Panoraamivabadus

Allikas: Vikipeedia
Panoraamivabadus Euroopa riikides.██ Lubatud, sh kunstiteosed ██ Lubatud vaid ehitistele ██ Lubatud vaid mitteäriliseks kasutamiseks ██ Keelatud ██ Teadmata
Brüsselis asuv Atomiumi hoone on fotodel sageli kaetud, kuna Belgias puudub panoraamivabadus ning hoone fotosid ei tohi vabalt levitada.
Estonia teatrihoone taastati pärast Teist maailmasõda Alar Kotli ja Edgar Johan Kuusiku projekti alusel, seega kaitseb seda autoriõigus.
Eiffeli torni öine valguslahendus on autoriõigusega kaitstud, mistõttu on vabakasutuses vaid tornist päevasel ajal tehtud pildid.
Tartu Ülikooli peahoone arhitekt Johann Wilhelm Krause suri 1828. aastal, seega on hoone foto vaba. Kunstipäraselt seatud jõulutuled aga on autoriõiguse kaitse all, nii et jõuluvalgustusega hoone fotot võib kasutada vaid mitteärilisel otstarbel.

Panoraamivabadus (saksa keeles Panoramafreiheit; inglise keeles panorama freedom, freedom of panorama, lühend FOP) on säte mõnede riikide, sh Saksamaa autoriõiguses, mis lubab pildistada või luua teisi pilte (näiteks joonistusi või fotosid) alaliselt avalikus kohas asetsevatest ehitistest, skulptuuridest või muudest kunstiteostest, rikkumata sellega mis tahes autoriõiguse seadusi, mis võivad antud tööde suhtes kehtida. Panoraamivabadus lubab selliseid pilte ka avaldada.[1] Panoraamivabadus piirab autoriõiguse omaniku õigust rakendada autoriõiguse rikkumise eest meetmeid pildistaja või mistahes teise isiku vastu, kes tehtud pilti levitab. See on erand tavareeglist, mille järgi autoriõiguse omanikul on ainuõigus anda luba tuletatud tööde loomiseks ja levitamiseks ning küsida selle loa eest tasu (üldjuhul enda määratud ulatuses).

Enne internetiajastut ja mobiiltelefonide levikut ei olnud panoraamivabadus tavakasutajate jaoks eriti oluline küsimus, kuna eraisikute tehtud piltide levik ei olnud kuigi suur. Tänapäeval on fototehnika lihtsustumine ja odavnemise ning suhtlusvõrkude leviku tõttu seevastu tavaline, et tavatarbijad teevad avalikes kohtades massiliselt fotosid ning levitavad neid internetis, kasutades kommertsrakendusi nagu Facebook, Vkontakte jts või blogid, mida enamasti majutavad äriettevõtted. Seejuures pööratakse aga vähe tähelepanu kasutustingimustele. Kui suhtlusvõrk reserveerib endale õiguse kasutada kogu üleslaaditud pildimaterjali oma reklaamides, tekitab see olukorra, kus ühelt poolt võivad erafirmad fotosid avalikus kohas paiknevates kunstiteostest kasutada ärilisel otstarbel, teisalt aga vastutavad nende avalikustamise eest üleslaadijad.

Samuti puudutab panoraamivabadus internetirakendusi ja saite, mis on avatud kasutamiseks kogu maailmas. Näiteks on Vikipeedia keskses pildiandmebaasis Wikimedia Commons lubatud avaldada vaid fotosid, mis on vabad nii äriliseks kui ka mitteäriliseks kasutuseks, kuna nendevaheline piir on eri jurisdiktsioonides hägune ning võiks tekitada juriidilisi komplikatsioone. See tähendab, et panoraamivabaduseta riikides asuvatest avalikest kunstiteostest tohib Wikimedia Commonsisse laadida fotosid vaid juhul, kui selleks on autoriõiguste omaniku luba või autor on surnud piisavalt kaua, et autoriõigused oleksid läinud avalikku omandisse (Euroopa Liidus 70 aastat). Eestikeelses Vikipeedias on kogukonna otsusega kehtestatud erand, mis lubab kasutada siin ka avalikus kohas paiknevate teoste fotosid (mida Eestis autoriõiguse seadus lubab tarvitada mitteäriliselt), kuid neid ei tohi laadida keskandmebaasi.

Juriidilised üksikasjad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Panoraamivabaduse rakendamisel konkreetse riigi seadustes on arvukalt nüansse: see võib hõlmata või mitte hõlmata avalikke siseruume (mis võivad olla määratletud erinevalt, näiteks kuuluvad Hollandis nende hulka raudteejaamad, kuid mitte muuseumid[2]), kahemõõtmelisi kunstiteoseid (seinamaalid, grafiti), alaliselt paigaldatud, kuid ajutisi (lühikese elueaga) kunstiteoseid (nt jääskulptuurid), kaarte, skeeme jms tarbekunsti jne. Saksamaal kehtib panoraamivabadus ainult fotodele, mis on pildistatud avalikust kohast, seega ei lange selle alla näiteks eramaja rõdult tehtud foto avalikust hoonest[3]. Selliste üksikasjade tõttu tasub enne panoraamivabadusele toetumist tutvuda kohalike seadustega.

Panoraamivabaduse kontekstis on olulised mitu juriidilist küsimust. Esiteks eeldab see selget arusaama, mis on ja mis ei ole (vastavalt konkreetse seaduse sõnastusele) "avalik koht", "avalik ruum" või "üldsusele avatud koht" (nagu Eesti autoriõiguse seaduses). Eestis ei ole see mõiste autoriõiguse kontekstis seni üheseltmõistetavalt sisustatud. Enamikus riikides kehtib panoraamivabadus vaid tänavaruumis, mitte siseruumides. Samas on riike, kus panoraamivabadus laieneb ka teatud siseruumidele, näiteks hõlmab see Suurbritannias ja Iirimaal ka muuseume, Hollandis aga mitte, kuid kehtib see-eest raudteejaamades.

Teiseks on eri riikides panoraamivabaduse žanriline ulatus erinevalt reguleeritud. Mõnedes riikides (näiteks Soomes ja Venemaal) kehtib see üksnes ehitiste kohta. Enamikus riikides ei puuduta panoraamivabadus muid kunstiharusid peale kujutava kunsti (nt heliskulptuuride muusikalist osa, skulptuuridele kirjutatud luuletusi vms). Erinevalt on tõmmatud piir ka kaartide jm tarbegraafika asjus.

Saksamaal, mida sageli panoraamivabaduse asjus näiteks tuuakse, on panoraamivabadus seadusega antud vaid teoste puhul, mida on kujutatud avalikust kohast. Seega ei ole lubatud näiteks pildistada vastasmaja erakorteri rõdult. Panoraamivabadus ei kehti Saksamaal ka fotode puhul, mis on tehtud abivahenditega nagu redelid või helikopterid; teleobjektiivi lubatavus on vaieldav. Teistes riikides on panoraamivabaduse rakendusala määratud tavaliselt siiski teoste asukoha või asukoha ja nähtavuse, mitte üksnes pildistamiskoha järgi.

Enamasti on panoraamivabadus kehtestatud vaid alaliselt avalikus kohas paiknevatele teostele, seega ei kehti see näiteks tänaval ühest hoonest teise transporditava maali jaoks, kuid puudutab jääskulptuure või graffitit, mis on loomult ajutine.

Panoraamivabadus ei vabasta teose reprodutseerijat üldjuhul kohustusest kajastada originaalteose autori nime, kui seadus seda nõuab. Mitmes riigis on see nõutav siiski vaid juhul, kui nimi on algteosel selgelt loetav (ehitistele tavaliselt arhitekti nime kirjutatud pole).

Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eestis panoraamivabadust sellisel kujul ei ole; autoriõiguse seaduse järgi on Eestis õigus luua ja levitada pilte avalikus kohas asuvatest alalistest ehitistest jt kunstiteostest vaid mitteärilistel eesmärkidel. Siin tuleb aga pidada silmas, et ärilise ja mitteärilise kasutuse piir ei ole selgelt defineeritud. Nii näiteks ei ole mittetulundussektori tegevus automaatselt mitteäriline, samuti võib haridus- või teadustegevus olla ühtlasi äriline (nt tasulised erakõrgkoolid või teadus- ja arendustegevus eraettevõtetes).

Tigutorn ja AHHAA teaduskeskus Tartus. Lubatud moodus hoonete kujutisi esitada

Seadused mujal maailmas[muuda | redigeeri lähteteksti]

Paljude riikide seadustes on sarnaseid sätteid, mis piiravad autoriõiguse ulatust, lubades selgelt avalikustada fotosid avalike kohtade vaadetega või avalikes kohtades tehtud fotosid. Samas erinevad selle printsiibi tõlgendused eri riikides (sh Eestis) suuresti.[1]

Euroopa[muuda | redigeeri lähteteksti]

Euroopa Liidus annab direktiiv 2001/29/EC liikmesriikidele võimaluse kehtestada oma autoriõiguses sarnane klausel, kuid ei nõua seda.[4]

Panoramafreiheit on määratletud Saksa Urheberrechtsgesetz'i artiklis 59,[5] Šveitsi Urheberrechtsgesetz'i artiklis 27,[6] Suurbritannia Copyright, Designs and Patents Act 1988 lõigus 62[7] ning eksisteerib veel mitmes riigis, näiteks Soomes (kus see katab ka avalikke siseruume, kuid mitte muid kunstiteoseid peale arhitektuuri)[8], Poolas [9] ja Suurbritannias [10].

Teisalt on Euroopas riike nagu Itaalia,[11] kus puudub endiselt igasugune panoraamivabadus. Vaatamata paljudele ametlikele protestidele[12] ja üleriiklikule algatusele,[13], mida juhivad jurist Guido Scorza ja ajakirjanik Luca Spinelli (kes tõi teema avalikkuse ette)[11], on avalike kohtade fotograafiliste kujutiste avaldamine Itaalias endiselt keelatud, kooskõlas Itaalia vanade autorikaitseseadustega[14][15].

Mõnes riigis, nagu näiteks Prantsusmaal või Belgias, puudub üldse luba pildistada avalikke kohti ning autoriõigusega kaitstud tööde kujutised on lubatud vaid "juhusliku hõlmatuse" klauslite alusel.[16] Tuntud näide on Brüsselis asuv Atomiumi hoone[17] – silmapaistev arhitektuurimälestis, mis aga on fotodel sageli kaetud (sh Wikimedia Commonsi andmebaasis). Samamoodi on arhitekti loata keelatud levitada pilte Euroopa Parlamendi hoonetest, mistõttu on nende kasutamine näiteks Europarlamendi liikmete kodulehtedel õiguslikult vaieldav. Eiffeli torn Pariisis on piisavalt vana, et olla autoriõiguse kaitse alt väljas, seega võib vabalt kasutada sellest päeval tehtud fotosid. Küll aga kaitseb autoriõigus Eiffeli torni öösel valgustavat valguslahendust, mistõttu öisel ajal tornist tehtud pildid ei ole vabakasutuses.[18]. Selleteemalises Twitteri-vestluses 2014. aasta suvel tunnistas vajadust autoriõiguse reformi järele ka Euroopa Liidu tollane digivolinik Neelie Kroes[19]. Harmoniseeritud panoraamivabaduse toetuseks võttis 2015. aasta juunis Euroopa Digifoorumil sõna Euroopa Komisjoni digitaalse ühisturu asepresident Andrus Ansip, kelle hinnangul on kõigis 28 liikmesriigis erilaadsed käsitused avalike hoonete fotode õigustest, mis on "vaevalt küll aus keskkond loominguliseks konkurentsiks ühtsel siseturul". Ansipi sõnul "tuleks reeglid kogu Euroopas ühtlustada, nii et igaüks teaks oma olukorda".[20]

Endistest Nõukogude Liidu aladel asuvatest riikidest on 2015. aasta alguseks kehtestatud panoraamivabadus vaid Moldovas (2010; ainult ehitistele ja alaliselt avalikus kohas asuvatele skulptuuridele, kuid mitte kahemõõtmelistele kunstiteostele)[21], Armeenias (2013; sh kahemõõtmelised kunstiteosed, rakenduskunst, kaardid, plaanid, skeemid jms)[22][23] ja Venemaal (2014; ainult arhitektuurile)[24], neist Armeenias ja Venemaal tänu Wikimedia liikumise kohalike aktivistide selgitustööle[25][26].

Panoraamivabadus Julia Reda raportis Euroopa Parlamendile[muuda | redigeeri lähteteksti]

2015. aastal koostas Euroopa Parlamendi ainus Piraadiparteid esindav liige Julia Reda raporti, millesse koondas soovitused autoriõiguse uuendamiseks ja ühtlustamiseks Euroopa Liidu riikides, nimetades muuhulgas ka vajadust kehtestada kogu ELis ühtne panoraamivabadus. Parlamendi õiguskomisjonis hääletati sellesse Jean-Marie Cavada ettepanekul muudatus, mis muutis soovituse vastupidiseks, välistades ärilise kasutuse panoraamivabaduse täielikult ning soovitamata ka mitteärilist. Raporti algne autor Reda oli muudatusele vastu. Reda raporti hääletusele õiguskomisjonis 9. juulil 2015 järgneb arutelu Euroopa Parlamendis septembris.[27][28][29][30]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Seiler, D.: Gebäudefotografie in der EU – Neues vom Hundertwasserhaus, väljaandes Photopresse 1/2 (2006), lk 16.
  2. Auteurswet Verheid.nl, 03-02-2012 (vaadatud 4. jaanuaril 2015)
  3. § 59 Werke an öffentlichen Plätzen Saksamaa justiitsministeeriumi koduleht (vaadatud 4. jaanuaril 2015)
  4. 2001/29/EC artikkel 5(3)(h)
  5. Seiler, D.: Fotografieren von und in Gebäuden, tekstis visuell 5/2001, lk 50. Vaata ka §59 UrhG (Germany).
  6. Rehbinder, M.: Schweizerisches Urheberrecht 3-s toimetus., lk 158, Stämpfli Verlag, Bern, 2000. ISBN 3-7272-0923-2. Vaata ka §27 URG (Switzerland).
  7. Lydiate, H.: Advertising and marketing art: Copyright confusion. Vaata ka section 62 of the Copyright, Designs and Patents Act 1988.
  8. Tekijänoikeuslaki (vaadatud 4. jaanuaril 2015)
  9. (vaadatud 4. jaanuaril 2015)
  10. (vaadatud 4. jaanuaril 2015)
  11. 11,0 11,1 Spinelli, L. Wikipedia cede al diritto d'autore, Punto Informatico. Vaadatud 21.08.2008.
  12. Grillini, F. Diritto di panorama. Vaadatud 21.08.2008.
  13. Scorza, G., Spinelli, L., Dare un senso al degrado. Vaadatud 21.08.2008.
  14. Legge 22 aprile 1941 n. 633. Vaadatud 21.08.2008.
  15. Decreto Legislativo 22 gennaio 2004, n. 42. Vaadatud 21.08.2008.
  16. Koetz, D.: Erlaubnis zum Ablichten von Sehenswürdigkeiten, in Photographie 10/2002. Vaadatud 21.08.2008.
  17. Have a picture of the Atomium? Think twice before sharing! Open Belgium, July 4, 2014 (vaadatud 4. jaanuaril 2015)
  18. Belgian and French copyright laws ban photos of EP buildings EU Observer, 04.11.14
  19. Dimi Dimitrov Atomium & Freedom of Panorama, Storify (vaadatud 4. jaanuaril 2015)
  20. Andrus Ansip Digital for growth: removing barriers to build for Europe's future, kõne Brüsselis Euroopa Digifoorumil 1. juunil 2015
  21. Moldova autoriõiguse ja kaasnevate õiguste seadus, paragrahv 28 (vaadatud 4. jaanuaril 2015)
  22. Armeenia autoriõiguse ja kaasnevate õiguste seadus, paragrahv 25 (vaadatud 4. jaanuaril 2015)
  23. The Law of the Republic of Armenia on Copyright and Related Rights (vaadatud 4. jaanuaril 2015)
  24. Glyn Moody Open Licenses And Freedom Of Panorama Recognized In Russian Law Techdirt, Oct 22nd 2014 (vaadatud 4. jaanuaril 2015)
  25. Linar Khalitov Wikimedia-RU changes Russian Civil Code Wikimedia Blog, March 17th, 2014 (vaadatud 4. jaanuaril 2015)
  26. Linar Khalitov Free licenses and freedom of panorama now recognized in Russian law! Wikimedia Blog, October 14th, 2014 (vaadatud 4. jaanuaril 2015)
  27. Freedom of Panorama under threat Julia Reda blogipostitus, 22. juuni 2015
  28. Panoraamivabadus on ohus Julia Reda blogipostitus, 22. juuni 2015 (eestikeelne tõlge Eva Lepik)
  29. Three weeks to save freedom of panorama in Europe, Wikipedia Signpost 17. juuni 2015
  30. Kolm nädalat panoraamivabaduse päästmiseks Euroopas Wikimedia Eesti blogi, 25. juuni 2015 - Signposti artikli tõlge Toomas Loidelt

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]