Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 52
 | See siin on vanade arutelude arhiiv. Ära muuda selle lehe sisu. Kui soovid algatada uut arutelu või jätkata olemasolevat, siis palun tee seda sellel lehel. |
Mitme konto kasutamine
Inglise vikis on mitme konto kasutamisele seatud üsna ranged piirangud (en:WP:SOCK). Siin pole nii ranged oldud. Sama range pole ehk ka vaja olla, aga mulle tundub, et viimastel aastatel on siiski mõni kasutaja hakanud siin mitme kontoga liiga vabalt ümber käima. Meil on mitu aktiivset kasutajat, kes üsna kindlasti kasutavad vaheldumisi mitut kontot, ilma et see oleks kummagi konto kasutajalehel selgelt välja toodud. Kui ka mitme kontoga otseselt midagi halba pole tehtud ja mõnda arutellu on postitatud mitme kontoga ehk poolkogemata, siis selline asi võib ikkagi kergesti arusaamatusi tekitada. Kuni selleni välja, et teadmatusest võidakse administraatorikandidaadiks esitada ühe kasutaja mitu kontot. Mulle meenub üks juhtum, millega seoses on siin varem palutud kasutajal mitme konto kasutamist selgitada ning ühe konto juurest selgelt teise juurde viidata (nii nagu nõutud ka inglise viki reeglites). See kasutaja linkis kontod ja teine konto oli siis tööks WMEE esindajana. Praegusel juhul on segasem, miks mitut kontot kasutatakse.
Ma loodan, et personaalselt pole tarvis seda asja arutada ning piisab sellest, kui kasutajad, kes seni üsna mitteläbipaistvalt mitut kontot on kasutanud, arvestavad siinse teatega ning astuvad samme edasiste arusaamatuste vältimiseks. Teisisõnu võiks nad lisada kasutajalehtedele viited või selgituse eri kontode kasutamise kohta ning juhul kui eri kontode kasutamiseks kuigi mõjuvat põhjust pole, siis võiks kasutaja siiski ära otsustada, millise konto kasutamise juurde jäädakse. Pikne 24. aprill 2020, kell 15:34 (EEST)
- Arvan, et administraatorid võiksid sel teemal konkreetsete kasutajatega ka otse ühendust võtta (kõik ei pruugi siinset üldist arutelu lugeda). Kuriuss (arutelu) 24. aprill 2020, kell 17:15 (EEST)
- Jah, kirjutasingi pärast siia postitamist neile konkreetsetele kasutajatele, keda siin silmas pean. Pikne 24. aprill 2020, kell 17:22 (EEST)
- Kuna Pikne kirjutas mulle pärast selle postituse tegemist ning olin taga sel teemal põguses kirjavahetuses, siis märgin siin edaspidiseks ära paar enda arvates olulist asja:
- Jah, kirjutasingi pärast siia postitamist neile konkreetsetele kasutajatele, keda siin silmas pean. Pikne 24. aprill 2020, kell 17:22 (EEST)
- Mitme kasutajakonto omamine on Vikipeedias igati legaalne. Ülalolev jutt "üsna rangetest piirangutest", osutused mitme konto kasutamise väidetavalt segastele asjaoludele, üleskutse mitme konto kasutamise "mõjuvate põhjuste" väljatoomiseks ja ettepanek nende puudumisel kontod linkida või loobuda ühe konto kasutamisest võib jätta eksliku mulje, et mitme konto kasutamine on taunitav. Nii see pole, taunitav on mitme konto kasutamine valeks otstarbeks. Kuni valeks otstarbeks kasutamist pole toimunud, seni ei peaks selliseid küsimusi avalikkuses tõstatama, eriti kui tõstatamise motiiv on peamiselt see, et kellelegi jääb segaseks, miks "praegusel juhul" mitut kontot kasutatakse.
- Vikipeedias on taunitav anonüümsuse murdmine ehk selle avalik arutamine, missugune reaalne isik võiks mõne konto taga olla. Kuna pärast Pikse postitust pöördus mu poole selle postituse viitega veel inimesi peale tema, siis ilmselt olin ma tema postituses identifitseeritud kas osutusega WMEE-le või "viimasele ajale" vmt. Minu hinnangul ei oleks tohtinud sellist arutelu siin algatada enne konkreetse(te) kasutaja(te) käest uurimist, kas on olemas soov "tuua kasutajalehel selgelt välja" mitme konto kasutamine (nagu mina oma kasutajalehel olen teinud juba seitse aastat) või -- veelgi enam -- põhjendada kellegi ees mitme konto kasutamist kuni selleni, et kui põhjendust ei ole, siis kontod linkida või loobuda mõne konto kasutamisest.
- Kokkuvõtteks, minu jaoks on see lahenenud, kui edaspidi selliseid küsimusi enne konkreetsete kasutajatega arutamist avalikult ei tõstatata. Ilma konkreetse osutuseta valeks otstarbeks kasutamisele ei peaks ilmselt pöörduma mitme konto omanike poole ka eraviisiliselt, sest see võib mõjuda kiusamisena ("may be perceived as a threat to the safety and well-being of the person being contacted"). Vikipeedia on Internetis üks väheseid tsiviliseeritud kohti, kus on jätkuvalt pseudonüümide kasutamine ja sellega kaasnev suhteline anonüümsus au sees ja ma tahaks, et see nii ka jääks. Minu meelest peaksime sellistes põhimõttelistes küsimustes olema just nimelt sama ranged nagu inglise Vikipeedias -- kui mitte rangemad!
- Ja suur tänu Piksele, et ta sellele tähelepanu juhtis. Tunnustan tema head tööd ega vaidlusta tema tegevust kuidagi. Siiski arvan, et ta ei teeks sellest samasugust kokkuvõtet. Ühtlasi püüan edaspidi segaduste vältimiseks hoiduda oma kodanikunimega kontot lubama toimetama sama teksti, mida olen enne toimetanud pseudonüümselt jvp -- kui seda teen, siis püüan seda võimalikult selgelt arutelulehel või resümees rõhutada. --Märt Põder (arutelu) 3. mai 2020, kell 10:38 (EEST)
- Ma täpsustan paari asja, mille enne ka meie kirjavahetuses välja tõin. Mitme konto kasutamine ilma neid omavahel selgelt linkimata on viidatud inglise viki reeglitega kooskõlas vaid juhul, kui mitme kontoga ei redigeerita samu lehti. Nagu kirjavahetuses osutatud, oled sina seevastu viimaste aastate jooksul mitme kontoga läbisegi redigeerinud mitutkümmet lehte (sh arutelusid). Sellepärast ütlesin ülal, et minu meelest on hakatud mitme kontoga liiga vabalt ümber käima ning sellepärast tundub mulle, et ma siiski ei tõstatanud kontode linkimise küsimust ilma asjata. Ma ei tea, kas teised on sellega nõus, arvestades kontode senise kasutusega, aga kui ütled, et jälgid edaspidi hoolikamalt, et kontode tegevus ei ristu, siis minu poolest ka võiks asi olla sellega lahendatud ja kontosid ei tarvitse tingimata linkida.
- Mulle endale tundub, et ma siiski ei andnud mõista, et igasugune mitme konto kasutus on taunitav, kui rääkisin konkreetsemalt arusaamatuste tekitamisest seoses mitme konto kasutamisega ning tõin välja, mil moel muu hulgas oleks kohane mitut kontot kasutada.
- Minu postitus ülal puudutab mitme kasutaja tegevust mitme aasta jooksul. Ma olen üsna kindel, et ma pole ainus, kes seda tähele on pannud ning seetõttu ma ei arva, et minu postitus sinu puhul kuidagi rohkem n-ö anonüümsust oleks murdnud (ma ei nimetanud sind). Ma usun, et see küsimus siiski vajab üldist tähelepanu ning tuleks arutada ja/või võtta seisukoht selles, kas kontode selline vabam kasutus on uus norm või siiski mitte. Pikne 3. mai 2020, kell 15:11 (EEST)
- Otseselt nõuda, et alati piirdutaks ühe kontoga, minu meelest ei tasuks, küll aga peaks see olema hea tava, et kahe konto alt, mis pole ühe isikuni kokku viidavad, üht artiklit ei redigeerita. Miks? Sest see võib avaldada mõju redigeerimiskonfliktides, mida võivad iga kell algatada nö. välised jõud. - Melilac (arutelu) 3. mai 2020, kell 16:42 (EEST)
- Lugupeetud Pikne, nüüdse osutusega, et kuna, kui palju ja missuguseid lehti on mõne arvatavalt minuga seotud konto alt toimetatud murrad sa mu anonüümsust veelgi ja nüüdsest juba ilma igasuguse õigustuseta! Kuna tunnistasin, et kodanikunimega esinduskonto ja mõne pseudonüümse vikipedistikonto alt samade artiklite toimetamine tekitab segadust ning kinnitasin, et sellisest tegevusest tuleb hoiduda, siis selle edasine arutelu minu näitel on juba kohatu ega kõla heatahtlikult, eriti kuna juba rõhutasin, et mind häirivad tarbetud tähelepanuavaldused ametiisik Pikse poolt olukorras, kus mulle pole ühtegi sihipärast väärkasutust ette heita ja märkus korrektsuse kohta oli juba tehtud ning vastu võetud. Palun teistel administraatoritel seda Piksega arutada ja hoolitseda, et sellised asjad enam ei korduks. Muuhulgas märgin ära, et ma ei püüa paaniliselt peita isikute ja kontode seoseid, ei siin Vikipeedias ega väljaspool (kui mul oleks nii radikaalne anonüümsusvajadus, siis ma seda siin ei arutaks), aga ei soovi, et neid seoseid arutataks või siin avalikult dokumenteeritaks -- millega Pikne kas teadlikult või mõtlematusest tegeleb, ühtlasi ärgitades sellega tegelema teisi. Osutan igaks juhuks veelkord reeglitele, mille kohaselt pseudonüümide taga olevate isikute identiteedi üle avalik spekuleerimine, sh vastav uurimistöö ja selle avaldamine on lubamatu: "Posting another editor's personal information is harassment, unless that person has voluntarily posted their own information, or links to such information, on Wikipedia. /---/ Unless unintentional and non-malicious /---/, attempted outing is sufficient grounds for an immediate block. /---/ The fact that an editor has posted personal information or edits under their own name, making them easily identifiable through online searches, is not an excuse to post the results of "opposition research". /---/ Editors are warned /---/ that the community has rejected the idea that editors should "investigate" each other." Seejuures pole oluline, kas Pikne isiklikult oma läbinägelikkuses järeldab toimetamisajaloost mõne konto seotust või mitte-seotust sama isikuga või kas konto omanik peidab neid seoseid hoolega või lihtsalt ei tõstata neid, selline arutelu pole teretulnud. Kui inimesel on pseudonüümne konto, siis on see pseudonüümne konto ja see on selle inimese otsus, mille kahtluse alla seadmine ei ole kellegi asi, iseäranis peaks sellesuunalist survestamist vältima administraatorid, kellel on ligipääs täiendavatele isikuandmetele. Ma ei taha, et ma tunneks end Vikipeedias nagu autojuht, keda ahistajast politseinik iga päev tema koduvärava ees ootab, et iga kord tema saabudes ta peatada ja sõiduõigust tõendavaid dokumente kontrollida -- ka juhul, kui mul on kogu aeg dokumendid kaasas ja kunagi midagi ei juhtu. --Märt Põder (arutelu) 8. mai 2020, kell 08:10 (EEST)
- Esiteks, sa ise postitasid siia ja ütlesid, et küsimus puudutab sind. Mina seda ei nõudnud ega soovinud. Minu poolest oleks võinud sinusse puutuvalt asi sinnapaika jääda, kui oled lihtsalt edaspidi hoolikam ja seda ma sulle eelnevas kirjavahetuses ka ütlesin. Ma ei ole nimetanud ka sinu teist kontot. (Kuigi nüüdseks on üsna vähe mõtet keerutada ja seda mitte teha.)
- Teiseks, kui väidad avalikus postituses, et ma võtsin teema üles justkui ilmaasjata, esitad seejuures valeväited ja tagatipuks süüdistad mind mingite reeglite rikkumises, siis on mul raske sellele vastamata jätta. Ma juhtisin eelnevalt meie kirjavahetuses sinu tähelepanu sellele, et sa ei kasuta mitut kontot kooskõlas inglise viki reeglitega. Kui väidad nüüd siin vastupidist, eeldades, et seonduvaid asjaolusid justkui ei tohi avalikult täpsustada, siis sa juba üsna selgelt ja teadlikult eksitad teisi selle suhtes, kuidas kontodega ümber käid. Mis puutub ettepanekusse rangelt inglise viki reegleid järgida, siis sellise ekistamise peale oleks sind tõenäoliselt inglise vikis pikemata blokeeritud. Inglise viki mitme konto kasutamise reeglites on ka eraldi välja toodud, et andmed (sh isiklikud andmed) võivad avalikuks saada, kui see on vajalik selleks, et kontode edasist väärkasutust tõkestada.
- Kolmandaks, see ingliskeelne tsitaat käib isiklike andmete avaldamise kohta. Isiklikud andmed on viidatud lehel loetletud. Mina sinu kohta seesuguseid andmed avaldanud ei ole. Ma ei leia, et ma oleksin sind otseselt kuidagi ka survestanud või ähvardanud. Nagu öeldud, minu poolest oleks sinusse puutuvalt võinud asi sinnapaika jääda. Juhin tähelepanu, et ilus pole ka see, mida sina nüüd siin teed (en:WP:AOHA). Pikne 8. mai 2020, kell 17:18 (EEST)
- Lugupeetud Pikne, nüüdse osutusega, et kuna, kui palju ja missuguseid lehti on mõne arvatavalt minuga seotud konto alt toimetatud murrad sa mu anonüümsust veelgi ja nüüdsest juba ilma igasuguse õigustuseta! Kuna tunnistasin, et kodanikunimega esinduskonto ja mõne pseudonüümse vikipedistikonto alt samade artiklite toimetamine tekitab segadust ning kinnitasin, et sellisest tegevusest tuleb hoiduda, siis selle edasine arutelu minu näitel on juba kohatu ega kõla heatahtlikult, eriti kuna juba rõhutasin, et mind häirivad tarbetud tähelepanuavaldused ametiisik Pikse poolt olukorras, kus mulle pole ühtegi sihipärast väärkasutust ette heita ja märkus korrektsuse kohta oli juba tehtud ning vastu võetud. Palun teistel administraatoritel seda Piksega arutada ja hoolitseda, et sellised asjad enam ei korduks. Muuhulgas märgin ära, et ma ei püüa paaniliselt peita isikute ja kontode seoseid, ei siin Vikipeedias ega väljaspool (kui mul oleks nii radikaalne anonüümsusvajadus, siis ma seda siin ei arutaks), aga ei soovi, et neid seoseid arutataks või siin avalikult dokumenteeritaks -- millega Pikne kas teadlikult või mõtlematusest tegeleb, ühtlasi ärgitades sellega tegelema teisi. Osutan igaks juhuks veelkord reeglitele, mille kohaselt pseudonüümide taga olevate isikute identiteedi üle avalik spekuleerimine, sh vastav uurimistöö ja selle avaldamine on lubamatu: "Posting another editor's personal information is harassment, unless that person has voluntarily posted their own information, or links to such information, on Wikipedia. /---/ Unless unintentional and non-malicious /---/, attempted outing is sufficient grounds for an immediate block. /---/ The fact that an editor has posted personal information or edits under their own name, making them easily identifiable through online searches, is not an excuse to post the results of "opposition research". /---/ Editors are warned /---/ that the community has rejected the idea that editors should "investigate" each other." Seejuures pole oluline, kas Pikne isiklikult oma läbinägelikkuses järeldab toimetamisajaloost mõne konto seotust või mitte-seotust sama isikuga või kas konto omanik peidab neid seoseid hoolega või lihtsalt ei tõstata neid, selline arutelu pole teretulnud. Kui inimesel on pseudonüümne konto, siis on see pseudonüümne konto ja see on selle inimese otsus, mille kahtluse alla seadmine ei ole kellegi asi, iseäranis peaks sellesuunalist survestamist vältima administraatorid, kellel on ligipääs täiendavatele isikuandmetele. Ma ei taha, et ma tunneks end Vikipeedias nagu autojuht, keda ahistajast politseinik iga päev tema koduvärava ees ootab, et iga kord tema saabudes ta peatada ja sõiduõigust tõendavaid dokumente kontrollida -- ka juhul, kui mul on kogu aeg dokumendid kaasas ja kunagi midagi ei juhtu. --Märt Põder (arutelu) 8. mai 2020, kell 08:10 (EEST)
- Otseselt nõuda, et alati piirdutaks ühe kontoga, minu meelest ei tasuks, küll aga peaks see olema hea tava, et kahe konto alt, mis pole ühe isikuni kokku viidavad, üht artiklit ei redigeerita. Miks? Sest see võib avaldada mõju redigeerimiskonfliktides, mida võivad iga kell algatada nö. välised jõud. - Melilac (arutelu) 3. mai 2020, kell 16:42 (EEST)
- Ja suur tänu Piksele, et ta sellele tähelepanu juhtis. Tunnustan tema head tööd ega vaidlusta tema tegevust kuidagi. Siiski arvan, et ta ei teeks sellest samasugust kokkuvõtet. Ühtlasi püüan edaspidi segaduste vältimiseks hoiduda oma kodanikunimega kontot lubama toimetama sama teksti, mida olen enne toimetanud pseudonüümselt jvp -- kui seda teen, siis püüan seda võimalikult selgelt arutelulehel või resümees rõhutada. --Märt Põder (arutelu) 3. mai 2020, kell 10:38 (EEST)
Mitme konto kasutamine ilma neid linkimata tekitab minus siiski küsimusi. Inglise viki reeglite järgi on see lubatav, kui töö teatud artikli(te)ga nõuab tõesti suuremat privaatsust. Ehk siis teine konto peaks selle punkti järgi olema pigem eradlikuks tegevuseks. Kui mõlemad kontod on seevastu enamvähem ühtviisi aktiivses kasutuses, nendega osaletakse ka arueludes, siis on kontode linkimata jätmist raskem õigustada ja arusaadavalt on ka märksa rohkem võimalusi arusaamatuste tekkimiseks. Inglise vikis on muu hulgas reegel, et ühel kasutajal ei tohi olla üle ühe administraatorikonto. Seda ei peaks minu meelest lubama ka siin. Kui üks kasutaja kasutab aktiivselt mitut kontot ning kõigile pole teada, et tegu on sama kasutajaga, siis võib üsna vabalt juhtuda, et mõlemad kontod esitataks administraatorikandidaadiks. Kui kasutaja eelnevalt teise konto õigustest ei loobu, siis mida sellisel juhul teeme? Minu meelest tuleb hiljemalt siis kontode seos ka eesti vikis avalikuks teha. Parem, kui mitme konto kasutajad mõistlikkuse piires väldiksid sellise olukorra tekkimist. Pikne 8. mai 2020, kell 17:18 (EEST)
- Nõustun. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 8. mai 2020, kell 18:25 (EEST)
- Sama isiku mitme konto esitamisega administraatorikandidaadiks tuleb tegeleda siis, kui see probleem tekib ja sellisel puhul peab ilmselt isik ise keelduma. Kui ta seda ei tee, siis on see pettus. Samamoodi sama isiku mitu kontot hääletamas või konkureerimas iseendaga kuu vikipedisti valimisel -- kõik need on käpiknukluse juhtumid, millega tuleb tegeleda siis, kui keegi seda teeb, aga mitte ennetavalt kõiki pseudonüüme jälitama, püüdes nende vahel ilma mingite rikkumiste kahtluseta seoseid leida ja oma uurimistöö tulemusi valimatult avaldama. Muide, kust me teame, et näiteks Pikne pole mitme kontoga administraator? Kas nõuame talt passi koopia postitamist siia? Kui pseudonüümsus on lubatud, siis see on lubatud. Rikkumistega ei saa tegelda pseudonüüme kogu aeg millestki kahtlustades. Tuleb silmad lahti hoida olukordades, kus rikkumised on võimalikud ja kahjustavad Vikipeediat, aga mitte käia kasutajatel järel ja nõuda avalikult ilma neilt enne nende plaane või seisukohta küsimata kontode linkimist vmt. Ma oma seisukoha esitasin ja rõhutan veelkord, et Vikipeedia julgustab kasutama pseudonüüme ja lubab eri põhjustel mitme konto omamist, skolastilistesse vaidlustesse mingite lausete tegeliku tähenduse vmt üle astuda ei kavatse, sest reeglite üldine suunitlus on minu arvates piisavalt selge. Jõudu kõigile! --Märt Põder (arutelu) 8. mai 2020, kell 19:23 (EEST)
- Küsimus oli sellistes juhtumites, millega seoses juba on kasutatud mitut kontot moel, mis on üheselt inglise viki reeglitega vastuolus ja mis minu meelest on ka siin probleemne. Nagu eespool mõista antud, siis mitme konto kasutamise võimalikud ebasoovitavad tagajärjed võtsin ma jutuks neist juhtumitest johtuvalt. Mingiks ennetavaks jälitamiseks või kõigi kahtlustamiseks ma seejuures soovi ei avaldanud. Mis puutub väitesse, et ma olla justkui valimatult mingeid andmeid avaldanud, siis sellele vastasin juba eespool. Pikne 9. mai 2020, kell 12:21 (EEST)
- Sama isiku mitme konto esitamisega administraatorikandidaadiks tuleb tegeleda siis, kui see probleem tekib ja sellisel puhul peab ilmselt isik ise keelduma. Kui ta seda ei tee, siis on see pettus. Samamoodi sama isiku mitu kontot hääletamas või konkureerimas iseendaga kuu vikipedisti valimisel -- kõik need on käpiknukluse juhtumid, millega tuleb tegeleda siis, kui keegi seda teeb, aga mitte ennetavalt kõiki pseudonüüme jälitama, püüdes nende vahel ilma mingite rikkumiste kahtluseta seoseid leida ja oma uurimistöö tulemusi valimatult avaldama. Muide, kust me teame, et näiteks Pikne pole mitme kontoga administraator? Kas nõuame talt passi koopia postitamist siia? Kui pseudonüümsus on lubatud, siis see on lubatud. Rikkumistega ei saa tegelda pseudonüüme kogu aeg millestki kahtlustades. Tuleb silmad lahti hoida olukordades, kus rikkumised on võimalikud ja kahjustavad Vikipeediat, aga mitte käia kasutajatel järel ja nõuda avalikult ilma neilt enne nende plaane või seisukohta küsimata kontode linkimist vmt. Ma oma seisukoha esitasin ja rõhutan veelkord, et Vikipeedia julgustab kasutama pseudonüüme ja lubab eri põhjustel mitme konto omamist, skolastilistesse vaidlustesse mingite lausete tegeliku tähenduse vmt üle astuda ei kavatse, sest reeglite üldine suunitlus on minu arvates piisavalt selge. Jõudu kõigile! --Märt Põder (arutelu) 8. mai 2020, kell 19:23 (EEST)
- Eesti viki reeglite - enamasti küll tavade - kujundamisel ei ole üldjuhul erinevust inglise vikist või vastandumist sellele otseselt välja toodud või teadvustatud, aga vahel on see üsna põhimõtteline. Näiteks ei ole meil siiani otsest keeldu ennast puudutava vikiartikli (isikuartikli, oma firma või töökoha artikli vms) redigeerimisele. Miks? Sest enamik inimesi on seni sellega mõistlikult hakkama saanud ja kuigi meil on väike kogukond ja koristusjaksu napib, leidub paari artikli kord aastas ajakohastajaid siiski omajagu ning see kaastöö on pigem positiivne, kohatise reklaami koristamine nõuab siiski vähem tööd kui kõigi artiklite pidev uuendamine. Las nad askeldada, eriti kuna siis peaks küsima, kust käib seotuse piir, ning Eesti on piisavalt väike, et mõne teemaga oleks isiklikult enamik inimesi, kes seda üldse tunnevad. Näiteks suuremate ülikoolide artiklid vajaksid hädasti lisatööd, mitte kõigi tudengite, vilistlaste ja õppejõudude eemaletõrjumist. Kultuurikontekst on teine, dünaamika on teine, reeglite erinevus on põhjendatud, ning ehkki igaüks isiklikult võib sellesse suhtuda, kuidas soovib, ei saa ta oma isiklikku suhtumise järgi joondumist teistelt nõuda.
- Vabam suhtumine mitmekontolisusse ja adminidesse on mõneti analoogne. Admine ei ole meil palju, enamik käitub mõistlikult (või muidu nad adminiks ei jääks, degradeerimisjuhtumeid võib aga loetleda ühe käe sõrmedel). Kui palju on mitmekontolisi kaastöölisi, ei oska öelda, küllap rohkem kui ma oletadagi tean. Eks neid tehakse üpris erinevatel põhjustel, näiteks võib keegi tahta võistlusel osaleda nii, et tema muu tegevus hindajaid ei mõjutaks, või demonstreerida kellelegi kontoloomist. Praegu paistab, et kirgi sütitavad siiski vaid juhud, kus mitmest kontost üks on adminil.
- Samas võib uue konto loomise põhjuseks olla just nimelt administaatus. Isegi inglise vikis on sellest üsna otse räägitud, kuna adminidel on võimalus seadistada oma kontole mobiiliäpi kaudu kaheastmeline tuvastus (ja tõenäoliselt vajaduski, adminikontosid üritatakse üsna usinalt häkkida), see aga on igapäevaseks kasutuseks vahel väga ebamugav (mis iganes põhjusel äpp kellegi telefonis sujuvalt ei tööta või tal alaline telefonikasutus kuidagi raskendatud on). Teisalt külastab Vikipeediat üsna palju (mulle tundub, et aina sagedamini, kuid see on subjektiivne hinnang) võitlevaid "sotsiaalse õiglusetuse sõdalasi", kes vaidluses tihti adminisõimamiseni välja jõuavad, mistõttu nendega võib tunduda rahulikum ja praktilisem suhelda mitteadminstratiivse konto alt. Üldse kaasneb administaatusega mõningal määral taaka, mistõttu inimestel võib olla eri põhjusi, miks pidada adminikonto ja muu tegevus sedavõrd lahus, et seost otse kuulutada ei taheta.
- Sel juhul peaks vaatama iga juhtumit sisuliselt ja küsima, mida inimene nende eri kontode alt teeb. Näiteks: kas ta on lehekülje arutelus püüdnud osaleda mitme kasutaja alt poleemiliselt, jättes mulje enda seisukoha suuremast kandvusest, või lihtsalt parandas kunagi adminikonto alt mõne koma ja nüüd teeb selliseid asju tavakontoga? Esimesel juhul võiks kontoomaniku käest küsida, miks ta nii teeb, teisel juhul on probleem puhtformaalne, mitte sisuline. Kui keegi osaleb mitme kontoga hääletusel, on kuri selgelt karjas. Kui ta aga midagi sellist ei tee, mis Vikipeediat kahjustaks, siis võib kõrvalseisjal olla küsimusi, kahtlusi ja muid hingelisi pakitsusi kuitahes palju, ei avalik lintšimine ega salajased ebamäärased ähvardused stiilis "ma tean, mis sa eelmisel suvel tegid" ei teeni kuidagi Vikipeedia huve.
- Inglise vikis on suur kasutajate ja kaastöö voog, arvukalt spetsialiseerunud admine ja keerukas bürokraatia. Meil on voog märksa vähem intensiivne, üksikjuhtumitesse süvenemine ja sisuline käsitlemine ei käi veel üle jõu. Nii et kokkuvõttes võikski jääda juhtumipõhise lähenemise juurde ning küsida iga kord, kas Vikipeedia kui terviku seisukohalt on tegelikult probleem või ei. Kas keegi püüab entsüklopeediat kuhugi kallutada, koguda imaginaarset võimu või teeb muul moel Vikipeediale kahju? Kui ei, las ta siis olla. Lõppeks on meil siin aegade jooksul väga imelikke tegelasi nähtud ja üldiselt ikkagi lepitud Issanda loomaaia kirevusega põhimõttel "las õitseda tuhat lille, kuni iga lille tegevuse kogusumma on positiivne". Kui hakata formaalseid reegleid karmistama, peaks need võtma läbi süsteemselt ja siis ei ole enam sugugi kindel, et me ka eesti Vikipeediale tänini omase inklusionismi ja separatismi juurde jääme. Ja see muudab kogu tegevuse iseloomu ega jäta ka kogukonna toimimist puutumata. --Ehitaja (arutelu) 11. mai 2020, kell 16:31 (EEST)
Kas teadsid kvaliteet
"20. aprillil 10 aastat tagasi toimus 2010. aasta Mehhiko lahe naftareostus."
Siinkohal tahaks küsida, kuidas "toimub" naftareostus? Mitte ei teki, vaid toimub? Absurd... – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 2001:1530:1010:d0a4:a19c:e0fd:add7:8505 (arutelu • kaastöö) 24.04.2020, 19:13.
- Tegemist polnud sündmusega, mis kestis vaid ühe päeva, vaid mitu kuud. Sellises lauses võib "tekkis" viidata sellele, justkui toimuks naftareostus praegugi edasi. Peale selle ei ole sõna "tekkis" kah eriti täpne. -Mardus /arutelu 25. aprill 2020, kell 00:00 (EEST)
Kõige I.
Teadmisjanuselt: kas "kõige esimene" on esimesest esimesem, ehk siis, milline hetke (25. aprill 2020, kell 18:02 (EEST)) 48-st määratlusest "kõige esimene" on kõige-kõige-esimene («esimeseim») (Näide: „Kõige esimene Sinu Metsa number ilmus 2003. aastal. Neli esimest numbrit ilmusid ajavahemikul 2003–2006 mitteperioodiliselt ajalehena“SM)? Möönan, et mõnes kohas ehk isegi kasutussobilik
Vrd. „viimane“ ja «kõige viimane» („viimaseim“, ~‘viimseim’)—Pietadè 25. aprill 2020, kell 18:02 (EEST)
- Ma ei arva, et see liiasus oleks taunitav. Adeliine 25. aprill 2020, kell 22:01 (EEST)
- See küsimus on pigem üldise arutelu asemel Kuriussi arutelulehele sobilik. - Melilac (arutelu) 26. aprill 2020, kell 10:51 (EEST)
Nobelprize.org Lingikõdu
Sorry writing in english article Wilhelm_Conrad_Röntgen links Nobelprize.org using http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/physics/laureates/1901/rontgen.html
As we have seen a lot of Lingikõdu we have spoken with the Nobelprize.org and can now link them using Wikidata P8024 The Nobel people has now created an unique id that for every prize winner that we now also store in Wikidata P8024 that can be used for linking Nobelprize.org. Dont hesitate to contact me salgo60@msn.com if you have questions
- List how we link and the corresponding page on et:Wikipedia page and the value in Wikidata of nobelAPIid Wikidata Property 8024
- discussion on Wikidata P8024
- a draft of a template on en:Wikipedia en:Template:Nobelprize
- Salgo60 (arutelu) 26. aprill 2020, kell 12:16 (EEST)
Mul on raskusi teatud kasutajate veenmisega, et miks EKI soovitused ei kõlba, kui on olemas juba varasemates ÕS-ides keelepärasemad sõnad juba olemas. Või üldse, miks topitakse Vikipeedias igasuguseid värdsõnu igale poole, nagu EKi "keelekorraldajad" oleksid jumalad taevas. Kui on olemas juba lehitseja, siis ei pea see igal pool olema "brauser"; kui on olemas väga ilus sõna sünkroniseerimine, siis ei pea see olema "sünkroonimine"; kui on olemas infrastruktuur, siis ei pea seda absoluutselt igal pool asendama "taristuga"; kui on olemas multimeedia, siis ei pea see olema "multimeedium" (eww) jne. -Mardus /arutelu 26. aprill 2020, kell 22:18 (EEST)
Samamoodi: kui on olemas optimiseerima, ei pea olema "optimeerima"; veel: uuendused > "värskendused". -Mardus /arutelu 26. aprill 2020, kell 22:32 (EEST)
- Optimiseerima ei ole igal juhul vajalik, optimeerima on selle õige kuju olnud juba väga ammu (vt nt "Võõrsõnade leksikon", 1979).--Morel (arutelu) 28. aprill 2020, kell 15:38 (EEST)
- Üldse olen igasuguste eerimiste vastu, leian just nimelt, et need on koledad.--Morel (arutelu) 28. aprill 2020, kell 15:40 (EEST)
- Mnjah, oludest tulenevalt kasutan sageli Andmekaitse ja infoturbe leksikoni / Standardipõhist tarkvaratehnika sõnastikku (https://akit.cyber.ee/ ja https://stats.cyber.ee/), kus, kui standardi ostuks sente napib ja näpp eksib, kuvatakse kasutajale: «Leitud märksõnades (0) Leitud artiklites (0) Ei leidnud? 1. See ei ole koolisõnastik Otsi aadressilt: http://keeleveeb.ee . Arvutisõnu otsi aadressidelt: http://www.eki.ee/dict/its/index.cgi http://vallaste.ee/ 2. See ei ole Google Otsi registrist või vali vihjete hulgast. // 3. Ei tea kus oled? Loe meie tiitellehte»
Normi olemasolu on kasuks suhtlejaile, sentide „olematusolu“ mitte alati, mõnikord siiski, IMHO.—Pietadè 28. aprill 2020, kell 16:13 (EEST)
Näide ka: ‘SCSI’ (ja paljude muude märksõnade) kohta selgituseks kirjas «(= Small Computer System Interface, "väikearvutisüsteemi liides", loe: skazi)», mis oli ilmselt juba kirjutamise ajal aegunud, ja on homme veelgi aegunum, miski pidepunkt v6ix siiski olla...(nt, kui ostaksid 1925. aastal kehtinud standardi järgi liha (mitte roti ega tihase), (koore)võid vms, siis standard tagaks (troika kaalutletud otsusel, valikuna "kuul v elu") vähemalt rasvatihase liha); tänase standardi järgi vist on isegi "pandeemiline sool" keelunimekirjas, kohalike VKEdest soolakasvatajate toetuseks
«Üldise arutelu» lehel olles..., ei üldista, üldiselt, muidu, mine sa tea...—Pietadè 28. aprill 2020, kell 17:06 (EEST)
Lihtsalt, mõni tund tagasi kaubakoormatega (kummidest näha;-)) Tallinna poole voorivate rekkade järel Tartus edasisõiduvõimalust oodates, ristmikul, sündis mõtteid...—Pietadè 28. aprill 2020, kell 17:20 (EEST)
- Optimeerima ei ole kantseliidis enne 2010ndaid (kõige varem enne 2000–2010) praktiliselt kunagi levinud olnud; see ja teised käkerdised hakkasid esinema alles siis, kui tekkisid ebaprofessionaalsed tõlked inglise keelest. -Mardus /arutelu 28. aprill 2020, kell 21:22 (EEST)
- Mina näe siin olen ja saan suht pidevalt näppe pidi nt äpi (application) "äpitamise" eest, st vahendamisena kui „rakendus“; „kahju“ muidugist, et see «kommunism» (~XVII saj kõverväljend ca 0,1 „õigest“ kohast sündinud "lauakommete" (Ooops, pandeemiliste) kohta, kuigi, nt sm Kimi paradiisis käimata) on edasiarenduses (matriarhaat → patriarhaat → eelsotsialism → sotsialism → kommunism → arenenud_kommunism → "täiskommunism" (röövkapitalism ↔ harilik kapitalism (capitalism vulgaris)) → kollektiivõndsus (kremeeritud tuhaurnides)) arenguteel nii kiirelt nabanööri lõike teel katkestatud, samas, suusolevat keelt (ikkagi u 1 (üks) miljon ligi 10 (kümnest) miljardist) ülistades: kas pole ikka hea ja soe tunne, et keel suus (ekstaheerimata olekus)...—Pietadè 29. aprill 2020, kell 01:27 (EEST)
Samas, „pandeemialaineliselt“ (kuhu küll see eelmine SARS kadus???), inimesed tervikuna on alati hakkama saanud, ei ole põhjust oletada, et praegu (täna) ei saaks; nt eilne teade, et UK hooldekodudes surnute arv on kolmekordistunud, on osa protsessist, meeldib see meile või mitte, ja meid kandev Maa on senini oma "mantlil" olijate talumise/poputamisega toime tulnud, pole ehk alust arvata, et Maa oma asukatega loodusest antud toimimismalli unarusse jätaks—Pietadè 29. aprill 2020, kell 02:01 (EEST) - Samal lainel: huvitav, nt, kui pikk on see üle maailma kokkuostetud tualettpaberite rull; ehk siis, lahtikeritult, mitu korda nt Marsini ja tagasi???—Pietadè 29. aprill 2020, kell 02:18 (EEST)
- Mina näe siin olen ja saan suht pidevalt näppe pidi nt äpi (application) "äpitamise" eest, st vahendamisena kui „rakendus“; „kahju“ muidugist, et see «kommunism» (~XVII saj kõverväljend ca 0,1 „õigest“ kohast sündinud "lauakommete" (Ooops, pandeemiliste) kohta, kuigi, nt sm Kimi paradiisis käimata) on edasiarenduses (matriarhaat → patriarhaat → eelsotsialism → sotsialism → kommunism → arenenud_kommunism → "täiskommunism" (röövkapitalism ↔ harilik kapitalism (capitalism vulgaris)) → kollektiivõndsus (kremeeritud tuhaurnides)) arenguteel nii kiirelt nabanööri lõike teel katkestatud, samas, suusolevat keelt (ikkagi u 1 (üks) miljon ligi 10 (kümnest) miljardist) ülistades: kas pole ikka hea ja soe tunne, et keel suus (ekstaheerimata olekus)...—Pietadè 29. aprill 2020, kell 01:27 (EEST)
- Mnjah, oludest tulenevalt kasutan sageli Andmekaitse ja infoturbe leksikoni / Standardipõhist tarkvaratehnika sõnastikku (https://akit.cyber.ee/ ja https://stats.cyber.ee/), kus, kui standardi ostuks sente napib ja näpp eksib, kuvatakse kasutajale: «Leitud märksõnades (0) Leitud artiklites (0) Ei leidnud? 1. See ei ole koolisõnastik Otsi aadressilt: http://keeleveeb.ee . Arvutisõnu otsi aadressidelt: http://www.eki.ee/dict/its/index.cgi http://vallaste.ee/ 2. See ei ole Google Otsi registrist või vali vihjete hulgast. // 3. Ei tea kus oled? Loe meie tiitellehte»
- Säärase sõnasalatiga ^ ei ole midagi pihta hakata. -Mardus /arutelu 2. mai 2020, kell 22:40 (EEST)
- Väide, et "optimeerima" pärineb käesolevast sajandist, ei pea paika. Keelekorraldajate seisukoht oli juba 1970. aastail, et võõrsõnade lühem vorm on soovitatav ja "eeri" pole vajalik, kui tegusõna lähtub nimisõnatüvest, nt plaan-plaanima, hiljem skanner-skannima jts näited. Sama päritolu on sünkroonima. Ssgreporter (arutelu) 2. mai 2020, kell 23:37 (EEST)
- Jah, kaheksakümnendatel kasutas Harju Elu vahel seda vormi. Hiljem see tasahilju levis, kuid kantseliiti jöi vanem vorm veel pikalt püsima. - Melilac (arutelu) 3. mai 2020, kell 14:39 (EEST)
- Ma olen viimane, kes hakkaks seletama, justkui EKI-l alati kõiges õigus oleks, aga antud juhul tekib küll küsimus, et kui ei õnnestu teisi enda isiklikes keele-eelistustes veenda, äkki siis ei peakski? Kui keegi väidab, et sünkroniseerima on "väga ilus sõna", määratleb see minu silmis ta keele-esteetilise võimekuse üsna üheselt. Kui üldsõnalisele viitele "keelepärasemate" sõnade kohta järgneb tiraad, milles peetakse ilmselgeks, et infrastruktuur on parem kui taristu, kuid ühtlasi on lehitseja parem kui brauser, siis kinnistab see eelneva seisukoha lõplikult koos veendumusega, et antud juhul ei ole sõnal "keelepärane" muud tähendust kui retooriline, kuna see kõlbab õigustama ükskõik millist isiklikku harjumust. Las see isiklik idiolekt siis olla ja toogu ta omanikule palju rõõmu, ent seda ei pea teistele peale suruma, kui sisulisi argumente ei ole. --Ehitaja (arutelu) 4. mai 2020, kell 13:18 (EEST)
- Samamoodi võib väita, et suurel osale eesti rahvast on EKI tädikeste poolt pealesurutud sõnandid, mille kohta keegi ei ole suvatsenud küsida, et kas eesti keele kõnelejad on nõus nende kasutamisega sellisel määral, et vanad sõnad tuleks kogu
Eestieestikeelsest Vikipeediast välja rookida ainult selle nimel, et eesti keelt saaks rohkem teotada.
- Samamoodi võib väita, et suurel osale eesti rahvast on EKI tädikeste poolt pealesurutud sõnandid, mille kohta keegi ei ole suvatsenud küsida, et kas eesti keele kõnelejad on nõus nende kasutamisega sellisel määral, et vanad sõnad tuleks kogu
- Probleemi püstitus seisneb kahes osas:
- EKI tädikesed ja nende andunud jüngrid tõenäoliselt teavad (vaevalt et nad ei tea), et kellegi meelest on Õigekeelsussõnaraamat (ÕS) siin nagu jumalasõna ja teavad samuti, et siinsed ÕS-i andunud järgijad heidavad kõrvalekaldujad ja mittenõustujad kohe kõrvale, tühistades nende inimeste püüded, mis püüded on mõeldud selleks, et eesti keelt liialt ei risustataks ebapraktiliste uudissõnadega. Mikspärast on brauser millegipoolest parem kui lehitseja? Samamoodi, miks pidi keegi tädike otsustama, et "reka" kirjutataks ühe k-tähega, "late" ühe t-tähega, kui on juba suupärased rekka ja latte?
- EKI tädikeste suunised on antud üles-alla meetodil ja neid võetakse vastu samamoodi, julgemata küsida ja uurida, kas suunis oli õige või mitte, ning kas seda oli reaalselt ka vaja. Peale omistatud "autoriteedi" ei ole tegelikult mitte midagi, mis annaks — või tohiks anda — EKI tädikestele eesti keele risustamise üle üldse mingit võimu.
- -Mardus /arutelu 22. mai 2020, kell 18:06 (EEST)
- 1. Eestis on algusest peale vana ja väärikas traditsioon, et keelekorraldusliku taotlusega sõnaraamatutes ilmub rohkem ja vähem õnnestunud uuendusi, millest mõni läheb käibele ja mõni mitte. Mingis mõttes võiks seda rahulikult võtta, läbiminematud koristatakse lõpuks sõnaraamatuist jälle ära. (Mõndpidi on hullem probleem sellega, et need koristatakse ametlikust eesti keelest päris ära, nii et kui keegi vana raamatut loeb, siis uutest sõnaraamatutest abi ei saa, vananenud keelendid pühitakse vaiba alla.) Mõne sellise puhul muidugi protestitakse ka, olen isegi protestinud. Samas tuleb jällegi tõdeda, et inimesed peavad ebaõnnestunuiks erinevaid sõnu ja mõne jaoks on uus ka üsna ammune sõna. (Tean elukutselist keeletoimetajat, kellele mina tutvustasin sõna elik, ta oli seda seni trükiveaks pidanud. Samas mu kunagine eestlasest korteriperemees kurtis, et tema ukrainlannast kaasa jäi hätta keeleeksamil, kuna seal küsiti mõttetuid väljamõeldud sõnu. "No mis sõna see ent on?" Ei hakanud talle ütlema, et see tähendab teadvusel olevat liikumisvõimelist puud.) Nii et ilu on vaataja silmades. Ma ise tahan ka rekkast ja lattest kirjutada, kuid paljugi, mis ma tahan.
- 2. Põhimõtteliselt ei keela keegi kirjutada EKI-le või helistada nende keelenõuandesse (Youtube'is on üks eepiline video nende öövalvest), avaldada lehtedes keelekorralduslikku poleemikat (kirjutasin ka ise kunagi protestipoeesi, mille leiab Google'ist fraasi "See eesti keele säädus" otsides) või anda trükki kas või omaenda sõnaraamatu. (Tean vähemalt üht eesti vikipedisti, kes on seda teinud, ehkki ta on küll EKI...ee..."onuke"?) Teoreetiliselt on (või oli?) EKI-l isegi mingi tolmunud foorum, kus küll mingit aktiivset kommunikatsiooni ei toimu. Samas on tõsi, et ega nad kommunikatsioonis kunagi eriti head pole olnud. Umbes samasugused kerge autisminoodiga nohkarid nagu vikipedistid, peaksime teineteist hästi mõistma, aga...
- 3. Viimane väide on faktiliselt vale. Keeleseaduse 4 lg 2 põhjal andis Vabariigi Valitsus 2011. aastal välja määruse "Eesti kirjakeele normi rakendamise kord", mis muuhulgas teatab järgnevat: "§ 2. Kirjakeele normi rakendamine. (1) Kirjakeele norm on määratud Eesti Keele Instituudi uusima õigekeelsussõnaraamatuga, Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsustega ning keeletoimkonnas heaks kiidetud ortograafiareeglistiku, normatiivse käsiraamatu ja grammatikaga. (2) Lõikes 1 nimetatud kirjakeele normi allikad tähistatakse järgmiselt: 1) õigekeelsussõnaraamatu tiitellehe pöördele märgitakse tekst "Kirjakeele normi alus alates ...../kuupäev/" ja õigekeelsussõnaraamatu võrguversioonile lisatakse märge "Vastab väljaandele ...../uusima õigekeelsussõnaraamatu pealkiri ja ilmumisandmed/. Kirjakeele normi alus alates ...../kuupäev/"" Või, noh, muidugi, võib ju öelda, et igasugune riiklik võim on "omistatud "autoriteet"". Mulle kui anarhistile on see vaade südamelähedane, ent mina kui küünik nendin samas, et tavakodaniku jaoks on valitsuse määrusel põhinev voli ikkagi objektiivselt ette antud. --Ehitaja (arutelu) 23. mai 2020, kell 00:49 (EEST)
- Probleemi püstitus seisneb kahes osas:
- Keelekorraldajad oskavad muu hulgas oma eelistusi arusaadavalt selgitada, nad on sobiva ettevalmistusega ja keeleküsimustes kogenud. Kui mul on valida, kas järgida nende soovitusi või siin ette pandud sõnasoovitusi, mis heal juhul panevad kukalt kratsima, siis ma ei ole raske valiku ees.
- Mardus, siin on nüüdseks korduvalt osutatud, et sinu kriitika on suuresti lahmiv. Sulle on näidatud, et sa lihtsalt pole eriti kursis sellega, milline on teatud sõnade levik eesti keeles ning kuidas, millal ja miks üks või teine sõna eesti keelde on tulnud. Peale EKI on olemas veel näiteks Emakeele Seltsi keeletoimkond, mille seisukohtadega keelekorraldajad arvestavad, ning muud terminoloogid ja erialasõnastike koostajad, kelle soovitustega keelekorraldajad samuti paljudel juhtudel arvestavad. Keelekorraldajad selgitavad küll oma eelistusi, neile saab küsimusi-ettepanekuid esitada. Kui sa lihtsalt eriad seda ning sellele vaatamata räägid edasi tädikeste diktaadist, jüngritest jne, siis seda võib pidada juba pahatahtlikuks.
- Keelekorraldajate selgitustele nimetatud sõnade kohta sai eelmises arutelus juba viidatud. Ka reka ja late kohta leiad selgituse hõlpsasti keelenõu kodulehelt, aga näib et sind tegelikult ei huvitagi need selgitused. Siin pole enese väljaelamise koht, sellised maneerid võiksid jääda samusesse perekooli foorumisse, mida eespool esile tõstsid.
- Mis tühistamistesse puutub, siis tühistanud olen mina seni vaid paar sellist muudatust, milles oled muu hulgas taastanud lihtlabased grammatikavead, mida on eelnevalt juba korra parandatud (eesti keeles nimelt käänatakse sõnu, ka nimesid). Pikne 28. mai 2020, kell 14:04 (EEST)
Kuidas on karantiin ja pandeemia mõjutanud Vikipeediat?
Andsin eile digikultuuriaasta korraldajatele aru, mida on Wikimedia Eesti seoses pandeemiaga teinud, osutasin karantiiniprojektile ja sellele, et sarnased algatused või projektid on rohkem või vähem ametlikus vormis aset leidnud Vikipeedia harudes üle maailma. Aga võimalik, et Vikipeedia rollist pandeemiainfo dokumenteerimisel võiks kirjutada ka Wikimedia Eesti blogisse või ka muusse meediasse ühe artikli. Kui kellelgi on märkusi, mis statistilisi või sisulisi muutusi Vikipeedias ja sõsarprojektides on seoses karantiini ja pandeemiaga toimunud, kas ja kuidas on sellega seoses muutunud sinu enda, kaasautorite või uute kasutajate käitumine, artikliloome vm tegevus, siis seda oleks huvitav kuulda. --Märt Põder (arutelu) 8. mai 2020, kell 08:28 (EEST)
- Minu juttu kuuleb siit. Kuidas on siis mõjutanud? --Märt Põder (arutelu) 14. mai 2020, kell 19:00 (EEST)
- Minu juttu saab lugeda siit. Aga aeglaselt. --Märt Põder (arutelu) 21. mai 2020, kell 23:29 (EEST)
Tühjad muudatused
Kuidas suhtuda tühjadesse muudatustesse, kus ainsaks eesmärgiks midagi artikli ajalukku jätta, nt [1]? Mulle tundub, et artikli ajalugu ei ole õige koht selliseks "kaastööks" ja muudatusi peaks tegema vaid siis kui on soov midagi artiklis täiendada. --Metsavend 11. mai 2020, kell 11:03 (EEST)
- Vast läks kogemata nii, et resümee sai kirja, aga muudatuse sisseviimine ununes ära. Miks peaks keegi meelega midagi sellist tegema? --Minnekon (arutelu) 11. mai 2020, kell 11:34 (EEST)
- Kui inimene ise kirjutab tühjadele muudatustele korduvalt selgitusi nagu "art ajalukku: May 10: 3 things you need to know today 1. Russia confirmed 11,012 new coronavirus infections Sunday, bringing the country’s official number of cases to 209,688 /.../ 3. President Vladimir Putin told Russians on Saturday they are "invincible" when they stand together as the country on Saturday marked the 75th anniversary of the end of World War II on lockdown from the coronavirus. https://www.themoscowtimes.com/2020/05/10/coronavirus-in-russia-the-latest-news-may-10-a69117", siis ilmselt kasutab ta artikli ajalugu märkmepaberina ja üldse mitte kogemata. Tavapärasem oleks lisada materjal, mida hetkel menetleda ei jaksa, ent millest võiks artikli juures abi olla, artikli arutellu. Miks ta seda ei tee, ei oska arvata, aga nagu rahvatarkus ütleb: siilid ongi salapärased. Kas sellesse tingimata kuidagi suhtuma peaks, on omaette küsimus. Olgu peale imelik, ent kas see kahjustab kuidagi Vikipeediat? --Ehitaja (arutelu) 11. mai 2020, kell 15:50 (EEST)
- Ilmselt ei kahjusta, aga on häiriv. Kui näen, et on tehtud muudatus, antud juhul isegi kaks, siis tahaks teada, mida on muudetud, aga tegelikult pole midagi või on lisatud kuskile mittevajalik tühik. Ilmselt tuleb ignoreerida selle kasutaja "muudatusi". --Metsavend 11. mai 2020, kell 16:05 (EEST)
- Kui ikkagi Kasutaja:Pietadè meelega nii teeb, siis on see muudatuse resümee funktsiooni valel eesmärgil tarvitamine. Kahju on see, et artikli kohendamiseks otsitakse lisainfot ennekõike arutelulehel ja praeguses kohas jääb see teistele pigem märkamata, ja see, et artikli ajaloo vaatajatel teeb see oluliste muudatuste leidmise raskemaks. --Minnekon (arutelu) 12. mai 2020, kell 09:54 (EEST)
- Ilmselt ei kahjusta, aga on häiriv. Kui näen, et on tehtud muudatus, antud juhul isegi kaks, siis tahaks teada, mida on muudetud, aga tegelikult pole midagi või on lisatud kuskile mittevajalik tühik. Ilmselt tuleb ignoreerida selle kasutaja "muudatusi". --Metsavend 11. mai 2020, kell 16:05 (EEST)
- Kui inimene ise kirjutab tühjadele muudatustele korduvalt selgitusi nagu "art ajalukku: May 10: 3 things you need to know today 1. Russia confirmed 11,012 new coronavirus infections Sunday, bringing the country’s official number of cases to 209,688 /.../ 3. President Vladimir Putin told Russians on Saturday they are "invincible" when they stand together as the country on Saturday marked the 75th anniversary of the end of World War II on lockdown from the coronavirus. https://www.themoscowtimes.com/2020/05/10/coronavirus-in-russia-the-latest-news-may-10-a69117", siis ilmselt kasutab ta artikli ajalugu märkmepaberina ja üldse mitte kogemata. Tavapärasem oleks lisada materjal, mida hetkel menetleda ei jaksa, ent millest võiks artikli juures abi olla, artikli arutellu. Miks ta seda ei tee, ei oska arvata, aga nagu rahvatarkus ütleb: siilid ongi salapärased. Kas sellesse tingimata kuidagi suhtuma peaks, on omaette küsimus. Olgu peale imelik, ent kas see kahjustab kuidagi Vikipeediat? --Ehitaja (arutelu) 11. mai 2020, kell 15:50 (EEST)
- Inglise vikis peetakse tühimuudatust sobivaks, kui eelneva muudatuse või selle resümee kohta on tarvis teha teatud täpsustusi (vt en:Help:Dummy edit), aga siin paistab küll, et tegu on lihtsalt resümee väärkasutusega. Sellised ebamäärased kommentaarid ja tsitaadid, mille juures pole selge, kas või mida neist lähtuvalt artiklis tegema peaks, võiks olemata olla ühtviisi nii resümeedes, aruteludes kui ka peidetud kommentaarides (<!-- ja --> vahel). Pikne 24. mai 2020, kell 13:22 (EEST)
Resümeerivalt: paar korda teinud nn "tühje muudatusi" (mis ei ole ühe kolmveerandsajandilise juubeli (75 a-t II MS/Idarinde lõpust) tähistamise kohta ehk palju); samas meeldib mulle kopeerida resümee lahtrisse tehtu sisu, mitte ainult selleks, et hiljem oleks artikli ajalugu vaadates ülevaade toimunust, vaid ka selleks, et teistel ei oleks vaja raisata artikli avamiseks aega / raha elektrienergiale jne.
Samas, suur tänu sündmuste võimendamise eest!!!—Pietadè (arutelu) 23. mai 2020, kell 21:35 (EEST)
Lisaks, teemaalgatajale: 20,8% resümeega tavamuudatusi versus minu 73,7% resümeega tavamuudatusi, kes meist on "rohelisem", "häbelikum", "nahaalsem" jne?—Pietadè (arutelu) 23. mai 2020, kell 22:03 (EEST)
- Ma loodan, et ma olen ainuke, kes Pietade jutust möhkugi ei möista, ta vist ei armasta kas küsimustele vastata või selget juttu arutelulehel väljendada. --Ave Maria (arutelu) 23. mai 2020, kell 23:30 (EEST)
- Viimast. Küsimusele ta vastas. - Melilac (arutelu) 24. mai 2020, kell 08:27 (EEST)
- Ehk siis kinnitas, et asjad on nii nagu Minnekon arvas. - Melilac (arutelu) 24. mai 2020, kell 08:30 (EEST)
- Viimast. Küsimusele ta vastas. - Melilac (arutelu) 24. mai 2020, kell 08:27 (EEST)
- Need võõrkeelsete allikate tsitaadid, nii mitme tähemärgi ulatuses kui resümeesse mahub, ei anna minu meelest mingit ülevaadet ega võimalda aimata, mida ja kuidas artiklis muudeti. Ka siis, kui resümees on täpselt see uus lause, mis artiklisse lisati, pole aimatav, mida see resümees ütlema peaks, kui resümeed üldiselt nii ei kasutata, sa ise ka ei kasuta. Ma olen nõus, et sellised resümeed üldiselt lihtsalt tekitavad segadust ning raskendavad ajaloo ja viimaste muudatuste sirvimist. Kui pole mahti kirjutada resümeesse adekvaatset kokkuvõtet sellest, mida muudeti (nt "uuendasin haigusjuhtumite arve"), siis võiks küll resümee pigem tühjaks jätta. Pikne 24. mai 2020, kell 13:22 (EEST)
Kõigi lehekülgede arv
Täna ületas eestikeelse Vikipeedia kõigi lehekülgede arv 500 000 piiri. Velirand (arutelu) 15. mai 2020, kell 10:53 (EEST)
- No see siis tähendab, et ümbersuunamislehti on umbes 291 000? Seoses sellega on mul küsimus, miks Google-i otsingumootor toob etteotsa ainult pealehti, kuid mitte ümbersuunamislehti. Kuidas ja miks ta üldse vahet teeb? --Hirvelaid (arutelu) 15. mai 2020, kell 12:21 (EEST)
- Google vist valib etteotsa neid lehti, millele on rohkem suunamisi. --Ave Maria (arutelu) 15. mai 2020, kell 12:51 (EEST)
- Mitte ainult ümbersuunamised. Ka kategooriad, aruteluleheküljed, Vikipeedia nimeruumi lehed jne.
- Ümbersuunamiste tuvastamine ei ole keeruline ja miks peakski Google linkima ümbersuunamislehekülgedele. Ivo (arutelu) 15. mai 2020, kell 13:08 (EEST)
- Teise nimekuju alt otsides ei leia Google ju midagi, ehk siis Google säärane poliitika ei aita otsijal artikleid leida ja ümbersuunamise nimekuju kaudu sisuni jõuda. Aga Google teeb nagu Google tahab ja meie seda muuta ei saa... - Melilac (arutelu) 16. mai 2020, kell 07:58 (EEST)
- Google vist valib etteotsa neid lehti, millele on rohkem suunamisi. --Ave Maria (arutelu) 15. mai 2020, kell 12:51 (EEST)
Kentsakatest kommetest
Viimasel ajal on mulle Vikipeedias jäänud silma mõned uuemad kombed, millest ma hästi ei mõista, miks inimesed nii teevad.
- Võõrkeelseid nimesid ja jutumärkides pealkirju topitakse kursiivi, nii et teksti ilmuvad Oxfordi ülikooli King's College ja Vergiluse "Georgica" (kindluse mõttes pannakse kursiivi isegi jutumärgid). Eesti õigekirjareeglid midagi niisugust ette ei näe, nii et kust see komme tuleb, ei tea.
- Eludaatumite lõpust jäetakse ära riik, justkui oleks absoluutselt enesestmõistetav, et iga Vikipeedia lugeja teab, kus asub Woolsthorpe ja millist Colombot silmas peetakse. Kahtlen sügavalt.
- Kui riik pannakse, siis seatakse kohamäärangud rivvi mitte Vikipeedias (ja teistes eestikeelsetes entsüklopeediates) varem valdavalt kasutatud järjestuses linn-haldusüksus-riik, vaid vastupidi, riik kõige ees. Mispoolest nii parem saab, mina ei tea.
Eks ole teisigi veidrusi kohatud, aga kõik ei tule praegu meelde. Kui keegi oskab selgitada, kust see laps need laulud võttis, öelgu mulle ka. --Ehitaja (arutelu) 21. mai 2020, kell 01:17 (EEST)
- Kahe esimesega nõus, aga teksti sees (mitte eludaatumite juures) tuleks minu arust küll just riik ette panna, sest nii eesti keeles tehakse. Andres (arutelu) 21. mai 2020, kell 08:58 (EEST)
- No ma räägin just sõnastusest daatumite juures. Võtame ENEst Karl Ristikivi: "16. X 1912 Uue-Varbla küla, Saulepi vald". Küla enne, vald pärast, riigi vaikivad maha (nad jätavad enamasti üldse ruumi ära). "Arvo Kukumägi (9. VIII 1958 Satserinna, Petseri rajoon". Jne. --Ehitaja (arutelu) 22. mai 2020, kell 17:50 (EEST)
- Eesti õigekirjareeglid kursiivi ette ei näe, aga vähemalt minu kooliajal peeti seda heaks tavaks, et võõrkeelsete nimede tekstist eristamiseks ametlikumates tekstides kursiivi kasutaks (kirjutatud tekstides käis selle asemel laineline joon alla). Ka EKI vanemad (uuemate kohta ei tea) keelereeglite raamatud möönavad kursiivi sellist kasutamist, kuid ütlevad selgelt, et see pole kohustuslik. Veerandsada aastat vana komme võib olla aegunud, kuid kindlasti pole see uuem vikipeedia komme. - Melilac (arutelu) 21. mai 2020, kell 13:01 (EEST)
- Kui tõesti kuskil selline tava oli, siis see tava polnud kindlasti mitte hea, vaid kummaline. Vanasti, kui arvuteid veel ei olnud ja tekste kirjutati kirjutusmasinaga, tuli kursiivi märkimiseks soovitud tekstile joon alla tõmmata, et tinaloamees teaks trükikojas sinna kaldkirjas tähed otsida. Selliste joonte tegemine kirjutusmasinaga oli võimalik, aga raiskas palju aega. Igatahes masinakirja ja grammatikat õppinud masinakirjutajad oleksid tarbetu kursiivi märkimisest keeldunud. Oletan, et probleem võis olla inimestel, kes ei suutnud vahet teha tsitaatsõnal ja võõrapärasel nimel. Või siis neil, kes jumaldasid võõrkeelse teksti võõraid keelereegleid. Kuriuss (arutelu) 22. mai 2020, kell 22:34 (EEST)
- Nimede ja kursiiviga on see raskus, et vahel ongi esiletõstu tarvis. Tuleks tähele panna, kas nime kasutatakse (lõpetas King's College'i) või mainitakase (kooli nimeks sai King's College) ja ka seda, kas tegu on parasjagu võõrnimega või muu tsitaatsõna või -väljendiga. Mõnikord kiputakse kursiivi lisama ka sinna, kuhu seda tarvis pole ja teinekord jälle ära korjama ka sealt, kust ei peaks.
- Riigi ärajätmisest eludaatumite juurest võiks ehk aru saada nii, et esimene lause on paremini loetav, kui sulgudes osa on võimalikult lühike ning kui linnanimi on lingitud, siis sellega peaks olema ikkagi näidatud, millise kohaga on täpsemalt tegu. Kui infokastis on koht eraldi real, siis sealt on ehk küll vähem põhjust riiginime ära jätta. Pikne 21. mai 2020, kell 13:43 (EEST)
- No ma näen massiliselt näiteid, kus riik on ära jäetud, olgu infokast või ärgu olgu, ning rida lõpeb kohakesega, millest isegi mina ei tea, millises riigis see asub või tollal asus - ja ma tean veidraid asulaid kindlasti märksa rohkem kui keskmine eestlane. Kursiivi kasutamine selleks, et rõhutada nime seal, kus jutt käib just nimelt nimest või nimekujust, mitte sellega tähistatavast, on teine olukord. Ent suvalises tekstikohas suvalisi nimesid järsku kursiivistama kukkuda on mõttetu, puhas visuaalne reostus. Saaks ju ka punaseks värvida, alla joonida ja poolpaksuks teha, ent äkki ei peaks, kui eristamiseks on niigi suur algustäht ja jutumärgid? Nõukogudeaegses ortograafias oli muudki omapärast, ühel Tartu endisel poehoonel püsib tänini neoonkiri, kus poe nimi on jutumärkides. Aga me ju ei hoia sellest kombest kramplikult kinni. --Ehitaja (arutelu) 22. mai 2020, kell 17:50 (EEST)
- Põhjenduseks ärajätmisele võib vist lugeda ka seda, et tegemist on X maa isikuga - siis võiks nagu eeldada, et sellel maal ta ka sündis või suri ja nagu Pikne juba märkis, muudab selline lihtsustamine esimese lause paremini loetavaks. Samas - isegi kui linna nimi on lingitud, peaks riiginimi teatud juhtudel kindlasti olema. Juhul kui keegi Hispaania kirjanik või sportlane on sündinud Colombias Cartagenas, pole riiginime ärajätmisele õigustust (Cartagena on ka Hispaanias). - Melilac (arutelu) 22. mai 2020, kell 12:59 (EEST)
- Arthur C. Clarke on inglise ulmekirjanik, seega on tema surmakoht Colombo Inglismaal ja riiki nimetama ei pea. Loogiline. Järgmiseks võtame Karl Ristikivi. Eesti kirjanik, seega... --Ehitaja (arutelu) 22. mai 2020, kell 17:50 (EEST)
- Tjah, see on naer läbi pisarate. Kentsakad on ka need juhud, kus keegi on sündinud Saksamaal, aga surnud Virginias jms. Osa selliste kõrvutuste puhul võib oletada, et tekst on tõlgitud ameerikakeelsest ja -meelsest allikast, aga üks tõlkimise põhimõtteid on ju ka see, et tõlgitavat teksti tuleb käsitleda kontekstis, sh sihtturu ja -keele kontekstis: kui ameeriklasele piisab teadmisest, et inimesed sünnivad ja surevad kuskil tema kodumaa osariikides, siis meie poolt vaadates on vägagi oluline märkida, et tegu on just USA selle või tolle osariigiga. Või mõnel muul juhul hoopis India osariigiga. Või Kanada provintsiga (muide, olen kohanud, et Ontariot peetakse USA linnaks või osariigiks). Omaenda kaugest koolipõlvest mäletan, et miskipärast kippusin just Pennsylvania ja Philadelphia puhul sassi ajama, kumb on USA linn ja kumb osariik. :) Üks muidu asjalik keeletoimetamistalgute võistleja parandas Wisconsini Wisconsi linnaks, sest tema juhtumisi polnud Wisconsini osariigist kuulnud. Eksimine on inimlik, mitte keegi ei tea kõigest kõike. Aga me saame mainitud asjades väljenduda pisut täpsemalt, et Vikipeedia kasutaja ei peaks hakkama ilmaasjata klõpsima, et uurida näiteks, kus see Virginia riik nüüd asuski. Kuriuss (arutelu) 22. mai 2020, kell 22:00 (EEST)
- Ontario maakond on USA-s muidugi olemas. - Melilac (arutelu) 24. mai 2020, kell 20:36 (EEST)
- Tjah, see on naer läbi pisarate. Kentsakad on ka need juhud, kus keegi on sündinud Saksamaal, aga surnud Virginias jms. Osa selliste kõrvutuste puhul võib oletada, et tekst on tõlgitud ameerikakeelsest ja -meelsest allikast, aga üks tõlkimise põhimõtteid on ju ka see, et tõlgitavat teksti tuleb käsitleda kontekstis, sh sihtturu ja -keele kontekstis: kui ameeriklasele piisab teadmisest, et inimesed sünnivad ja surevad kuskil tema kodumaa osariikides, siis meie poolt vaadates on vägagi oluline märkida, et tegu on just USA selle või tolle osariigiga. Või mõnel muul juhul hoopis India osariigiga. Või Kanada provintsiga (muide, olen kohanud, et Ontariot peetakse USA linnaks või osariigiks). Omaenda kaugest koolipõlvest mäletan, et miskipärast kippusin just Pennsylvania ja Philadelphia puhul sassi ajama, kumb on USA linn ja kumb osariik. :) Üks muidu asjalik keeletoimetamistalgute võistleja parandas Wisconsini Wisconsi linnaks, sest tema juhtumisi polnud Wisconsini osariigist kuulnud. Eksimine on inimlik, mitte keegi ei tea kõigest kõike. Aga me saame mainitud asjades väljenduda pisut täpsemalt, et Vikipeedia kasutaja ei peaks hakkama ilmaasjata klõpsima, et uurida näiteks, kus see Virginia riik nüüd asuski. Kuriuss (arutelu) 22. mai 2020, kell 22:00 (EEST)
- Arthur C. Clarke on inglise ulmekirjanik, seega on tema surmakoht Colombo Inglismaal ja riiki nimetama ei pea. Loogiline. Järgmiseks võtame Karl Ristikivi. Eesti kirjanik, seega... --Ehitaja (arutelu) 22. mai 2020, kell 17:50 (EEST)
- Arthur C. Clarke'i surmakoht Colombo pole mitte Inglismaal, vaid Sri Lankas :>. Seepärast ongi tähtis, et surma aeg oleks nii linn (asustus) kui ka riik. Lisaks on Colombo-nimelisi asukohti veel vähemalt kolm tükki, sh lennujaam, administratiivjaotis ning linn Brasiilias. -Mardus /arutelu 22. mai 2020, kell 18:16 (EEST)
- ja mina veel mõtlesin, et ulmekirjaniku puhul on loomulik mõelda, et tegu on kuukraatriga ;) • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 23. mai 2020, kell 22:52 (EEST)
- Vabandust, aga minu meelest meil enamasti just ei ole riiki märgitud, see on pigem olnud erand. Lihtsalt linn/koht peaks olema lingitud. Riigi võiks lisada siis, kui on mingi tundmatu kohake või samanimelisi mitu.--Morel (arutelu) 29. mai 2020, kell 00:52 (EEST)
- Miks? Kas internetis saab ruum otsa? Kellegi sünni- ja surmariik on info, mida mulgi on korduvalt vaja läinud ning vaevalt ma küll ainuke naiivik olen, kes seda Vikipeediast otsib - ja on pettunud, kui ei leia, sest kellegi meelest on olnud täiesti piisav, kui koht määratletakse suvalise külakese järgi (häbi olgu neil, kes Woolsthorpe'i ei tea). Tundmatus on ülimalt individuaalne ja seetõttu väga vilets kriteerium, enamik eestlasi ei tea suurest osast maailma riikidest ühtki asulat nimetada. --Ehitaja (arutelu) 31. mai 2020, kell 02:40 (EEST)
- Jahh, täitsa nõus eelkirjutajatega, kes on meenutanud, et entsüklopeedia on ikkagi tarbimiseks, s.t lõpptarbija vajadustega arvestamist, mitte ainult mingitte reeglite järgi kribamist jne jne. Meeldetuletuseks, et onju sanhosee asbub juu kalifornias, eks? Sao Jose. suwa 31. mai 2020, kell 08:18 (EEST)
- Miks? Kas internetis saab ruum otsa? Kellegi sünni- ja surmariik on info, mida mulgi on korduvalt vaja läinud ning vaevalt ma küll ainuke naiivik olen, kes seda Vikipeediast otsib - ja on pettunud, kui ei leia, sest kellegi meelest on olnud täiesti piisav, kui koht määratletakse suvalise külakese järgi (häbi olgu neil, kes Woolsthorpe'i ei tea). Tundmatus on ülimalt individuaalne ja seetõttu väga vilets kriteerium, enamik eestlasi ei tea suurest osast maailma riikidest ühtki asulat nimetada. --Ehitaja (arutelu) 31. mai 2020, kell 02:40 (EEST)
- Mulle on ka jäänud rohkem mulje, et riik on enamasti teadlikult ära jäetud, mitte seda pole niivõrd eraldi ära korjamas käidud. Selles Clarke'i artiklis oli ka alul ilma riigita. Kui riik on ära jäetud põhjendusega, et esimene lause on paremini loetav, kui sulgudes osa ei venitata asjatult pikaks, siis nõustuda sellega või mitte, aga selline põhjendus vähemasti on minu meelest adekvaatne. Kui linn või muu asula on lingitud, siis tegelikult ju enamasti leiab küll Vikipeediast riigi ka siis, kui seda kohe daatumite kõrval pole. Minu meelest ka võiks riigi lisamiseks pigem olla mingi eriline põhjus. Vähemasti kõige tuntumate kohtade (nt Eesti linnad, Euroopa pealinnad) kõrval tundub riik eriti asjatuna. Seda küll, et kui sünniaja juures on riik, siis võiks võimalusel olla riik ka surmaaja juures, ja vastupidi. Pikne 31. mai 2020, kell 21:07 (EEST)
- Inimesele, kes oma vaba aja entsüklopeedias veedab, tunduvad elementaarsed paljud teadmised, mis normaalsetele inimestele seda teps mitte ei ole. Mina teadsin, millise riigi pealinn on Valletta, juba varateismelisena. Enamik inimesi ei tea surreski. Kui keegi tahab nüüd teha "pftt" ja kuulutada, et ega me entsüklopeediat mingitele traktoristidele või kassapidajatele ei tee, siis lasku käia. Aga aeg-ajalt räägitakse retooriliselt suuri sõnu õpilastest. Kas te arvate, et keskmine kooliõpilane teab Euroopa riikide pealinnu? Tunduvalt vähem kui keskmine entsüklopedist, see on kindel. Ja siin on juba toodud ridamisi näiteid paikadest, mille asukohariik on ära jäetud, ehkki pole teps mitte elementaarne isegi vikipedistile. Muidugi võib väita, et kui artiklis ükskõik millises kohas on riigile korrakski vihjatud, siis põhimõtteliselt "leiab küll Vikipeediast riigi". Kahtlemata, ning lugeja võib ka saata entsüklopeedia kuradile ja guugeldada, küll hea tahtmise korral leiab. Ja siis võime meie siin pärast imestada, miks noorem põlvkond eelistab ingliskeelset vikit eestikeelsele (ja lõpuks ei õpigi ära, kuidas mingit asja või kohta eesti keeles nimetatakse, sest milleks, korralikku süsteemset infot eesti keeles niikuinii ei anta, infootsioskused on praktiliselt vajalikud vaid inglitsi). Järgmise etapina võiks kirjutada sünni- ja surmadaatumitest välja ainult numbri, sest kuud teab ju igaüks nagunii või saab selle Vikipeediast leida - põhimõtteliselt on meil ju kõik kuud artiklitega kaetud. Ja siis võiks hakata loobuma eesnimedest, neid niikuinii saab kuskilt mujalt ka leida. Tõesti, miks peaks entsüklopeedia infot andma? --Ehitaja (arutelu) 31. mai 2020, kell 22:17 (EEST)
- Kui kuupäeva juures on linnanimi, siis on see ju lingitud kohe samas, mitte "artiklis ükskõik millises kohas". Kui link tõesti puudub, siis saab selle vajadusel lisada. Siis leiab lingitud artiklist eeldatavasti ka riigi. Nii nagu teistegi mainitud asjade kohta leiab täpsemad andmed lingitud artiklitest. Sellepärast ei tundu antud küsimusse puutuvalt minu meelest eriti oluline, kas mõni koht on üldtuntud või veidike vähem tuntud. Pikne 31. mai 2020, kell 22:41 (EEST)
- Mis inglise Vikipeediasse puutub, siis seal peetakse ka teatud asju (mh kohti) üldtuntuks, eriti linkimisse (ülelinkimisse) puutuvalt (vt en:MOS:OVERLINK). Pikne 31. mai 2020, kell 23:01 (EEST)
- Kui me hakkame lähtuma sellest, et üheski artiklis ei tohi korrata infot, mis on mõnes lingitud artiklis, siis saame muidugi oluliselt lühemad artiklid. Aga kas peaks ikka eeldama, et kasutajale tuleb ulatada võimalikult lakooniline luukere ja on tema mure kõik lingid järjest läbi klõpsides kontekst kokku korjata, või võiks anda esitatud faktide vahetus läheduses ka nende konteksti, vähemalt selle kõige olulisema osa, mis on mõistmiseks vajalik? Riigi nimetamine linna taga ei muuda artiklit oluliselt pikemaks ega avalauset palju keerukamaks. Kui on tahtmine avalauset lihtsustada, siis pigem võiks kaaluda häälduste ja seitsmes keeles nimeversioonide tõstmist infokasti, kus need oleks selgelt struktureeritud. --Ehitaja (arutelu) 2. juuni 2020, kell 11:50 (EEST)
- Aga mulle tunduks kentsakas see, kui kirjas oleks, et Johann Voldemar Jannsen suri Tartus, Eestis. Tõsiselt ka. - Melilac (arutelu) 11. juuni 2020, kell 15:59 (EEST)
- Näide on natuke ebaõnnestunud, sest Jannsen suri hoopis Venemaal ja 30 aastat enne Eesti riigi loomist :D Ning kentsakus on siiski subjektiivne tunne ja seda ei saa kriteeriumiks võtta. Muidu ma arvan, et isiku sünni- ja surmakoht (erinevalt kohast, kus ta tegutses ja tähelepanuväärseks sai) pole nii oluline ja kuulub pigem rubriiki "Huvitavaid fakte". Pole hullu, kui selle täpse asukoha saab teada infokastist või tekstist või selleni jõudmiseks on tarvis linna või valla nime lingile klõpsata, eriti kui tegu on tuntuma paigaga. Viimasel juhul võib aga arusaamatusi tekitada asjaolu, et linn võis toona teisele riigile kuuluda kui praegu (nagu Jannseni näiteski). --Minnekon (arutelu) 11. juuni 2020, kell 18:03 (EEST)
- Näide sai selline valitud ju sihilikult, sest Tartu on Tartu, sõltumata sellest, kas tegemist on Tartu piiskopkonna, Rootsi riigi, Venemaa või Eestiga. - Melilac (arutelu) 13. juuni 2020, kell 06:52 (EEST)
- Aa, no siis me mõtleme sarnaselt, et riik pole nii tähtis. --Minnekon (arutelu) 13. juuni 2020, kell 09:10 (EEST)
- Näide sai selline valitud ju sihilikult, sest Tartu on Tartu, sõltumata sellest, kas tegemist on Tartu piiskopkonna, Rootsi riigi, Venemaa või Eestiga. - Melilac (arutelu) 13. juuni 2020, kell 06:52 (EEST)
- Näide on natuke ebaõnnestunud, sest Jannsen suri hoopis Venemaal ja 30 aastat enne Eesti riigi loomist :D Ning kentsakus on siiski subjektiivne tunne ja seda ei saa kriteeriumiks võtta. Muidu ma arvan, et isiku sünni- ja surmakoht (erinevalt kohast, kus ta tegutses ja tähelepanuväärseks sai) pole nii oluline ja kuulub pigem rubriiki "Huvitavaid fakte". Pole hullu, kui selle täpse asukoha saab teada infokastist või tekstist või selleni jõudmiseks on tarvis linna või valla nime lingile klõpsata, eriti kui tegu on tuntuma paigaga. Viimasel juhul võib aga arusaamatusi tekitada asjaolu, et linn võis toona teisele riigile kuuluda kui praegu (nagu Jannseni näiteski). --Minnekon (arutelu) 11. juuni 2020, kell 18:03 (EEST)
- Aga mulle tunduks kentsakas see, kui kirjas oleks, et Johann Voldemar Jannsen suri Tartus, Eestis. Tõsiselt ka. - Melilac (arutelu) 11. juuni 2020, kell 15:59 (EEST)
- Kui me hakkame lähtuma sellest, et üheski artiklis ei tohi korrata infot, mis on mõnes lingitud artiklis, siis saame muidugi oluliselt lühemad artiklid. Aga kas peaks ikka eeldama, et kasutajale tuleb ulatada võimalikult lakooniline luukere ja on tema mure kõik lingid järjest läbi klõpsides kontekst kokku korjata, või võiks anda esitatud faktide vahetus läheduses ka nende konteksti, vähemalt selle kõige olulisema osa, mis on mõistmiseks vajalik? Riigi nimetamine linna taga ei muuda artiklit oluliselt pikemaks ega avalauset palju keerukamaks. Kui on tahtmine avalauset lihtsustada, siis pigem võiks kaaluda häälduste ja seitsmes keeles nimeversioonide tõstmist infokasti, kus need oleks selgelt struktureeritud. --Ehitaja (arutelu) 2. juuni 2020, kell 11:50 (EEST)
- Inimesele, kes oma vaba aja entsüklopeedias veedab, tunduvad elementaarsed paljud teadmised, mis normaalsetele inimestele seda teps mitte ei ole. Mina teadsin, millise riigi pealinn on Valletta, juba varateismelisena. Enamik inimesi ei tea surreski. Kui keegi tahab nüüd teha "pftt" ja kuulutada, et ega me entsüklopeediat mingitele traktoristidele või kassapidajatele ei tee, siis lasku käia. Aga aeg-ajalt räägitakse retooriliselt suuri sõnu õpilastest. Kas te arvate, et keskmine kooliõpilane teab Euroopa riikide pealinnu? Tunduvalt vähem kui keskmine entsüklopedist, see on kindel. Ja siin on juba toodud ridamisi näiteid paikadest, mille asukohariik on ära jäetud, ehkki pole teps mitte elementaarne isegi vikipedistile. Muidugi võib väita, et kui artiklis ükskõik millises kohas on riigile korrakski vihjatud, siis põhimõtteliselt "leiab küll Vikipeediast riigi". Kahtlemata, ning lugeja võib ka saata entsüklopeedia kuradile ja guugeldada, küll hea tahtmise korral leiab. Ja siis võime meie siin pärast imestada, miks noorem põlvkond eelistab ingliskeelset vikit eestikeelsele (ja lõpuks ei õpigi ära, kuidas mingit asja või kohta eesti keeles nimetatakse, sest milleks, korralikku süsteemset infot eesti keeles niikuinii ei anta, infootsioskused on praktiliselt vajalikud vaid inglitsi). Järgmise etapina võiks kirjutada sünni- ja surmadaatumitest välja ainult numbri, sest kuud teab ju igaüks nagunii või saab selle Vikipeediast leida - põhimõtteliselt on meil ju kõik kuud artiklitega kaetud. Ja siis võiks hakata loobuma eesnimedest, neid niikuinii saab kuskilt mujalt ka leida. Tõesti, miks peaks entsüklopeedia infot andma? --Ehitaja (arutelu) 31. mai 2020, kell 22:17 (EEST)
- Arthur C. Clarke'i surmakoht Colombo pole mitte Inglismaal, vaid Sri Lankas :>. Seepärast ongi tähtis, et surma aeg oleks nii linn (asustus) kui ka riik. Lisaks on Colombo-nimelisi asukohti veel vähemalt kolm tükki, sh lennujaam, administratiivjaotis ning linn Brasiilias. -Mardus /arutelu 22. mai 2020, kell 18:16 (EEST)
- "Pole nii tähtis" tähendab antud juhul, et lugeja võiks mingit infot saada, aga me otsustame seda talle mitte anda. Laku panni, lugeja! Ja lugeja lähebki inglise Vikipeediasse, kui eesti oma jätab ta mõistatama, mis riigis võis 1785. aastal asuda Hanau. Kui teda sinna piisavalt palju kordi saadetakse, siis ta enam tagasi ei tule (noortega kipub seda aina rohkem juhtuma). Aga kas see ei jõua siinkirjutajatele pärale või on neil lihtsalt ükskõik, mine võta kinni. --Ehitaja (arutelu) 15. juuni 2020, kell 23:51 (EEST)
- Mõne jaoks võib see tõesti oluline olla, et asi oleks kohe alguses selgelt välja toodud, ja mõne teise jaoks on see kogu see sünni- ja surmakoha info kohe esimeses lauses tarbetu infomüra, mis ei lisa mingit olulist väärtust. Seepärast ei ole veel üks või teine osapool rumal või ükskõikne. On täiesti loomulik, et kõigil ei ole ühesugused eelistused. Miks on vaja seda maha teha? Või kust sa võtad, et iga lugeja on eelistab artiklit just sellisel kujul tarbida, nagu sina? Ivo (arutelu) 16. juuni 2020, kell 00:17 (EEST)
- Võtsin järjest paar juhuslikku keeleversiooni lahti. Ehk kui vaadata seda sama näidet, siis ingliskeelses artiklis ei ole sünni- ja surmakohta sissejuhatavas lõigus sugugi mainitud. Küll aga leiab selle mallist ja üsna detailsel kujul. Sama on teinud lätlased. Ka see on üks võimalus info esitamiseks. Sakslased seevastu ei vaevu välja tooma, et kus täpselt see Hanau asub (ja ma olen üsna kindel, et iga saksa keele oskaja ei tea automaatselt, et kus üks selline Tartu suurune linnake paikneb). Taanlased esitavad seda teavet üldse ainult mallis ja sama lakooniliselt kui sakslased. Ei lähe grammigi detailsemaks ka itaallased või leedukad. Ukrainlased jätavad täpsema teabe aga malli, kuid mainivad sünni- ja surmakohta ka esimeses lauses. Ivo (arutelu) 16. juuni 2020, kell 00:36 (EEST)
- Nagu ma juba ütlesin, oleks minu jaoks kentsakas näha avalõigus riiki. Põhjus: Mida ma seal täpselt näha tahangi? Kas seda, kus asub Hanau või Tartu praegu või seda kus nad toona asusid? Kas ma tahaks seal näha, et Jannsen suri Eestis või Venemaal? Ma kujutan ette, et lugejad ja nende ootused on ka selles vallas kaunikesti erinevad. Sellist informatsiooni saaks malliga palju paremini esitada ja ukrainlaste esitusviisi pean ise parimaks. - Melilac (arutelu) 16. juuni 2020, kell 13:06 (EEST)
- No praegu on meil levinud esitusviisi nullvariant. Mall on ilmselt parem kui mitte midagi (oletan, et pead silmas infokasti, mitte lihtsalt avalause kujundamist mingi uue malli abil vms), ehkki mulle isiklikult meeldiks ka avalause (nimi ja eluaastad korduvad ju samuti mallis, no ja siis, kas peaks need kah ära kustutama?). Mina tahaks ideaalis näha mõlemat paiknemist, nii sünniaegset kui ka praegust seisu, ehkki ajalooline on primaarne ja praegune potentsiaalse muutlikkuse tõttu sekundaarne. Inglise vikis on mitmeid kombeid, mille matkimist ma heaks mõtteks ei pea, osa neist tuleneb traditsioonist ehk harjumusest ja osa globaalsuse tõttu kujunenud pealiskaudsusest (liitartiklid absurdini välja, nt alateemade suunamine põhiartiklile, kust suunatu järgmiseks välja toimetatakse, nii et infootsijale jääb suunamine arusaamatuks ja info leidmata). Paljudes inglise biograafiates on sünni- ja surmakoht kirjutatud teksti koos muude asjaoludega, mida võib ühelt poolt küll pidada informatiivseks (vahel on hea teada, kas keegi suri kodus või võõrsil, salamõrva või vanaduse tõttu), aga teisalt on halb otsida (ja puudumine ei torka kohe silma). Sakslastel võib olla sarnane suhtumine nagu siin eespoolgi soovitatud - kui miski on Eestis, ei maksa öelda, olgu koht kui obskuurne tahes. Lause kujul teksti alguses esitatud koondinfol on oluline tarbeväärtus: paljudel, kes Vikipeediast määratlusi ja lühielulugusid võtavad, on oluliselt mugavam võtta kogu info ühest kohast, mitte hakata seda tekstist ja infokastist kokku otsima (ma ise teen seda tööd praegu Vikitsitaatides, kus malle ei ole ja kuhu neid kopeerida ka ei saaks, aga sama laadi kokkuvõtlikke lauseid kasutatakse väga paljudes muudeski kirjatöödes). --Ehitaja (arutelu) 17. juuni 2020, kell 17:03 (EEST)
- Selles on sul õigus, et nullvarianti eelistada ei tasuks. On põhjusi, miks infokasti eelistada, ja Ivo toodiud näidete puhul ongi tõenäoliselt just see. Ma ise kasvasin üles Krimmis Oktjabrskojes või Büyük Onlaris (tänapäeva mis maa??), mida võib infokastis Krimmiks ka nimetada. Avalõigus oleks parem vältida sellist teksti nagu "Sündis Costa Ricas, suri Virginias". Lihtsalt automaatselt maa panek oleks vastuolus neutraalsuse põhimõtetega, olukorra lahtiseletamine avalõigus aga sinna ei sobiks. Ja kui isik sünnib ja sureb kahes erinevas segases tsoonis (näiteks Gaza sektoris ja Mägi-Karabahhias), on asi avalause jaoks hull. Aga asukoha puhul üht teisest primaarsemaks pidada pole nagu põhjust - kui keegi sündis Sokoto sultanaadis või Sillas, siis pole just palju neid, kes ütleks : "Ahhaa, siis sealt ta ongi pärit!" - Melilac (arutelu) 20. juuni 2020, kell 08:25 (EEST)
- No praegu on meil levinud esitusviisi nullvariant. Mall on ilmselt parem kui mitte midagi (oletan, et pead silmas infokasti, mitte lihtsalt avalause kujundamist mingi uue malli abil vms), ehkki mulle isiklikult meeldiks ka avalause (nimi ja eluaastad korduvad ju samuti mallis, no ja siis, kas peaks need kah ära kustutama?). Mina tahaks ideaalis näha mõlemat paiknemist, nii sünniaegset kui ka praegust seisu, ehkki ajalooline on primaarne ja praegune potentsiaalse muutlikkuse tõttu sekundaarne. Inglise vikis on mitmeid kombeid, mille matkimist ma heaks mõtteks ei pea, osa neist tuleneb traditsioonist ehk harjumusest ja osa globaalsuse tõttu kujunenud pealiskaudsusest (liitartiklid absurdini välja, nt alateemade suunamine põhiartiklile, kust suunatu järgmiseks välja toimetatakse, nii et infootsijale jääb suunamine arusaamatuks ja info leidmata). Paljudes inglise biograafiates on sünni- ja surmakoht kirjutatud teksti koos muude asjaoludega, mida võib ühelt poolt küll pidada informatiivseks (vahel on hea teada, kas keegi suri kodus või võõrsil, salamõrva või vanaduse tõttu), aga teisalt on halb otsida (ja puudumine ei torka kohe silma). Sakslastel võib olla sarnane suhtumine nagu siin eespoolgi soovitatud - kui miski on Eestis, ei maksa öelda, olgu koht kui obskuurne tahes. Lause kujul teksti alguses esitatud koondinfol on oluline tarbeväärtus: paljudel, kes Vikipeediast määratlusi ja lühielulugusid võtavad, on oluliselt mugavam võtta kogu info ühest kohast, mitte hakata seda tekstist ja infokastist kokku otsima (ma ise teen seda tööd praegu Vikitsitaatides, kus malle ei ole ja kuhu neid kopeerida ka ei saaks, aga sama laadi kokkuvõtlikke lauseid kasutatakse väga paljudes muudeski kirjatöödes). --Ehitaja (arutelu) 17. juuni 2020, kell 17:03 (EEST)
- Nagu ma juba ütlesin, oleks minu jaoks kentsakas näha avalõigus riiki. Põhjus: Mida ma seal täpselt näha tahangi? Kas seda, kus asub Hanau või Tartu praegu või seda kus nad toona asusid? Kas ma tahaks seal näha, et Jannsen suri Eestis või Venemaal? Ma kujutan ette, et lugejad ja nende ootused on ka selles vallas kaunikesti erinevad. Sellist informatsiooni saaks malliga palju paremini esitada ja ukrainlaste esitusviisi pean ise parimaks. - Melilac (arutelu) 16. juuni 2020, kell 13:06 (EEST)
- Võtsin järjest paar juhuslikku keeleversiooni lahti. Ehk kui vaadata seda sama näidet, siis ingliskeelses artiklis ei ole sünni- ja surmakohta sissejuhatavas lõigus sugugi mainitud. Küll aga leiab selle mallist ja üsna detailsel kujul. Sama on teinud lätlased. Ka see on üks võimalus info esitamiseks. Sakslased seevastu ei vaevu välja tooma, et kus täpselt see Hanau asub (ja ma olen üsna kindel, et iga saksa keele oskaja ei tea automaatselt, et kus üks selline Tartu suurune linnake paikneb). Taanlased esitavad seda teavet üldse ainult mallis ja sama lakooniliselt kui sakslased. Ei lähe grammigi detailsemaks ka itaallased või leedukad. Ukrainlased jätavad täpsema teabe aga malli, kuid mainivad sünni- ja surmakohta ka esimeses lauses. Ivo (arutelu) 16. juuni 2020, kell 00:36 (EEST)
- Mõne jaoks võib see tõesti oluline olla, et asi oleks kohe alguses selgelt välja toodud, ja mõne teise jaoks on see kogu see sünni- ja surmakoha info kohe esimeses lauses tarbetu infomüra, mis ei lisa mingit olulist väärtust. Seepärast ei ole veel üks või teine osapool rumal või ükskõikne. On täiesti loomulik, et kõigil ei ole ühesugused eelistused. Miks on vaja seda maha teha? Või kust sa võtad, et iga lugeja on eelistab artiklit just sellisel kujul tarbida, nagu sina? Ivo (arutelu) 16. juuni 2020, kell 00:17 (EEST)
Vikidata probleem?
Paar päeva on mul Wikidatas eesti viki artikli linki lisades vastus:
Could not save due to an error.
Invalid CSRF token.
Kas probleem on Wikidatas, minu arvutis/ühenduses või milleski kolmandas? --Ave Maria (arutelu) 26. mai 2020, kell 09:22 (EEST)
- Probleem on Wikidatas, välislinkidega saab opereerida, aga ümber nurga. - Melilac (arutelu) 26. mai 2020, kell 17:56 (EEST)
- Mul sama asi tänagi:
- "Invalid CSRF token." on sõnum, mille saan vastuseks, kui püüan lisada lehte jälgimisloendisse... (FF ja GC),
MS Edge ei lase sissegi logida («Näib, et sinu sisselogimisseanss on probleemne. Seansiärandamise vastase ettevaatusabinõuna on see toiming tühistatud. Palun saada vorm uuesti.»)...
Selle siin (esmakordsel?) salvestamisel: «Vabandust! Meil ei õnnestunud seansiandmete kaotuse tõttu sinu muudatust töödelda.
- Mul sama asi tänagi:
- Võimalik, et oled välja loginud. Palun veendu, et oled endiselt sisse logitud ja proovi uuesti. Kui see ei toimi, siis proovi logida välja ja seejärel tagasi sisse ning kontrolli, kas brauser lubab sellest võrgukohast küpsiseid.»—Pietadè (arutelu) 11. juuni 2020, kell 22:06 (EEST)
- Ja just äsja õnnestus ITA pandeemia art muudatused salvestada alles teisel katsel...;-( —Pietadè (arutelu) 11. juuni 2020, kell 22:12 (EEST)
- Mul oli ka täna sarnaseid probleeme Commonsis ja eestikeelses Vikipeedias. Ivo (arutelu) 12. juuni 2020, kell 03:18 (EEST)
Wikimedia Eesti
Nüüd sel laupäeval (13. juunil) on MTÜ Wikimedia Eesti üldkoosolek [elektroonilisel kujul]. Kui keegi soovib MTÜ-ga liituda, siis kõik huvilised on igati oodatud. Samuti on kavas uue juhatuse valimine... ehk kui keegi tahab tulla ja osaleda Wikimedia Eesti tegevuse suunamisel, siis selleks avaneb väga hea võimalus. Ivo (arutelu) 12. juuni 2020, kell 03:18 (EEST)
Leedukeelne Vikipeedia
Täna õhtuks jõuab leedukeelne Vikipeedia vast ka 200 000 artiklini. Ivo (arutelu) 12. juuni 2020, kell 11:22 (EEST)
Mall:Teekaart lisamine
Kas keegi oskab aidata, kuidas malli lisata et see töötaks? Leidsin numbrit (Q25522253) Wikidatast, lisasin seda Open Street Mapis, lisasin malli artiklis. Kahjuks ei tööta. Mida ma tegin valesti ja kuidas õigesti teha? Geonarva (arutelu) 20. juuni 2020, kell 20:03 (EEST)
- Praegu paraku saab dünaamilisel kaardil esile tõsta ainult neid OSM-i ruumikujusid, millel juures on Wikidata ID juba varasemast olemas. Wikimedia kaardiandmebaasi pole mitu kuud uuendatud ja pole selge, kas see saab lähiajal korda (vt phab:T243609). Varem kulus OSM-i muutmise järel nii umbes päev või kaks, enne kui objekti sai siin kaardil esile tõsta. Pikne 20. juuni 2020, kell 21:24 (EEST)
Прошу помочь с дополнением списка.--Kaiyr (arutelu) 25. juuni 2020, kell 12:37 (EEST)
- Sellega on seotud: Kasahstani suursaadik Eestis ja Eesti suursaadik Kasahstanis.
- Saatkonna enda lehel on kirjas ainult, et "Suursaadik Heiti Mäemees andis oma volikirja üle president Nursultan Nazarbajevile 18. oktoobril 2017". Augustist 2014 oli seal suursaadikuks Jaan Reinhold. Ivo (arutelu) 25. juuni 2020, kell 18:22 (EEST)
Wikimedia kaubamärgi asendamine
Wikimedia Foundation plaanib asendada Wikimedia kaubamärgi Wikipedia kaubamärgiga, selle protsessi peatamiseks kogutakse allkirju avalikule kirjale. MTÜ Wikimedia Eesti juhatus arutab chapteri nimel allkirja andmist, toetusallkirju saavad soovijad anda ka eraisikust kogukonnaliikmena. Adeliine 30. juuni 2020, kell 16:27 (EEST)
Arendamisel on vidindus uutele kasutajatele
Marshall Miller WMF-ist demos täna Poola vikikonverentsil väga põnevat asja. WMF arendab ja katsetab juba mõnes vikis uut vidinate komplekti uutele kasutajatele, mille eesmärk on vastregistreerunuid nende esimeste muudatuste teel paremini aidata ja ka edaspidiseks meeldival viisil viki külge siduda. Näiteks, et asjakohasemat tuge pakkuda, küsitakse registreerunult esmalt, mis põhjusel ta registreerus (nt artikli kirjutamiseks, pildi lisamiseks vms), ja palutakse valida huvivaldkonnad (nt ajalugu vms) ja määratakse talle mentor (kogenud kasutajad saavad end mentorite nimekirja lisada), kellele ta saab otse oma kodulehelt (lisanduv kaart kasutajalehe ja arutelu kõrvale) küsimusi saata. Oma kodulehel näidatakse talle mh linke abilehtedele, aga võib-olla kõige olulisem osa on muudatuste soovituste paneel. See näitab artikleid kasutaja huvivaldkondade põhjal, kuhu tal oleks alustuseks kõige lihtsam muudatusi teha. See töötab toimetusmallide põhjal. Soovitatud artikli avamisel muutmiseks annab abipaneel lisajuhiseid muudatuste tegemiseks ja võimaldab saata jooksvalt küsimusi otse kesksesse helpdeski. Lisaks näitab koduleht kasutaja loodud/muudetud artiklite vaatamiste arvu (nö mõju paneel). Järgneva aasta jooksul loodetakse see vidindus rakendada 70-100 vikis. Kogu see värk on uuele kasutajale vabatahtlik, tahtmise korral saab ta sellest ka mööda minna. Projekti leht. Adeliine 3. juuli 2020, kell 19:25 (EEST)
Veel haldusreformist
Avastasin Nedsaja küla artiklit vaadates, et kaart kajastab maakonda valesti, haldusreformieelselt. Tõenäoliselt on selliseid talgutest jäänud pisivigasid infokastides veelgi. - Melilac (arutelu) 18. juuli 2020, kell 22:43 (EEST)
Aastal 2021 on lätlastel plaanis uus haldusreform, mis osalt jätkub ka aastal 2022. Meil on Läti kohta päris palju infot, mis ilmselt sisi ka vajab osalt uuendamist. - Melilac (arutelu) 31. juuli 2020, kell 18:26 (EEST)
"99-66" kujulised jutumärgid
Pietadè kirjutab: "99-66" jutumärgid (vt nt https://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=4&act=2&vld=54) on Eestis ametlik norm.
- Kui nii, siis miks see meie Vikipeedias normiks ei ole saanud ja üldine kasutuseelistus paistab olevat sirgjutumärgid [" "]? Muuseas, minu telefoni klaviatuur ei võimaldagi "99-66" kujulisi jutumärke. Samal teemal vt ka Jutumärkide kuju. Ursus scribens (arutelu) 19. juuli 2020, kell 13:05 (EEST)
-
- Erimärke saab ka „märkhaaval“ sisse toksida. Vt Special Characters in HTML[1]
- See oli pigem/samuti kontekstis “ametliku kirjandusega”, kui pidada eestikeelseid direktiive, määrusi jne ja nende kirja/keelekasutust millekski; järjekindlalt ühe kuju vahetamine teise vastu ei näi olevat produktiivne tegevus (vt nt ka Maire Raadik. Jutumärgid „“), või siis teha nii, et kõiki võimalikke kujusid oleks proportsionaalselt, et keegi ei saaks viidata V-le kui autoriteetsele eeskujule...;-)
‘sirgjutumärgid’ võivad olla ka kujul ['' '']...
«"» on omal kohal nt kui <ref name= või <gallery caption= sisaldavad võrdusmärgi järel mitut elementi (nt <ref name="„Kännu kuke“ vanus"> <gallery caption="„Tõde ja Õigus“ kaanepildid">) —Pietadè (arutelu) 19. juuli 2020, kell 13:30 (EEST)- Sellest on mitu korda juttu olnud. Jutumärkide kuju kohta ei ole "Eestis ametlikku normi". Siit (lk 183): Jutumärkidel on eesti keeles eri kujusid /.../ Mida eelistada, on seega osalt kokkuleppe asi, kuid ühes väljaandes vms tuleks kindlasti rakendada ühesuguseid märke. Vikipeedias on kasutatud enamvähem läbivalt sirgjutumärke. Püüda seda mõnes artiklis ilma selge kokkuleppeta muuta, pole kuigi konstruktiivne. Nende muutmine kõigis artiklites oleks tõenäoliselt üle jõu käiv ning kuna saksapäraseid jutumärke (99-66) on tõesti üsna keeruline sisestada, siis võib arvata, et edaspidi oleks märksa juhuslikum, milliseid jutumärke kasutatakse. Seetõttu maksab minu meelest jääda seniste sirgjutumärkide juurde. Pikne 19. juuli 2020, kell 14:07 (EEST)
- Loen ülalt vasemast nurgast: „Vaba entsüklopeedia“ ja mõte läheb sellele: kui paljude siia kirjutajate jaoks on see põhitegevus ja kui palju on nt neid, kelle poolt siia kirjutatu moodustab vaid murdosa mujale kirjutatust, sageli tasulise teenusena. Näiteks, võib ju olla et häälekandja „Noorte Hääl“ (pea)toimetaja soosib ühte “fassongi”, „Rahva Hääl“ (pea)toimetaja teist, „Marsi Hääl“ (pea)toimetaja kolmandat jne ja siia tulles peab tollimärgile üle minema...—Pietadè (arutelu) 19. juuli 2020, kell 15:41 (EEST)
- Sellest on mitu korda juttu olnud. Jutumärkide kuju kohta ei ole "Eestis ametlikku normi". Siit (lk 183): Jutumärkidel on eesti keeles eri kujusid /.../ Mida eelistada, on seega osalt kokkuleppe asi, kuid ühes väljaandes vms tuleks kindlasti rakendada ühesuguseid märke. Vikipeedias on kasutatud enamvähem läbivalt sirgjutumärke. Püüda seda mõnes artiklis ilma selge kokkuleppeta muuta, pole kuigi konstruktiivne. Nende muutmine kõigis artiklites oleks tõenäoliselt üle jõu käiv ning kuna saksapäraseid jutumärke (99-66) on tõesti üsna keeruline sisestada, siis võib arvata, et edaspidi oleks märksa juhuslikum, milliseid jutumärke kasutatakse. Seetõttu maksab minu meelest jääda seniste sirgjutumärkide juurde. Pikne 19. juuli 2020, kell 14:07 (EEST)
- ↑ "Special Characters in HTML". degraeve.com (inglise). Vaadatud 29.7.2020.
Interviki keelte järjestus
Viimasel ajal on keelte järjestus arusamaatu, kas keegi oskab aidata? --Morel (arutelu) 23. juuli 2020, kell 17:04 (EEST)
- Eelistustes lehel "Ilme" kõige lõpus jaotises "Keeled" saab linnukese ära võtta, siis läks normaalsemaks tagasi. Asjast pikemalt: [2]. Adeliine 23. juuli 2020, kell 23:23 (EEST)
- Mõlemal juhul, linnukesega ja ilma, peaks olema ja olid lingid tähestikulises järjekorras, aga järjestamise süsteem on olnud viimased paar nädalat katki (phab:T257625). Mõnes artiklis on järjekord jätkuvalt õige, kuna lingid on puhvris. Pikne 24. juuli 2020, kell 17:23 (EEST)
- Nüüd korras jälle.--Morel (arutelu) 28. juuli 2020, kell 15:43 (EEST)
- Jäi mulje, et kuvas keeli artiklite lisamise järjekorras.
Ja teeb seda senini, vt nt näitena toodud Hamburg..., mis siiski tundub olevat korras (praegu: 28. juuli 2020, kell 16:19 (EEST)) —Pietadè (arutelu) 28. juuli 2020, kell 16:15 (EEST)
- Jäi mulje, et kuvas keeli artiklite lisamise järjekorras.
- Nüüd korras jälle.--Morel (arutelu) 28. juuli 2020, kell 15:43 (EEST)
- Mõlemal juhul, linnukesega ja ilma, peaks olema ja olid lingid tähestikulises järjekorras, aga järjestamise süsteem on olnud viimased paar nädalat katki (phab:T257625). Mõnes artiklis on järjekord jätkuvalt õige, kuna lingid on puhvris. Pikne 24. juuli 2020, kell 17:23 (EEST)
Universaalne käitumisjuhend (tõlgitud saatkonnast: "The Universal Code of Conduct (UCoC): we want to hear from you.")
Aeg-ajalt on meie kaastööliste kogukonnad ja projektid kannatanud selle all, et pole piisavalt juhiseid sellise keskkonna loomiseks, milles vabasid teadmisi saab jagada ilma hirmuta. Eri kogukondades on arutatud üleüldise käitumisjuhendi vajalikkuse üle.
Hiljuti avaldas Wikimedia Foundationi juhatus seisukoha kogukonnakultuurist, milles kutsus üles kestestama kõigis vikiprojektides uued standardid ahistamisele vastu astumiseks ja kaasamise edendamiseks.
Üleüldine käitumisjuhend (universal code of conduct) saab koosnema miinimumstandarditest ja olema siduv kõigile vikiprojektidele, nii vabatahtlikele kaastöölistele kui ka töötajatele üle maailma. On väga tähtis, et me kõik avaldame oma arvamust üleüldise käitumisjuhendi kohta. Me peaksime mõtlema sellele, mida see käitumisjuhend peab hõlmama ja sisaldama ning mida mitte, samuti sellele, kuidas see võib meid aidata või hoopis luua keerukust juurde.
Praegu on aeg sellest rääkida. Enne, kui loome käitumisjuhendi mustandi, tahame kuulda sinu ja su kaastöötajate arvamust ja tagasisidet. Et sinu hääl kuuldavaks teha, julgustame ja kutsume sind lugema üleüldise käitumisjuhendi koostamise protsessi kohta ja jagama oma mõtteid arutelulehel.
Et vähendada selles protsessis keelebarjääre, oled teretulnud tõlkima üleüldise käitumisjuhendi infolehe inglise keelest oma kohalikku keelde. Sina ja sinu kogukond olete lisaks teretulnud avaldama oma arvamust oma keeles.
Täname tähelepanu ja panuse eest
The Trust and Safety team at Wikimedia Foundation 22. juuli 2020, kell 19:42 (EEST)
Kasutades malli „otsi linki“ saab leida mitmesuguseid sõnade ühendusi; nt „tänaseks on“ tekitab küsimuse eilse/homse kohta...
enwi-s on selle malliga lingitud hulga ühikuid...— Pietadè 29. august 2020, kell 19:00 (EEST)
- Ja, nt 1000 aasta pärast on mõne mu sugulase juubelid, "tänaseks on"— Pietadè 30. august 2020, kell 01:47 (EEST)
Kokkuvõtvalt: eesti keele kohta peaks olema olemas mingi "tavavigade" andmebaas (litsentsi kohta ei tea), mille saaks, tahtmise/oskuse olemasolul, "haakida" ka Viki andmekogumi (artiklite) külge („sa ei ole see, kes sa oled, vaid see, kellena sa välja paistad“).— Pietadè 30. august 2020, kell 13:40 (EEST)
Peeter Helme artikkel
Märkisin kaitstavaks artikli Peeter Helme, sest oli näha ühe kasutaja korduvat sisu kustutamist. Ssgreporter (arutelu) 30. august 2020, kell 00:23 (EEST)
- Nuhh, tänud ikka, mul kulus sinna arutelulehele millegi v-mõtlemiseks/kirjamiseks ca 60 sekundit (st, püüdsin arendada põhjendust artikli kaitsmiseks 3,5-kuiste mees/lapsprostituutide lisamiste eest jne), mis viib mõtted edasi, à la,... nuhh, ei arenda, üht adminnirikkaimat ? (nuhh, hetkel (30. august 2020, kell 00:46 (EEST)) ei tule üle 45% väärsemaid omadussõnu keelele) mõtterada edäsi...— Pietadè 30. august 2020, kell 00:46 (EEST)
- Lisan: mõneti kurb on nt ptwi esimese täienduse eest saadud tähelepanuavalduse, ruwi 100nda artikli (oli vist mall) loomise jne taustal lugeda/tõdeda ca 100+ moderi hambutust (siinjuhul ei saa nt soovitada ka: "hambaid vähemaks", kuna hambaid pöle). Minupoolne ebasiiras vabandus siia andmeruumi sekkumise eest!!!!!— Pietadè 30. august 2020, kell 01:06 (EEST)
Vikipeedia suvepäevad 2020
Head vikipedistid! Sotsiaalne isolatsioon on väga kurb olnud ja loodan teid suvel ikkagi päriselt näha. Vikipeedia suvepäevad tulevad. Selleks, et nad tuleksid võimalikult toredad, võiksite enne öelda, mis te asjast arvate. Asjast arvamise aitamiseks tegin küsitluse: Google forms. Wikimedia Eesti avalikus jututoas Slackis anti küsitluse osas nõu ka. (Kõik huvilised on jätkuvalt sinna oodatud, kui on soovi MTÜ tegemistega kursis olla või kaasa rääkida.) Palun küsitlusele vastata hiljemalt 31. maiks. Loomulikult võib arvamust avaldada ka siinsamas. Adeliine 19. mai 2020, kell 12:31 (EEST)
- Mismoel võiks lihtsurelik Slacki ligi saada? Google osutus vastava teabel leidmisel kaunis kasutuks. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 19. mai 2020, kell 16:45 (EEST)
- Vastav link on Wikimedia Eesti veebileheküljel. Liituda saab muidu siin. Ivo (arutelu) 19. mai 2020, kell 18:08 (EEST)
Tere! Tuletan meelde, et kes pole veel vastanud, siis küsitlus ootab :). Adeliine 27. mai 2020, kell 08:08 (EEST)
Küsitluse tulemused on kohal. Küsitluse koostaja kommentaare: Eelistatud kohti vaadeldes tekkis mõte uurida saunavõimalusega turismitalusid-puhkemajasid-kämpinguid Peipsi rannas Sibulateel. Mõnele neist sai ka juba uuriv kiri saadetud ja paar tükki on ka vastanud (2 ööpäeva voodeid 12-18 inimesele 400-500 €, sh saun, telkimisruum ja toiduvalmistamise tarvikud, wifi olemasolu varieeruv). WMF ei luba koroona tõttu hetkeseisuga nendeantud rahaga üritusi korraldada, aga loodame, et see olukord muutub. Põhiprogramm kahel päeval + erientusiastide reedepoolik. Huvi avalike üritustega ühildamise vastu on vähene, tervishoiusituatsiooni arvestades on ilmselt mõttekam hoida omaette. Eelistatud on augusti esimene pool, aeg sõltub ka asukoha asutuse võimalustest, mida hiljemaks broneerimine jätta, seda vähem on vabu kohti ja kuupäevi. Arutelu- ja õpitoateemadest märkisin paksus kirjas populaarsemad, mille kohta võiks programmi lisada tervele seltskonnale mõeldud sessioonid (täpset teemat ja sisu vaja kindlasti täpsustada ja ette valmistada), populaarsuselt järgmistele võiks näiteks näha ette sessioone, mil toimuvad paralleelselt mitu teemagruppi. Huvitav tähelepanek on see, et kõige rohkem soovitakse saada uusi teadmisi-oskusi tehnilistel teemadel ja samal ajal pole vastanute seas kedagi, kes oleks valmis selles valdkonnas teisi harima.
Oodatud on kommentaarid. Adeliine 2. juuni 2020, kell 08:14 (EEST)
Palun avaldada arvamust küsitluse tulemuste ja minu kommentaaride kohta. Adeliine 11. juuni 2020, kell 10:58 (EEST)
- Niisiis oleks osavõtutasu toetuseta 60-70 krooni. Mõte - uurida, milline tehniline teema populaarseim, proovida hankida külalislektor, kuigi sellel aastal seda vist veel teha ei saa. - Melilac (arutelu) 11. juuni 2020, kell 15:52 (EEST)
Hoolimata sellest, et lootsin ammu juba teatada midagi positiivset, on kahjuks olukord selles osas endine, et WMF ei luba oma rahastusega korraldada füüsilisi üritusi. Hetkel üsna nõutu seis seega. Tähistamist vajaksid muidu ka eestikeelse Vikipeedia 18. ja MTÜ Wikimedia Eesti 10. sünnipäev, nii et eriti närune lugu. Konstruktiivsed ideed ja allapandud õlad on teretulnud alternatiivsete võimaluste osas, mida mäletamisväärset siiski ette võtta, kui rahvarohkete pidude pidamine on raskendatud. Adeliine 17. juuli 2020, kell 02:04 (EEST)
- Kui ei saa, siis ei saa, pole ju sellist vajadust, et nui neljaks ära teha. Järgmisel aastal on niikuinii eelised a: broneerida on ilmselt lihtsam, ja b: saaksime oma külalislektori ka kohale. - Melilac (arutelu) 17. juuli 2020, kell 20:18 (EEST)
- Miks ei lubata? --Vihelik (arutelu) 18. juuli 2020, kell 19:21 (EEST)
- irw, loomulikult pürokraatlikud karoonaparanoikud, kes ei suuda erinevustega maailma eri kolgastes harjuda ja ega ei pinguta selleks eriti kahh :D
Please note that as of 18 March 2020, all offline (in-person) events, conferences, and gatherings funded by the Wikimedia Foundation taking place before 15 September 2020 have been cancelled or postponed until further notice. Continue reading this page for more information.
- allikas: https://meta.wikimedia.org/wiki/COVID-19
- vt ka https://meta.wikimedia.org/wiki/Community_Resources/COVID-19_Update_on_Wikimedia_conference_grants
- suwa 18. juuli 2020, kell 19:40 (EEST)
- Sünnipäevasid on ennemgi tähistatud teatava vahega, et aeg paremini sobiks. Kui vahe üle kuu ei lähe, siis minu meelest kõlbab veel sünnipäeva pidada küll. - Melilac (arutelu) 19. juuli 2020, kell 08:59 (EEST)
15. september läheneb. Kuis siis sünnipäevaplaanidega on? - Melilac (arutelu) 4. september 2020, kell 05:02 (EEST)
- Aina põnevamaks läheb... Ave Maria (arutelu) 21. september 2020, kell 09:51 (EEST)
- Seejärel saime teada, et WMF lubab kuni 10 osalejaga kokkusaamisi. Suvepäevadeks liiga vähe ja no ilmselgelt läheb meil nüüd gripihooaja algul ootuspäraselt ka üldine epidemoloogiline olukord järjest hullemaks, mis juba ise ei kutsus suurkokkusaamisi tegema. Ivo (arutelu) 21. september 2020, kell 14:24 (EEST)
marihuaana
palun toimetada, tundub et 10-aastane on artikli kokku pand. muuseas, kas legaliseerimise pooldajatele ei võiks/peaks selle austava ülesande andma? – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas ErilineKonn (arutelu • kaastöö) 28. juuli 2020, kell 05:38.
Mille poolest need legaliseerimise pooldajad siis nii hissandast äravalitud on, et nemad ainsana artiklit kokku panna võivad?
87.119.179.23 28. juuli 2020, kell 18:41 (EEST)
eesti kanepi legaliseerimiskogukond koosneb üldiselt haritud inimesest. neil on info ja kogemus. ma pakun et adekvaatse ja kontrollitud info saab just neilt.
– Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas ErilineKonn (arutelu • kaastöö) 30. juuli 2020, kell 17:18.
Arvan siiski, et ka kanepi legaliseerimise vastaste või selles küsimuses erapooletute hulgas on piisavalt haritud inimesi ning juhul kui ainult ühel huvirühmal lasta kirjutada, kujuneks tulemuseks äärmiselt erapoolik propagandaartikkel. Minu teada on Vikipeedia üheks nõudeks artiklitele ikkagi nende neutraalsus. Sinu loogika järgi võiks lasta kirjutada Eesti NSV ajaloost ainult kommunistidel ja Savisaarest ainult keskerakondlastel. Ärme nüüd päris nalja ka hakka tegema, härra Konn! :)
87.119.179.23 31. juuli 2020, kell 14:03 (EEST)
- No ega kanepi kasutajad väidetavalt ainult kommunistid ja nende ideoloogilistest järglastest tänapäevased parteilased ole, nii et võib eeldada, et tekst tuleb oluliselt neutraalsem ja harivam ;) -Mardus /arutelu 27. september 2020, kell 13:18 (EEST)
Sportlaste loend
Arutelu:Sportlaste loend vajab tähelepanu ja sõnavõttu. Ave Maria (arutelu) 10. september 2020, kell 22:50 (EEST)
- Tähelepanust ei ütle ära ka: Vikipeedia:Hääletused#Sportlaste loend (kuigi enne oleks hea arutelu lugeda) Ivo (arutelu) 1. oktoober 2020, kell 20:56 (EEST)
Eelnev-järgnev
Mõnikord täidab mingit ametikohta kohusetäitja tingituna asjaolust, et uut inimest ei ole veel ametikohale nimetatud. Näiteks on Terviseametil praegu peadirektori ametikohta täitmas asendaja. 03.12.2019 kuni 09.12.2020 oli Eesti riigisekretäri ülesannetes istungiosakonna juhataja. Kas kuskil on kirja pandud või selgeks vaieldud, kuidas sel juhul täita isikuartiklis eelnev-järgnev malli? Kas kohusetäitja panna kirja või mitte? --kanakukk (arutelu) 15. september 2020, kell 17:47 (EEST).
- Põhimõtteid kirja ei ole vist pandud, aga ma olen ise teiste vikide eeskujul kohusetäitjad kirja pannud ja keegi pole seda vaidlustanud. - Melilac (arutelu) 16. september 2020, kell 07:37 (EEST)
Nagi.ee, Fotoalbum.ee jt sulgemine 1. oktoobrist
Lühidalt: mõned Eesti fotoportaalid pannakse kinni, palun uuendage Vikipeedias lingid enne ära. See ei ole väga suur töö, aga ise ennast ära ei tee.
- Pikemalt: 1. oktoobrist suletakse Eesti portaalid nagi.ee, foto.ee, album.ee, toru.ee ja keskus.ee. Meil ei ole neile saitidele kohutavalt palju viiteid, kuid siiski on, tihti on seal olulisi fotosid Eesti koduloo seisukohalt, nt kirikuarhitektuuri detaile vms. Sirvisin nagi.ee-sse viivaid linke ja leidsin, et vähemalt selles portaalis ei ole arhiivibottide ligipääsu seni keelatud. Seega võiks need, kes sedalaadi artiklitest hoolivad, minimaalselt otsida neisse portaalidesse viivad lingid välja ning kontrollida, kas konkreetsed Vikipeediale vajalikud fotod on Internet Archive'i Wayback Machine'is olemas. (Kes ei tea, mis see on, palun tehke endale selgeks - olukorras, kus lingikõdu Vikipeediat üha enam laastab, on arhiivimasin hädavajalik tööriist.) Ja kui konkreetset lehekülge ei ole arhiivi salvestatud, siis pakutakse võimalust see salvestada - palun tehke seda. Seejärel asendage link artiklis uuega ja palun kirjutge seekord ka lingi juurde metaandmed: viidatud lehe pealkiri, autor, loomiskuupäev jne. Praegu on hulk fotosaitide viiteid paljad lingid, mis tähendab, et kui link muutub, ei ole sisu võimalik leida isegi juhul, kui see kuskil mujal alles on. Sellepärast neid metaandmeid hädasti vaja ongi. Ja kui keegi oskab innustada Wayback Machine'i terve Nagi.ee jts korralikult arhiveerima, oleks veel toredam. Ma tegeleksin selle kõigega ise, ent hetkel tõesti ei ole aega, sattusin Nagi.ee sulgemisteatele isegi täiesti juhuslikult.
- Selguse huvides tsiteerin: "Täna peame kahjuks teatama, et sulgeme alates 1. oktoobrist 2020 lõplikult meie fototeenused Nagi, Fotoalbum ja Album.ee, videoteenuse Toru ning neid ühendava sotsiaalvõrgustiku Keskus. See tähendab, et nagi.ee, fotoalbum.ee, keskus.ee, toru.ee, album.ee aadressidel olevatele andmetele, piltidele ja videotele ei ole võimalik peale seda kuupäeva enam ligi saada ja Nagi teenuste 25 terabaiti pilte ja videosi kaovad internetist igavesti ja jäädavalt." --Ehitaja (arutelu) 19. september 2020, kell 15:45 (EEST)
Linkide parandus
Vaja oleks parandada ligi 2000 artiklis lingid https://www.stat.ee/public/apps/nimed/... ja https://www.stat.ee/public/apps/nimed/pere/... kujule https://www.stat.ee/nimed/... ja https://www.stat.ee/nimed/pere/... Vanad lingid enam ei tööta. --Metsavend 26. august 2020, kell 01:02 (EEST)
Oleks abiks, kui annaksid vähemalt esimese lehe kätte, kus need lingid kasutuses on. Larts (arutelu)
- Aitab nt see. Ivo (arutelu) 26. september 2020, kell 23:21 (EEST)
Parandasin välislinkide alaosas. Viidetes ei söandanud ilma viidatud andmeid uuendamata. Pikne 9. oktoober 2020, kell 20:19 (EEST)
Ideekorje 2021. aastaks
Wikimedia Eesti on koostamas aastaplaani ning ootab kõigi ideid tegevuste ja valdkondade kohta, millele võiks järgmisel aastal rohkem tähelepanu pöörata. Sisendit ootaks 1. oktoobriks ja selle võib kirjutada siia samma või saata ideed
wikimedia.ee. Teretulnud on nii ideed ürituste, kampaaniate, abimaterjalide jmt kohta, aga abstraktsemad tähelepanekud ja soovitused. Peame plaanis arvestama küll ka COVID-19 ohu ning sellest tuleneda võivate piirangutega.
Huvilised võivad alati ka MTÜ-ga liituda. Ivo (arutelu) 20. september 2020, kell 16:13 (EEST)
- Kas kuskilt on hõlpsasti leitav loend, mida varasemalt on pakutud ja ära tehtud või on selline ideekorje esmakordne? Kiire guugeldamisega leidsin selle, aga väga rohkem otsida ei viitsinud ja vist vaataksin pigemini täpploendit. --kanakukk (arutelu) 21. september 2020, kell 15:25 (EEST).
- Ei ole väga sellist aktiivset ideekorjet tehtud, kuigi eks ideid võib jooksvalt kogu aeg välja pakkuda. Ivo (arutelu) 24. september 2020, kell 08:18 (EEST)
- Selle aasta suvepäevadeks soovisid paljud tehnilise poolega rohkem tutvuda, aga puudusid isikud, kes selles vallas ettekande teinuks. Ehk saab selles vallas mõne välislektori suvepäevadeks kohale? Ka võiks valida kuu vikipedistile lisaks kuu artiklit, parimat sel kuul loodud või täiendatud artiklite seast.-Melilac (arutelu) 21. september 2020, kell 18:26 (EEST)
- Võimalusel võtaks suvepäevad järgmine aasta küll vähe suuremalt ette. Lektorite osas hetkel mingeid plaane pole, aga muidu on olnud üleval idee teha mõned veebiloengud, mida saaks pärast mugavasti ka nt YouTubes järgi vaadata.
- Kas kuu artikli autorit/autoreid peaks ka kuidagi premeerima? (s.t. oleks sel asjal mingi finantsmõju või pigem ainult tiitel). Pm võib ju midagi sellist käima lükata küll. Iseasi, et kas siin pelgast hääletamist piisab või peaks see süsteem vähe keerukam olema? Ivo (arutelu) 24. september 2020, kell 08:18 (EEST)
- Nüüd kolmapäeval kell 18 on Tartus ka üks tulevaste huviliste kokkusaamine. Ivo (arutelu) 7. oktoober 2020, kell 04:02 (EEST)
- Kuu artiklil võib autoreid olla hulgim, kui tegemist on nö. "kuuma teemaga". Pigem tasuks seda kuidagi esilehele sokutada, näiteks mõni nädal nädala artikli asemele. Saabki hr. Tatum veidi rohkem puhkust. Või siis oleks see kuus läbivalt üleval Kas teadsid, et... lahtris. - Melilac (arutelu) 8. oktoober 2020, kell 19:15 (EEST)
- Nädala artikli osas tuleb ära veenda Taivo, ma ise olen küll korduvalt tõstatanud teemat, et B-klassi artikleid peaks samuti nädala artikliteks paigutama (seda enam, et neist mitmed on endised head artiklid ja korduvalt avalehel käinud – nii ei tohiks olla probleem arvata avalehele ka neid B-klassi artikleid, mis seal kunagi käinud ei ole). Samas võiks vabalt esile tõsta ka selliseid päevakohaseid teemasid nagu Koroonapandeemia Eestis, kui aga artiklil vähegi sisu on. Ivo (arutelu) 18. oktoober 2020, kell 19:32 (EEST)
- Ma arvan, et pigem tuleks rohkem A-klassi artikleid tekitada. Selleks pole vaja rohkem kui 3 poolthäält ja mina Ivoga kahekesi saaksime peaaegu et uusi A-klassi artikleid tekitada. Muide, miks ei võiks nende hulka kuuluda seesama koroonapandeemia artikkel? Taivo 18. oktoober 2020, kell 19:37 (EEST)
- Muutuva seisuga artiklite puhul on alati see oht, et ajakohastamisega jäädakse hiljaks ja siis ei ole enam hea. Sinna kuuluvad artiklid toimuvate protsesside kohta, riikide ja asulate artiklid, artiklid elavatest ja tegutsevatest inimestest. Teatud hetkel nad kindlasti on head, aga mida kiiremini neil seis muutub, seda ettevaatlikum mina nendega oleks... - Melilac (arutelu) 18. oktoober 2020, kell 21:01 (EEST)
- Meil on A-klassi artikleid riikidest ja asulatest. Eesti jalgpallikoondist enam esilehele ei saada. Süsteem toimib. Taivo 19. oktoober 2020, kell 11:03 (EEST)
- Muutuva seisuga artiklite puhul on alati see oht, et ajakohastamisega jäädakse hiljaks ja siis ei ole enam hea. Sinna kuuluvad artiklid toimuvate protsesside kohta, riikide ja asulate artiklid, artiklid elavatest ja tegutsevatest inimestest. Teatud hetkel nad kindlasti on head, aga mida kiiremini neil seis muutub, seda ettevaatlikum mina nendega oleks... - Melilac (arutelu) 18. oktoober 2020, kell 21:01 (EEST)
- Ma arvan, et pigem tuleks rohkem A-klassi artikleid tekitada. Selleks pole vaja rohkem kui 3 poolthäält ja mina Ivoga kahekesi saaksime peaaegu et uusi A-klassi artikleid tekitada. Muide, miks ei võiks nende hulka kuuluda seesama koroonapandeemia artikkel? Taivo 18. oktoober 2020, kell 19:37 (EEST)
- Vast oleks hea ka markeerida artiklid, mis on 7 korda avalehel olnud ja neid enam mitte kunagi sinna panna. Ehk see motiveeriks ka töö tegemist, et saada uusi artikleid headeks. Ivo (arutelu) 19. oktoober 2020, kell 11:46 (EEST)
- Nädala artikli osas tuleb ära veenda Taivo, ma ise olen küll korduvalt tõstatanud teemat, et B-klassi artikleid peaks samuti nädala artikliteks paigutama (seda enam, et neist mitmed on endised head artiklid ja korduvalt avalehel käinud – nii ei tohiks olla probleem arvata avalehele ka neid B-klassi artikleid, mis seal kunagi käinud ei ole). Samas võiks vabalt esile tõsta ka selliseid päevakohaseid teemasid nagu Koroonapandeemia Eestis, kui aga artiklil vähegi sisu on. Ivo (arutelu) 18. oktoober 2020, kell 19:32 (EEST)
- Kuu artiklil võib autoreid olla hulgim, kui tegemist on nö. "kuuma teemaga". Pigem tasuks seda kuidagi esilehele sokutada, näiteks mõni nädal nädala artikli asemele. Saabki hr. Tatum veidi rohkem puhkust. Või siis oleks see kuus läbivalt üleval Kas teadsid, et... lahtris. - Melilac (arutelu) 8. oktoober 2020, kell 19:15 (EEST)
- Nüüd kolmapäeval kell 18 on Tartus ka üks tulevaste huviliste kokkusaamine. Ivo (arutelu) 7. oktoober 2020, kell 04:02 (EEST)
Mall:Netiviide uuendus
Väike uuendus ka: parameetri keel= juurde tuleb lisada vaid keele nimetus, ntx inglise; edaspidi ei pea sõna "keel" enam lisama, ning sõna "keel" tuleb olemasolevatelt viidetelt koodist ära korjata, et viiteid sisaldav lähtekood tuleks artiklites puhtam. -Mardus /arutelu 27. september 2020, kell 13:15 (EEST)
- kas on kaalutud, et keele nime asemel kasutataks keele kahe- või kolmetöhelist lühendit (et, est, jne), nt nagu mallis pisilipp, ehk veel mõnes mallis?
- Ehkki Netiviite malli parameetri "keel" kasutamine pole üheselt arusaadav, on 13 aastat kasutusel olnud parameetrile lisanduste tegemine halb praktika. Seepärast olen uuendusele vastu ja tühistasin selle. Hea praktika oleks kas robotiga senised kasutused üle käia ja ära muuta. Või teha nii, et malli kood kontrollib parameetri sisu ja käitub vastavalt: eemaldab üleliigse "keele". (Mis eeldab tõenäoliselt Lua mooduli kasutamist.) Kaniivel (arutelu) 15. oktoober 2020, kell 01:52 (EEST)
- Oleksid sa nõus selle Lua asja ära tegema, kuna minu parendus sulle ei sobinud? -Mardus /arutelu 15. oktoober 2020, kell 20:01 (EEST)
- Üksikuid parandusi Netiviite malli moraalselt aegunud koodi ma küll ei viitsi hakata tegema. Siis on juba mõtet võtta inglisviki Citation-moodul ja see ära kohandada eesti keele jaoks.
- Midagi on ka juba kohandatud: Moodul:Citation/CS1 ja Moodul:Citation/CS1/Configuration. Kaniivel (arutelu) 16. oktoober 2020, kell 20:03 (EEST)
- Oleksid sa nõus selle Lua asja ära tegema, kuna minu parendus sulle ei sobinud? -Mardus /arutelu 15. oktoober 2020, kell 20:01 (EEST)
Geograafilise objekti kohta kaardi lisamine
Tere! Tean, et on olemas erinevad asendikoha mallid, mida kasutada nt artiklite juures. Ent kas on olemas mõni mall, mis võimaldaks näidata kaardil mõne mäe, veekogu, huviväärsuse jmt objekti täpset asukohta (koordinaatidel põhinevalt)? Seda siis mitte kogu Eesti kontekstis, vaid pigem maakonna/valla tasandil. Kas selleks saab kasutada Wikimedia Maps/OpenStreetMap abi? Samas olen valmis ka staatilise kaardi (pildifaili) loomiseks - millised on aga sellele kehtivad eeskirjad / kas võin lihtsalt Wikimedia Maps lehelt ekraanipildi salvestada? Ühesõnaga hea oleks saada ideid, sest mõnele lühemale pildita artiklikesele annaks ju selline kaart palju juurde. Njosnavelin (arutelu) 1. oktoober 2020, kell 18:17 (EEST)
- Saab ikka. Vaata näiteks artiklist Mālupe raudteejaam. Selle malli puhul saad suurusastme ise määrata. - Melilac (arutelu) 3. oktoober 2020, kell 07:32 (EEST)
- Selle malli puhul pidid vanasti koordinaadid wikidatas ka sees olema, aga see, et need mitmes kohas on, on ainult hea. - Melilac (arutelu) 3. oktoober 2020, kell 07:37 (EEST)
- Ja tabel tingmärkidega on prantsuse mallis kenasti olemas...Pietadè Kaastöö 3. oktoober 2020, kell 11:18 (EEST)
- Suur tänu vastuste eest. See on täpselt see, mida vaja! Njosnavelin (arutelu) 5. oktoober 2020, kell 09:05 (EEST)
- Ja tabel tingmärkidega on prantsuse mallis kenasti olemas...Pietadè Kaastöö 3. oktoober 2020, kell 11:18 (EEST)
- Selle malli puhul pidid vanasti koordinaadid wikidatas ka sees olema, aga see, et need mitmes kohas on, on ainult hea. - Melilac (arutelu) 3. oktoober 2020, kell 07:37 (EEST)