulutavad manuaalsele korrektuurile ebaproportsionaalselt palju oma aega ja energiat. Teine moment on see, et olukord, kus see sadade artiklite korrektuur käsitöö korras venib väga pikaks, siis on meil samaaegselt artikleid nii ainsuse kui mitmuse vormis alapeakirjadega. Muidugi, bot peaks olema selline, mis muudab vaid alapealkirju, algoritmiga Tunnustused→Tunnustus. Viidetes muutmisega peab olema ettevaatlik, sest Vikipeedias ei saa ilmselt teha allikate keelekorrektuuri. On ka nt artikkel Benedictus XVI tunnustused ja autasud, mis ootab taibukat ümbernimetamist. Või artikli EELK alapealkiri "EELK autasud ja muud tunnustused". Autasu vist loendamatu ainsussõna ei ole? Eks need kaks viimast näidet on toredad ka selles mõttes, et ühel juhul on tegemist saadud autasude ja tunnustusega ning teisel juhul väljaantava tunnustuse ja autasudega. Sai vist õigesti (mitte õieti)? ;-) --VillaK (arutelu) 28. detsember 2020, kell 09:49 (EET)

Jah, olen täiesti kindel, et tunnustus on loendamatu ainsussõna ja peaks olema jaotise pealkirjana ainsuses. Muidugi võiks seda parandust teha kuidagi automatiseeritumalt, aga ma ei tea, kelle poole tuleks selle palvega pöörduda, ega ole tahtnud tüli teha. Kuriuss (arutelu) 28. detsember 2020, kell 14:00 (EET)

Kas see on õige, et selle Riigi Teataja joru lõpus ei ole punkti? Kas see on siis pealkiri, mille lõppu ei seata punkti? --kanakukk (arutelu) 21. detsember 2020, kell 08:28 (EET)

Ei, see ei ole õige. Viite (ja ka kirjanduse loetelus kirje) lõpus peab olema punkt, see näitab viite lõpetatust. Aga olen samuti märganud, et keegi on (ilmselt jah pealkirjade ja ilma punktita pildiallkirjade eeskujul) hakanud viidete lõpust punkte maha võtma. Viitamiseeskuju tuleks võtta hoopis Maire Raadiku käsiraamatust "Väikesed tarbetekstid", seal on viidete lõpus punkt alles. Mingit viite lõpupunkti keelavat keelereeglit pole vahepeal vastu võetud. Kahjuks on probleeme veelgi: keegi on massiliselt korjanud ka täpploenditest (tärni ja sõna alguse vahelt) ära tühikuid, mille kohta on mitu mu tuttavat keeleinimest öelnud, et nemad ei saa selliste uute ja kummaliste reeglite (kui see on Vikipeedias tekitatud reegel) korral Vikipeediale kaastööd teha. Sest ilma tühikuta tärn vastu sõna on käsitletav metamärgina – see näitab, et sõna algusest on mingi täht puudu. Kuriuss (arutelu) 28. detsember 2020, kell 14:00 (EET)

Kas pole siiski nii, et tärni (*) kasutatakse „hõrendkoodses“ (“low-code”, kes pakub parema vaste?; cf «Low-code development platform#Low-code vs. no-code») tekstis vaatajale/lugejale täpi kuvamiseks, nt täpploendi osana? — Pietadè^Kaastöö 28. detsember 2020, kell 16:08 (EET)

Tärni ja sõna vaheline tühik või selle puudumine peaks näha olema ainult redigeerimisvaates ja pole seega suur probleem, sest minumeelest kuvab tarkvara lugemisvaates koos tärni täpiks muutmisega ise automaatselt ühe tühiku, sõltumata sellest, kas redigeerimisvaates on neid null või viis. Adeliine 28. detsember 2020, kell 16:39 (EET)

Paljusid parandusi tuleb teha siiski redigeerimisvaates ja mainitud probleem häirib just keeleteadlikumaid paranduste tegijaid (nt keeletoimetajaid). Üsna mitu kutselist toimetajat ja tõlkijat on seda mulle kurtnud, sest sinna tühikute ladumine on tõesti mõttetu parandus, kuna seda tuleks teha liiga paljudes artiklites, aga samas tekitab selle vea parandamata jätmine kogenud keeletoimetajas rahulolematust (paratamatult tekib hetkeline mõtteseisak – kas parandada või mitte?). Kolleegid on öelnud, et väga nüri on püüda kogu aeg meeles pidada, millistes tekstides tuleb tärni ja teksti vahele lisada tühik ja millistes mitte. Kuriuss (arutelu) 28. detsember 2020, kell 20:43 (EET)

Mind häirib märksa rohkem nt arvu osade omavahel "sidumata" jätmine (nt lisades ampersandi ja semikooloni vahele nbsp/#160), vt pilti; kuva suurusest olenevalt võib tulemus olla küllaltki /.../— Pietadè^Kaastöö 28. detsember 2020, kell 21:39 (EET)

Tõesti huvitav. Kas neid häirib ka näiteks see, et kooloni järel pole tühikut (kategooria-, pildinimed) või võrdusmärkide, hüüumarkide ümber ei pruugita tühikuid jätta (pealkirjad, malliatribuudid, tabelikood jms). Minumeelest see on boonus, et mõlemat moodi saab kirja panna ja tarkvara näitab ikka õigesti. Ma pole kindel, kas see on päriselt (üks) põhjus, aga tühik võtab ka ruumi ja kui koodis on vähem tühikuid, siis hoiab see salvestusruumi kokku? Otseselt ruumipuudust ei ole, aga siiski. Adeliine 28. detsember 2020, kell 21:44 (EET)

Punkti ärajätmine on ebaharilik küll. Mulle ei meenu õigupoolest ühtegi viitamisjuhendit, kus bibliograafilise kirje lõpus poleks punkti.

Ma pole kindel kuivõrd tärni kui märgistuskeele elemendi järele tühiku lisamine on keelereeglitest tuletatav, aga et parema loetavuse huvides sellistesse kohtadesse tühik lisatakse, on küll tavapärane. Tuleb ju loendisse tühik ka siis, kui tööriistaribalt "Täpploend" valida. Muidu ka on küllap eeskätt loetavuse huvides tehtud nii, et lõikude vahel on tühi rida, pealkiri on eraldi real jmt, selmet HTML-siltide abil kood võimalikult kokku suruda. Salvestamisruum, mis tühikute jaoks kulub, on arvatavasti tühine, eriti arvestades, kui palju ruumi kulub lehekülgede vanadele versioonidele ja piltidele. Kui tühiku olemasolu keeletoimetajates lisaks vähem segadust tekitab, siis seda vähem on põhjust seda eraldi ära korjata. Pikne 25. jaanuar 2021, kell 16:15 (EET)

Küsiksin ka selle pealkirja "isiklikku" kohta, mis ära muudeti. Kas see on tõesti, tõesti, tõesti, tõesti parem, kui "perekond"? Minu meelest on kooliskäimine ka üsna isiklik, kuigi seal taga on sageli riiklik või vanemlik sund. Enese soov tuleb tavaliselt alles mitmekümne aasta pärast ju? Rääkimata siis muust "isiklikust". --kanakukk (arutelu) 21. detsember 2020, kell 08:28 (EET).

Perekondlik ehk eraeluline ehk isiklik, k.a avaliku elu tegelase puhul. suwa 21. detsember 2020, kell 12:30 (EET)

Ma saan aru nii, et "Isiklikku" on jaotise pealkirjana Vikipeedias juba ammu juurdunud ning annab tõesti suuremaid võimalusi kui "Pere" või "Perekond". Lisaks kipub eesti keeles sõna "perekond" olema palju kitsama tähendusega kui näiteks inglise keeles family (kus see tähendab sageli päris laia suguvõsa). Arvan, et seda jaotise pealkirja pole mõtet muuta. Nagu pole vaja muuta ka jaotise pealkirja "Kirjandus" pealkirjaks "Personaalia". "Kirjandus" on üldisem ja seetõttu parem, samuti ei ole õige öelda "personaalia" mõnerealise isikukirje kohta entsüklopeedias või leksikonis. Kuriuss (arutelu) 28. detsember 2020, kell 14:00 (EET)

Minu meelest on ka "Isiklikku" isikuartiklite ülesehituses enamvähem juurdunud. Sellesse alaossa artikli lõpus käivad lisaks perekonnale ka näiteks hobid jmt, mis muu biograafia taustal on vähem tähtis.

"Kirjandus" (mitte "Personaalia") on siin ammust ajast isegi vormistusreeglites kirjas ja sellele on lehel Kasutaja arutelu:Castellum ka varem tähelepanu juhitud, aga see kasutaja teeb seda ja neid teisi nimetatud asju sellele vaatama süstemaatiliselt oma suva järgi ringi. Kuna tema tühiparandused (lausete ringitõstmine jmt) on üsna arusaamatud ja muus osas pigem rikuvad artikleid, siis minu meelest võiks kasutaja ajutiselt blokeerida.

PS Palun püüdke vältida teise kasutaja kommentaari vahele kirjutamist või tehke vähemasti nii, et oleks arusaadav, kes algse kommentaari kirjutas. Kopeerisin nüüd sellepärast teema alustaja allkirja tema kommentaari eraldi jäänud osade juurde. Pikne 25. jaanuar 2021, kell 16:15 (EET)

Seda "Personaaliat" on praegu 312 artiklis. Ma kavatsen need robotiga (tagasi) "Kirjanduseks" parandada. Pikne 3. veebruar 2021, kell 16:58 (EET)

Vt ka "Personaalia" otsingut (nt art Sinine) — Pietadè^Kaastöö 3. veebruar 2021, kell 17:05 (EET)

Aitäh, Pikne, personaaliast kirjanduse tegemise eest! Kuriuss (arutelu) 8. aprill 2021, kell 14:07 (EEST)

«Käimas on Vikipeedia keeletoimetamistalgud. Oled oodatud osalema!»

Tänase päeva jooksul (ja mitte ainult tänase) juba korda kümme seda kustutanud; ja ainult eestikeelses vikis, teistes vikides (en, ru, it jne) sellist äärmuslikku kasutajate aja (ja sõrmenaha jms) raiskamist ei tähelda..., kui, siis u kord päeva või enama aja jooksul...— Pietadè^Kaastöö 26. jaanuar 2021, kell 10:31 (EET)
Vahepealse aja jooksul 9. kord «Käimas on Vikipeedia keeletoimetamistalgud. Oled oodatud osalema!» "peitnuna"... hindan sellist suhtumist [...] — Pietadè^Kaastöö 26. jaanuar 2021, kell 11:19 (EET)

Vikipeedia on futuurumis ümbersõnastamise küsimus. Näiteks sõna see asemel saab kasutada sõna antud, artikkel asemel kaastöö, räägib asemel kirjeldab, jne. Eestikeelseid sünonüüme saab kontrollida veebilehelt https://filosoft.ee/thes_et. Boreaallane (arutelu) 4. veebruar 2021, kell 08:15 (EET)

Minu arust võivad artiklid ikka kirjeldada, mitte rääkida. Boreaallane (arutelu) 14. märts 2021, kell 18:37 (EET)

Vabad Riigid Vikipeedias

Kas keegi asjatundja oskab seletada, miks on Preisimaa vabariiki, Mecklenburg-Strelitzi vabariiki ja paljusid teisi Weimari vabariigi osi nimetatud Vikipeedias Vabadeks Riikideks, mitte vabariikideks? Kas see on teadmatus või on lihtsalt püütud miskipärast rõhutada Freistaati ja Republiki erinevust? Astromaailm (arutelu) 4. märts 2021, kell 18:41 (EET)

Eks otsi "vaba riik" ja paranda, kus vaja.— Pietadè^Kaastöö 4. märts 2021, kell 19:23 (EET)

Ümber suunata ma ei oska ja vist ei oma ka õigusi, teksti sees parandangi järjest. Sellist riigivormi nagu Vaba Riik ei ole kuskil peale Vikipeedia.Astromaailm (arutelu) 4. märts 2021, kell 19:36 (EET)

See on olnud mõnede riikide ajalooline nimekuju. Inglise keeles Free State, saksa keeles Freistaat. Kui on nii olnud, siis peab maakeeleski nii jääma.--Vihelik (arutelu) 9. märts 2021, kell 02:57 (EET)

Otse loomulikult on sul õigused ümber suunamiseks. Selle tegemiseks leiad ülalt paremalt nurgast Näita ajalugu ja Otsi vikipeediast vahelt väikese latriinikese, kus on kirjas Veel ja kuhu on ladustatud ümbersuunamiste tegemine.Melilac (arutelu) 13. märts 2021, kell 08:26 (EET)

https://en.wikipedia.org/wiki/Free_state_(polity) - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 9. märts 2021, kell 18:55 (EET)

Inglasi ma saksa asjades küll ei usaldaks ja ei näe põhjust tõlkida suure kaarega saksa keelest inglise keele kaudu eesti keelde Free State, kui jutt on Saksamaast. Muidu jõuame veel sinnamaani, et hakkame vabalinna asemel kirjutama Vaba Linn, sest inglise keeles on ju Free City. Freistaat on sakslaste omakeelne sõna vabariigi kohta, sünonüüm,sest Republik vihjas ju vihatud prantslastele. Sakslased on 1920. aastal proovinud ka Eesti kohta öelda Freistaat Estland. Eesti ajalehed sada aastat tagasi kõnelesid ikka vabariikidest Saksamaal, mitte Vabadest Riikidest või vabadest riikidest. Leidsin ühe 4 aastat vana facebooki postituse Eesti Keele Instituudi seinalt: https://www.facebook.com/Eesti.Keele.Instituut/posts/1234437569938165 Astromaailm (arutelu) 9. märts 2021, kell 19:10 (EET)

Võtame asja paremaks selgitamiseks siis midagi väljastpoolt Saksamaad. Ühe LAV osa vana nimetus - inglise keeles Orange Free State, saksa keeles Oranje Freistaat, viki täpsustuslehel Oranje Vaba Riik, ENE paberimassis Oranje Vabariik. Järeldused tehke ise. - Melilac (arutelu) 13. märts 2021, kell 08:13 (EET)

Jah, Oranje puhul näitab ka EKI kohanimeandmebaas, et see on Vaba Riik, samuti oli 20. sajandi algul Iiri Vaba Riik. Mind huvitavad saksamaa endised vabariigikesed. Kui Peeter Päll peaks kunagi mu kirjale vastama, panen vastuse siia ka. Astromaailm (arutelu) 13. märts 2021, kell 12:51 (EET)

Nõustun sellega, et asja puhul puudub süstemaatilisus... Pälli vastus huvitaks mind ka. - Melilac (arutelu) 13. märts 2021, kell 14:09 (EET)

Saabus vastus. Kopeerin.

See on tegelikult põnev küsimus, mis vajaks ehk põhjalikumat uurimist. Kuivõrd saksa "Freistaat" on sõnaraamatuis fikseeritud kui sõna "Republik" vananenud sünonüüm (https://de.wikipedia.org/wiki/Freistaat_(Republik)), siis tundub tõesti loogilisem Saksamaa kontekstis olevates nimetustes "Freistaat" tõlkida vabariigiks, seda enam, et ka eesti "vabariik" on saksa sõna tõlkelaen.

Inglise väljendil "free state" seevastu kindlat seost vabariigiga ei ole (see on üks sõna tähendusi), ei Iiri Vaba Riik ega Kongo Vaba Riik olnud vabariik (https://en.wikipedia.org/wiki/Free_state_(polity)). Seetõttu on mõtet see väljend tõlkida vabaks riigiks.

Lugupidamisega

Peeter Päll Eesti Keele Instituut

Astromaailm (arutelu) 17. märts 2021, kell 00:08 (EET)

Ehk Vaba Riik, vabariik ja |vaba riik| on kõik erinevad asjad. -Mardus /arutelu 18. märts 2021, kell 16:29 (EET)

Vikipeedia näomaskid

Koroonaajale kohaselt on meil partii Vikipeedia logoga näomaske, mis kodu otsivad. Kellele asi huvi pakub, siis tellimuse saab sisse anda siin. Ivo (arutelu) 6. märts 2021, kell 21:20 (EET)

Viimased maskid on alles. Kiirustagu, kes veel saanud ei ole! Ivo (arutelu) 16. märts 2021, kell 14:59 (EET)

Detailne teede kaart Eesti ja Eesti linnade kohta

Kirjutab muu hulgas: „Eestis on kokku 47 linna mille seas Tallinn on pealinn ja kõige suurem. Rohkem kui 70% rahvastikust elab linnades. Linnad jäänud on sorteeritud tähestiku järiekorras. // eestikaart.com toob sinuni Eesti Google-i kaardi. Selles detailses kaardis saad valida maastiku- ja satelliidipiltide vahel ja suurendada, et näha Eesti linnu, külasid ja isegi tänavaid ning maju.“
Sealt leian nt «Lontova tee» Kunda tänavate loendis ent on ‘Lontova tänav’ — kas tegemist on kahe erineva asjaga??? Ehk siiski piirduda avalikus ruumis niigi olemasoleva teabega?!?
• "tänavate loend ", mitu korda seda esineb? ja mis need kriteeriumid on? 47 haldusüksuse tänavate loendid...?
Ettepanek ka: lisada oodatud artiklite nimekirja nt Tallinna teeaukude loend (vanuse, suuruse, inimestele tekitatud traumade arvu/sageduse järgi, autotappude arvu jms järgi).
Ja tänavaid otsida nt maaameti rakenduste kaudu.— Pietadè^Kaastöö 8. märts 2021, kell 22:10 (EET)

Üldine käitumisjuhis

Alustasin lehekülge üldise käitumisjuhise kohta, mille kohta postitasin viimati eelmise aasta juulis ja mis on nüüd heaks kiidetud. Kui tunned, et toetav ja meeldiv õhkkond kasutajate vahel on tähtis, siis oled oodatud arutlema. Adeliine 17. märts 2021, kell 22:08 (EET)

Link antud juhisele võiks olla väga kergesti leitav. Kas seda vasakpoolsele ribale (Esileht · Üldine arutelu · Sündmused maailmas · Viimased muudatused · Juhuslik lehekülg · Juhend · Annetused · Kontakt) hulka ei anna lisada? Boreaallane (arutelu) 17. märts 2021, kell 23:12 (EET)

Eelkõige peaks selle siduma olemasolevate lehekülgedega (nt Vikipeedia:Uuele kaastöölisele jt). Hetkel lingib sinna ainult üldine arutelu. Avalehekülje linkide arvu võiks pigem vähendada kui tõsta. Ivo (arutelu) 17. märts 2021, kell 23:17 (EET)

Avastasin alles nüüd, et Juhendi alla on koondatud vajalikku mõtteainet, mida läbi lugeda (kui on kujutlust põhjalikuks artikliloomeks). Kui te eetikakoodeksi samuti kuhugi infolabürinti ära peidate, siis ei tasu ka loota, et sellega põhjalikult tutvutakse. Seda tõenäoliselt ei leita üles, toimitakse intuitiivselt, sealt ka draamad. Boreaallane (arutelu) 17. märts 2021, kell 23:27 (EET)

Jah, see on tõsi, et mitmesugust olulist ja vajalikku infot on eri lehekülgedel väga palju. Ma arvan, et pole võimatu, et link käitumisjuhise tekstile pannakse kõikidel saitidel sama koha peale, näiteks lehe alläärde, kus on juba "Täpsemalt vaata Wikimedia kasutamistingimustest. Andmekaitse Tiitelandmed Lahtiütlused Mobiilivaade Arendajad Arvandmed Küpsiste avaldus". Adeliine 17. märts 2021, kell 23:43 (EET)

Ärge siis uute tulijatega (ma ei räägi lägastajatest) ka pahandage (sealt tekkivadki vastureaktsioonid), et nad ei hooma siinset infomerd niisamuti nagu teie/meie (nad lihtsalt ei oska ega tea järgi vaadata, ei pane tähele). Mõned teist tulid siia, kui see meri oli alles sulisev jõgi, olete Vikipeediaga aastaid koos arenenud. Uued tulijad peavad aga hoomama järjest suuremat ja meeletumat hulka infot/juhendeid. Nad püüavad seostuda sodi-podiga, ja siis tekkivad tõrked. Kui mina tulin, siis ma ei saanud aru, et kuidas mulle teatakse arutellu teateid jätta. Arvasin, et olen sellessuhtes Vikipeediaga üksi, aga võta näpust. Boreaallane (arutelu) 17. märts 2021, kell 23:58 (EET)

Vahelehüüe: Täiesti nõus ja just nii ongi. Tuginedes kogemusele tudengitega töötades.--.Toon (arutelu) 22. märts 2021, kell 10:57 (EET)

Väga huvitav on kuulata uuemate tulijate kogemusi, sest enda omi ju enam ei mäleta. Kas siis, kui arvasid, et oled Vikipeediaga üksi, oli see sinu jaoks positiivne või negatiivne? Kas teated arutelus oli hea või halb üllatus? Millist infot ja kustkaudu oleksid päris alguses tahtnud saada? Adeliine 18. märts 2021, kell 18:01 (EET)

Praktikas on selline vikipedist küll eriti haruldane loom, kes on juhendmaterjale lugenud. :)

Üldiselt katsetatakse natuke "Muuda" nupuga ja sealt alates omandatakse käigu pealt kõik see, mida vajalikuks peetakse. Reeglina pöörduvad inimesed juhendite poole tõesti ainult siis kui miski muu enam ei aita. Seepärast oleks ka pigem vaja minimeerida sealset tekstimassiivi ja linkide hulka, et navigeerimine oleks võimalikult lihtne ja see mass inimest ära ei hirmutaks.

Siin oleme püüdnud natuke katsetada ka õppevideode loomist, aga selle arendamine on vähe pooleli. Ivo (arutelu) 18. märts 2021, kell 15:51 (EET)

Asehalduritest

Vaatasin siin üle Balti kubermangude asehaldurite, kuberneride, viitsekuberneride ja kindralkuberneride kohta kirjutatud artikleid. Selgub, et siin on üksjagu dubleerimist (näiteks Liivimaa kohta on sellised artiklid nagu Liivimaa kuberneride loend, Poola Liivimaa kuberneride loend, Rootsi Liivimaa kuberneride loend, Vene Liivimaa kuberneride loend, Liivimaa kindralkuberner) ja artikli pealkirjad ei vasta alati täpselt sisule (näitena: Riia sõjakuberneride artiklis on loetletud ka ülemkomandandid ja komandandid). Need vajaks korrastamist. Ma olen igati selle poolt, et nende institutsioonide kohta oleks eraldi artiklid − nagu reeglina ongi −, mis nende ametnike sisu avaks. Küsimus on üldloendites. Iga provintsi kohta võiks olla üks loend, kus on loetletud kronoloogilises järjekorras kõik selle asehaldurid/-valitsejad olenemata ametinimetusest − need võisid sagedasti muutuda − või võimust (Poola, Taani, Rootsi, Venemaa); täpsetele tiitlitele juhiksid lingid artikli sees. Nii näiteks käsitleks Liivimaa asehaldurite loend provintsi asevalitsejaid alates Poola ajast kuni XX sajandi alguseni. Ma pakun välja, et pealkirjaks võiks − Liivimaa näitel − olla Liivimaa asehaldurite (või asevalitsejate) loend. Kubernerid, kindralkubernerid jt sisult seda ju ongi. Arvamused?--The Prince of Tartu (arutelu) 18. märts 2021, kell 23:40 (EET)

Nõus. Kui ametinimetus muutub, siis võib alajaotusel olla lihtsalt vastav uus nimetus. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 19. märts 2021, kell 01:37 (EET)

Meil on paiguti asjad dubleerimisega vähe lappama läinud jah. Mind on nt eriti häirinud see tohutu vallaartiklite mitmekesisus. Ivo (arutelu) 19. märts 2021, kell 02:08 (EET)

Taani, Poola, Rootsi ja Saksamaa ei ole Vene ajaloo varasemad ebatäiuslikud etapid ega Venemaa allüksused, vaid täiesti iseseisvad ja sõltumatud riigid. Aeg-ajalt olid nad isegi omavahel sõjas. Nende poolt praeguse Eesti alale loodud võimukandjatel ja administratiivüksustel pole isikulist ega administratiivset järjepidevust, vaid ühe võõrvõimu esindajad evakueerusid (või võeti vangi) ja nende asemel seati ametisse uue võõrvõimu esindajad. Reetureid, spioone ja ülejooksikuid karistati, mitte ei kiidetud, kui tublid lõimujad nad on. --46.131.38.115 19. märts 2021, kell 15:59 (EET)

Samal põhjusel pole õige 20. sajandil Eestit okupeerinud Nõukogude Liidu ja Saksamaa sõjaväelasi ja ametiisikuid ühte kategooriasse ja loendisse kokku panna. --46.131.38.115 19. märts 2021, kell 16:17 (EET)

Ma võin küll ehk olla vanamoodne, kuid pooldan seisukohta, et entsüklopeedia peaks olema siiski võimaluste piires erapooletu. Ei ole mõtet tuua sisse kallutatust (kes on võõrvõim, kes mitte − see on selge seisukohavõtt). Asehaldurite loendi puhul ei ole üldse oluline meie suhtumine erinevatesse võimudesse, see lihtsalt kajastab neid ametnikke, kes teatud territooriumil antud ajajärgul haldusvõimu teostasid. Mis puutub järjepidevusse, siis siin ei maksa pilli lõhki ajada. Kui ikka Rootsi ajal oli Liivimaal kuberner ja Venemaa keisririigi ajal kuberner, siis sisuliselt on ikka tegemist loogilise ameti jätkumisega, ehkki sisu võis olla erinev (selleks ongi erinevad artiklid, mis seda selgitavad). See on ka paljude teadusväljaannete levinud praktika.--The Prince of Tartu (arutelu) 19. märts 2021, kell 16:33 (EET)

Taani, Poola, Rootsi ja Venemaa olid meie (Eestimaa ja Liivimaa) suhtes kõik võõrvõimud. Kus on siin eelistamine ja kallutatus, kui ma selle otse välja ütlen? Ma ütlesin selgesti, et võõrvõimud olid aeg-ajalt isegi omavahel sõjas ja ainuüksi seepärast ei saa nende mingist ühisest identiteedist juttu olla. Iga kuberner koos temale alluvate ametnikega teenis oma riiki ja valitsejat, kes ta siia saatnud oli, mitte üheaegselt kõiki korraga. Kui keegi oli siin järjepidevuse kandja, siis kohalikud aadli- ja linnakorporatsioonid, kes alati kohale jäid, sõltumata võõrvalitsejaist ja nende satraapidest. --46.131.38.115 19. märts 2021, kell 16:49 (EET)

Küsimus ei ole üldse identiteedis. Loend lihtsalt loetleb ametnikke, kes ühel või teisel ajaperioodil haldusvõimu teostasid. Asehalduri ameti sisu on ikka üks ja seesama olenemata võimust, mis parasjagu valitseb, või ametinimetusest: hallata teatud maa-ala valitseja nimel. Ja üleüldse on peaküsimus dubleerimisest ja artiklite mittevastavusest pealkirjaga.--The Prince of Tartu (arutelu) 19. märts 2021, kell 17:10 (EET)

Olen üldjoontes kõik öelnud, mis mul öelda oli, ja mööda näppe saanud. Ei ole nõus põhjustel, mis minu jaoks on enesestmõistetavad, ja rohkem selles küsimuses lisada ei kavatse. --46.131.38.115 19. märts 2021, kell 17:17 (EET)

Vast seetõttu, et liigne jäikus ei ole kasutajasõbralik? Loend on mõeldud lugeja abistamiseks kui ülevaatlik üksus ja järjepidevuse katkemine tekitab asjaga tutvujal üleminekulisi raskusi. Mall katkeb ja seda ei saa ega tohigi jätkata, sellega ma olen nõus. Mis oleks siis vahend ühe administratsiooni juurest teisele üleminekuks? Sa ütled, et üleminekut ei olegi? Nii siinse elaniku jaoks kui ka lugeja jaoks ikka on küll. - Melilac (arutelu) 19. märts 2021, kell 19:17 (EET)

Toon siinkohal ära näite loendist, mis on minu meelest äärmiselt kasutajasõbralik. Taas, järjepidevus jällegi kohati kunstlik, ent Nicaragua aladel toimunut on hea jälgida... - Melilac (arutelu) 19. märts 2021, kell 19:26 (EET)

[1] Siia kirjuta tekst, mis läheb allmärkuseks.

[a]