Vello Väärtnõu

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Vello Väärtnõu (sündinud 17. juulil 1951 Kuressaares) on eesti budismi propageerija ja kunstnik, kes 2010. aastast elab Austraalias.

Mandzushri – Väärtnõu 2000.a

Perekondlik taust[muuda | muuda lähteteksti]

Buda Sakjamuni Väärtnõu

Väärtnõu emapoolse vanaema (V. Tänav) ühe venna keetsid tšekistid 1940. aastal ära ja viskasid ta koos teiste ohvritega Kuressaare lossikaevu. Sealt võeti ta välja Saksa sõjaväe saabudes. Ka emapoolne vanaisa L. Tänav kaotas kaks lähedast. Kõik see kujundas Väärtnõu suhtumist kommunistidesse ja KGB-lastesse juba lapsepõlves. Jaanuaris 1969 uppus öösel Veere sadamas Vello Väärtnõu isa Arsenti Väärtnõu. Rahva hulgas liikusid jutud, et tema surmas on süüdi KGB.[1]

Kooliaastad[muuda | muuda lähteteksti]

Väärtnõu õppis Kingissepa 1. Keskkoolis. Ta tegeles aktiivselt spordiga ning oli Eesti spordi edetabelites aastaid 10 parema hulgas.

Koolis seadis Väärtnõu kahtluse alla fakti, et punavägi kaitses Bresti kindluse ala, sest Brest oli endine Poola ala. Karistuseks pöeti tal direktor Boris Kivi eestvedamisel pea paljaks.

KGB repressioonid ja tagakiusamised[muuda | muuda lähteteksti]

Valge Taara prillidega – Väärtnõu

Juunis 1969 jäi Vello Väärtnõu Karjalas piiririkkumisega vahele. Selle eest kandis ta 1969–1972 karistust vangilaagris Komi ANSV-s.

KGB polkovnik Movtšan süüdistas Väärtnõud ja tema suguvõsa selles, et nad on alati olnud tšekistidele pinnuks silmas ja võidelnud nõukogude võimu vastu, väites, et geenid mõjuvad efektiivsemalt kui Nõukogude propaganda. Polkovnik Movtšani kirjalik sõnavõtt sel teemal on olemas Vello Väärtnõu süüdistusprotokollis, kus mainitakse ka koolis toimunut. Vestluses Tarmo Urbiga selgitas sama uurija hiljem, et Väärtnõu on arenematu inimene ja paadunud nõukogude võimu vastane ning et inimesed, kes ei tunnista kommunistliku ideoloogia õigsust ja väärtust, on vaimuhaiged.

Vaishravana – Väärtnõu

Juunis 1972 läks Komi ANSV-st vangilaagrist saabunud Väärtnõu Saaremaale ema juurde. Kodus koos emaga jõudis ta olla ainult 18 tundi: Saaremaa KGB koos piirivalve sõjalise luurega arreteerisid ta järgmisel päeval ja saatsid Saaremaalt välja põhjendusega, et temasugused ei tohi piiritsoonis elada.

Väärtnõu liikus mööda Eestit, sest ametivõimud ei tahtnud teda kuhugi elama lubada. Lõpuks asus ta tööle Lahmuse sovhoosi, mille direktor oli nõus teda tööle võtma.

Aastatel 1978–1986 õppis Väärtnõu vanema põlvkonna laamade juures Ivolga kloostris, Burjaatias, mis oli ainuke budistlikku haridust pakkuv asutus tol ajal.

KGB jälitas teda aastaid NING tundis tema elu ja tegevuse vastu aktiivselt huvi. Tema juures tehti korduvalt läbiotsimisi. Võeti ära suur kollektsioon slaide, raamatuid, märkmeid, konspekte, tõlkeid ja vanu tekste.

Padmasambhava mandala – Väärtnõu

Aastal 1982 heideti Väärtnõu KGB käsul Kunstnike Liidu noortekoondisest välja põhjendusega, et ta ei ole maksnud ära autoinspektsiooni trahve kiiruse ületamise eest. Veel märgiti ära, et Väärtnõu käitumine ei ole vastavuses nõukogude kunstniku arusaamadega. Pärast seda ei võimaldatud tal enam näitustel Eestis esineda.

1982. aastal istus Väärtnõu Tallinnas Patarei vanglas ning luges kambrikaaslastele loenguid budismist, filosoofiast ja astroloogiast. Ta on ainuke inimene Patarei vangla ajaloos, kes keeldus kambrist väljumast, kui KGB konvoi talle järele tuli. Samuti keeldus ta suhtlemast uurija Pääsukesega.

Vanglas kirjutas ta Nõukogude kodakondsusest loobumise avalduse. KGB kutsus kohale professor Jüri Saarma Tartu Ülikoolist, kes tunnistas ta vaimuhaigeks, tuues põhjenduseks kodakondsusest loobumise ning luulud rajada Eestisse budistlik traditsioon ja esimene klooster.

Mandzushri Potala – Väärtnõu

Seoses ERSP asutamise ettepanekuga ja Moskvas korraldatud pressikonverentsiga saatis KGB Vello Väärtnõu 1988 Nõukogude Liidust välja. KGB polkovnik Roos teatas siis, et vaimuhaiguse diagnoos on maha võetud, sest see oli ekslik.

Tegevus kunstnikuna[muuda | muuda lähteteksti]

1970. aastatel tegi Väärtnõu esimesed katsetused kujutava kunsti valdkonnas. Seoses esinemisega üle-eestilistel näitustel võeti vastu Eesti NSV Kunstnike Liidu noortekoondisse. Väärtnõu suhtles aktiivselt Jüri Arraku ja Leonhard Lapiniga ning lõi sürrealistlikus stiilis maale.

Aastal 1982 heideti ta Kunstnike Liidu noortekoondisest välja. Pärast seda ei olnud tal enam võimalik näitustel esineda. Aastaid hiljem vabandasid Kunstnike Liidu funktsionäärid oma otsust sellega, et aeg oli selline ja KGB sundis neid seda tegema.

Läänes elades on ta korraldanud ka oma töödest näitusi. 1990. aastatel muutus tema looming laadilt abstraktsemaks, tähtsamaks said värv ja vorm.

Tegevus budismi edendajana Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

1970. aastatel köitis budistlik filosoofia Väärtnõu tervenisti, 1975. aastal lisandus huvi astroloogia vastu ning Väärtnõu pidas huvilistele aastatel 1980–1981 Tallinnas loenguid astroloogiast ja budismist, sh Jüri Arraku ateljees.

1982. aastal asutas Vello Väärtnõu Eesti Budistliku Vennaskonna ning rajas praktilise budismi traditsiooni Eestis. Tema juhtimisel ehitati 1982. aastal Eesti esimene budistlik stuupa Panga-Rehele ning toimusid esimesed budistlikud rituaalid, seda küll kitsale ringkonnale, kuna religiooni propageerimine oli tol ajal ametlikult keelatud.

1980. aastatel viibisid Eestimaa Budistliku Vennaskonna liikmed korduvalt Burjaatias. Väärtnõu ise külastas Burjaatiat paljude aastate jooksul ja viibis pikalt Ivolga kloostris, õppides Hambo laamade S. Erdineevi ning Munko Tsõbikovi juures.

Väärtnõu juhtimisel ehitati 1984–1985 Läänemaale Tuuru külla järgmised kolm stuupat, tõlgiti budismialaseid raamatuid, anti välja esimene Tiibeti keele õpik, valmistati budakujusid ning budistlikke pühapilte, thankasid.

2005. aastal lõi Väärtnõu esimese eestikeelse budismientsüklopeedia Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia veebis, milles 2012. aasta augusti alguse seisuga oli 3213 artiklit.[2]

2007. aastal pani Väärtnõu aluse iga-aastasele rahvusvahelisele budismikonverentsile "Budism ja Põhjala", mis toob Eestisse kokku budistid ning orientalistid kõikidest Põhjamaadest ning kaugemalt. 2007–2011 korraldas ta Eestis viis sellesse sarja kuuluvat konverentsi[3] ja 5 Põhjamaade budismi ajalugu käsitlevat näitust.

2008. aastal ehitas Väärtnõu Pärnumaale, Veltsa, arvult 5. stuupa, mis on pühendatud kõikide olendite hüveks ja kaitseks Eestimaal.

Vello Väärtnõu on loonud esimesed eesti thankad, mis on jõudnud Stockholmi Etnograafiamuuseumisse ning New York Timesi veergudele.

Väärtnõu oli 1982–88 tegutsenud budistliku ühenduse Taola rajaja ja Eestimaa Budistliku Vennaskonna ning selle järglase Eesti Njingma esimene eestseisja.

Poliitiline tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

1988. aastal tegi Vello Väärtnõu ettepaneku asutada ERSP, millele kirjutas alla 14 inimest. ERSP.[4]

Seoses ERSP asutamise ettepanekuga ja Moskvas korraldatud pressikonverentsiga saatis KGB Vello Väärtnõu Mihhail Gorbatšovi allkirjaga Nõukogude Liidust välja.

Hilisem tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast Nõukogude Liidust väljasaatmist on Väärtnõu elanud Rootsis.

Ta on tegelenud peamiselt budismi uurimise ja praktiseerimisega. Samuti on ta tundnud huvi nõukogude võimu ja tšekistide poolt laimatud isikute (Roman Ungern von Sternberg, Agvan Doržijev, vend Vahindra, Dža-laama) elulugude vastu. Erilist rõhku on Väärtnõu pannud Roman Ungern von Sternbergi elule ja võitlusele kommunistide vastu.

1990. aastate lõpul alustas Väärtnõu budistlike pühapiltide (thankade) loomist arvutigraafikas. Tänaseks on tema arvutigraafikas loodud thankad jõudnud Thai kuningaperekonda, Stockholmi Etnograafiamuuseumisse ning 2012. aastal ka Taiwani budistliku kunsti eliitajakirja, mis avaldas Väärtnõu tegevustest mahuka ülevaate.

2005. aastal alustas Vello Väärtnõu esimese eestikeelse budismialase entsüklopeediaga, mis sisaldab terminoloogiat, teadusartikleid, reisikirju jm. informatiivset materjali budismi ning idamaade kultuuride kohta. Entsüklopeedia on Väärtnõu ainuisikuline tasuta töö eesti budismi ja idahuvilistele.

2007. aastal asutati MTÜ Eesti Njingma[5], mille tegevus kestis 2011. aasta sügiseni.[6]

Väärtnõu algatusel ja juhtimisele korraldas Eesti Njingma aastatel 2007–2011 viis rahvusvahelist konverentsi "Budism ja Põhjala" Tallinna ülikoolis. Konverents on esimene ja seni ainuke põhjamaade budismi rahvusvahelisel tasandil uuriv konverents Euroopas ning konverentside materjalid ilmuvad Cambridge Scholars kirjastuse initsiatiivil 2013. aasta teisel poolel.

20. augustil 2007 leiti eriüksuse reidi käigus Väärtnõule kuuluvast metsatalust Veltsa külas jõhkras peksmises kahtlustatavad ning 70 g kanepit. Ekspressis ilmunud artikli laimavat pealkirja nimetas politsei paar päeva hiljem mulliks ning alusetuks.

2008. aastal ehitas Väärtnõu uut budistlikku arhitektuuri Läänemaal, Veltsa metsatalus – valmisid 10 m kõrgune stuupa, mis pühendatud "Kõigi olendite kaitseks ja heaoluks", palveveski ja tuletempel, mis esimene omataoline Eestis.

2010. aastal alustas Väärtnõu Austraalia budismiajaloo uurimisega,luues online "Australian Buddhist History", mille eesmärgiks on salvestada ja säilitada Austraalia budismi materjale.

2011. aastal alustas Vello Väärtnõu Austraalias rahvusvaheliste konverentside saraja "Buddhism & Australia", millest esimene toimus 2–4 veebruaril 2012 Murdochi ülikoolis, Perthis ning tõi kokku teadlasi ning budiste 16 riigist.

Eesti löömamehed on seotud Väärtnõu tegevusega Austraalias – [7] Artikkel viitab 2007 aasta intsidenDile Veltsa külas ning endiste Everlasti liikmete panusele konverentsi korraldamises.

2012. aastal alustas Vello Väärtnõu Austraalias kolmanda mahuka teadusprojektiga, online Hiina Budismi Entsüklopeediaga, mida ta esitles esmakordselt 7–9 detsembril 2012 PNC tippkonverentsil Berkeley Ülikoolis, USA-s, mis on pühendunud digiuuringute ning Vaikse ookeani regiooni teadlaste ja professionaalide rahvusvahelise koostöö arendamisele.

23.–24. jaanuaril 2013 korraldas Väärtnõu Perthis 2. rahvusvahelise konverentsi "Buddhism & Australia", mis toimus Lääne-Austraalia Ülikoolis (University of Western Australia), kus ta juhtis avatud diskussiooni ja workshoppi budismi tulevastest suundadest AustralaaRia regioonis.

27.–29. septembrini 2015. a toimus Macau ülikoolis PNC (Pacific Neighborhood Consortium) aastakonverents, kus tutvustati Vello Väärtnõu rahvusvahelisi projekte (Hiina budismi entsüklopeedia ja rahvusvaheline konverents Buddhism & Australia) ning Väärtnõu poolt 1982. aastal Tallinnas asutatud Eesti Njingma ajalugu ja andmebaase.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Rahvusvaheline Projekt – Hiina Budistlik Entsüklopeedia[muuda | muuda lähteteksti]