Bot

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Interneti bot, tuntud ka kui veebibot, robot või lihtsalt bot, on tarkvararakendus, mis käivitab automatiseeritud ülesandeid (skripte) Interneti kaudu. [1] Siinses artiklis käsitletakse terminit bot ingliskeelse mõistena.

Tavaliselt täidavad robotid ülesandeid, mis on lihtsad ja ka struktuurilt korduvad, palju kiiremini, kui see oleks võimalik inimese jaoks. Kõige rohkem kasutatakse roboteid veebi indekseerimiseks, mille käigus automatiseeritud skript tõmbab, analüüsib ja jaotab veebiserveritest teavet inimesest mitu korda kiiremini. Enam kui poole kogu veebiliiklusest moodustavad botid. [2]

Veebisaite majutavate serverite jõupingutused bot’ide vastu on erinevad. Serverid võivad piiritleda interneti robotitele käitumise reeglid, rakendades faili robots.txt: failis on tekst, mis kirjeldab selles serveris robotite käitumist valitsevaid reegleid. Igal botil, mis ei järgi neid reegleid serveriga suheldes, peaks teoreetiliselt olema juurdepääs mõjutatud veebisaidile keelatud või saama eemaldatud sellelt veebisaidilt. Kui server rakendab reegli ainult postitatud tekstifailiga, ilma sellega seotud programmi/tarkvara/rakenduseta, siis pole võimalik neid reegleid jõustada ja nende järgimine on vabatahtlik. Reaalselt ei ole võimalik tagada, et boti looja või rakendaja on teadlik või isegi loeb robots.txt faili sisu. On n-ö „häid“ bot’e, nagu otsimootorite indekseerijad, ja on ka bot’e, mida kasutatakse pahatahtlikult ja karmide rünnakute korraldamiseks, eriti poliitiliste kampaaniate käigus.[2]

IM ja IRC[muuda | muuda lähteteksti]

Mõned botid suhtlevad teiste interneti-põhiste teenuste kasutajatega kiirsõnumite (IM), interneti rühmavestluste(IRC) või mõne muu veebiliidese, näiteks Facebook Boti ja Twitterboti kaudu. Inimesed saavad nendele vestlusrobotidele esitada küsimusi lihtsas inglise keeles ja saada õigesti formuleeritud vastuse. Need botid saavad hakkama paljude ülesannetega, sealhulgas ilmateate, postiindeksiteabe, sporditulemite, valuuta või muude ühikute teisendamisega jne. Teisi kasutatakse meelelahutuseks, nagu näiteks SmarterChild AOL Instant Messengeris ja MSN Messengeris.

IRC-bot’ide täiendavaks rolliks võib olla vestluskanali taustal varitsemine, kommenteerides osavõtjate poolt kirjutatud teatud fraase (põhineb mustri sobitamisel). Seda kasutatakse mõnikord ka abiteenusena uutele kasutajatele või ebasündsate kommentaaride tsensuurimiseks.

Suhtlusvõrkude botid[muuda | muuda lähteteksti]

Suhtlusvõrkude botid on algoritmide kogumid, mis järgivad korduvaid juhiste komplekte, et luua teenus või ühendus suhtlusvõrgustike kasutajate vahel. On erinevaid võrgustikuroboteid nagu vestlusbotid, mis on loodud suhtlemiseks inimkasutajatega, sotsiaalsed robotid, mis on kujundatud matkima inimese käitumist, et suhelda inimkasutaja käitumisega sarnaste käitumisharjumustega. Ühiskondliku bottimise ajalugu sai alguse 1950. aastatel Alan Turingu ja tema visiooniga luua komplekte juhendkoodidest, mis läbiks Turingi testi. Aastatel 1964–1966 oli Joseph Weizenbaumi loodud loomuliku keele töötlemise arvutiprogramm ELIZA tehisintellekti algoritmide seas varajane indikaator, mis innustas arvutiprogrammeerijaid kavandama ülesandeprogramme, mis suudavad vastata käitumismustritele neile antud juhistega. Selle tulemusena on loomuliku keele töötlemisest saanud mõjuv tegur tehisintellekti ja sotsiaalsete bot’ide arengus ning innovaatiliste tehnoloogiliste edusammude saavutamisel, mis toimub paralleelselt teabe ja mõtte massilise leviku arenguga sotsiaalmeedia veebisaitidel. [3]

Viimase aja valimiste poliitiliste sekkumiste aruannetes, sealhulgas 2016. aasta USA ja 2017. aasta Ühendkuningriigi üldvalimistel, [4] on arvatud, et bot’ide kasutuse levik on seotud eetikaga, mis on vaidlustatud boti disaini ja boti looja vahel. Lõuna-California ülikooli arvutiteadlase Emilio Ferrara aruandes, ACMi kommunikatsiooniettevõtte kohta,[5] on faktide kontrollimiseks ja teabe tõendamiseks vajalike ressursside nappuse tõttu suurel hulgal valeteateid nende bot’ide kohta sotsiaalmeedia platvormidel. Twitteri puhul on enamik bot’idest programmeeritud otsingufiltritega, mis on suunatud võtmesõnadele ja fraasidele, mis kajastavad pooldavaid ja vastuolulisi poliitilisi tegevuskavasid ning jagavad (retweet) neid siis uuesti. Kui bot’ide tähelepanu on programmeeritud levitama kontrollimata teavet kogu sotsiaalmeedia platvormil, [6] on see vaenuliku poliitilise kliima käes programmeerijatele suur väljakutse. Programmidele on määratud binaarsed funktsioonid ja sotsiaalmeedia veebisaidile manustatud rakendusprogrammi liidese abil täidetakse antud funktsioone. Ferrera kutsub boti-efektiks olukorda, kus boti ja inimkasutaja vaheline suhtlus tekitab haavatavuse isikliku teabe lekkimiseks ja polariseerivaid mõjusid väljaspool botikoodi eetikat. Guillory Kramer on uurinud emotsionaalselt muutlike kasutajate käitumist ja bot’ide mõju kasutajatele, muutes nende reaalsustaju.

Kommertslikud botid[muuda | muuda lähteteksti]

On olnud palju poleemikat bot’ide kasutamise üle automatiseeritud kauplemisfunktsioonides. Oksjoni veebisait eBay on kohtus üritanud takistada kolmanda osapoole ettevõtet kasutamast bot’e nende veebilehel sooduspakkumiste otsimiseks; see lähenemine andis eBayle tagasilöögi ja äratas tähelepanu uutes botikasutajates. Suurbritannias asuv kihlvedude vahendaja Betfair nägi bot’idest tulevat nii suurt liiklust, et käivitas botiprogrammeerijatele suunatud WebService API teenuse, mille kaudu nad saavad aktiivselt hallata bot’ide interaktsioone.

Botifarme kasutatakse teadaolevalt veebipõhistes rakenduste poodides, nagu Apple App Store ja Google Play, et manipuleerida positsioonidega [7] või positiivsete hinnangute/arvustuste suurendamiseks. [8]

Kiiresti kasvav healoomulise interneti bot’i vorm on vestlusbot. Alates 2016. aastast, kui Facebook Messenger lubas arendajatel oma platvormile vestlusbote paigutada, on nende kasutamine hüppeliselt kasvanud ainuüksi selles foorumis. Esimese kuue kuu jooksul loodi Messengeri jaoks 30 000 bot’i, mis 2017. aasta septembriks tõusis 100 000-ni. [9] SnatchBot'i tehniline juht Avi Ben Ezra ütles ajakirjale Forbes, et nende vestlusboti loomise platvormi kasutusele võtu populaarsus osutab lähitulevikus miljonite inimjõu töötundide kokkuhoiule, kuna veebilehtedel olevad live-vestlused asendatakse bot’idega. [10]

Ettevõtted kasutavad interneti bot’e, et suurendada veebipõhist kasutatavust ja luua sujuvamat suhtlust. Ettevõtted kasutavad bot’e sageli kulude kärpimiseks, selle asemel, et palgata inimesi tarbijatega suhtlemiseks – ettevõtted on välja töötanud uusi viise efektiivsuse tagamiseks. Neid vestlusbote kasutatakse klientide küsimustele vastamiseks. Näiteks on pitsarestoran Domino's välja töötanud vestlusboti, mis suudab Facebook Messengeri kaudu tellimusi vastu võtta. Vestlusbotid võimaldavad ettevõtetel eraldada oma töötajate aega olulisematele asjadele. [11]

Pahatahtlikud botid[muuda | muuda lähteteksti]

Bot’ide pahatahtlik kasutamine on võrku ühendatud arvutite automaatse rünnaku koordineerimine ja toimimine, nagu näiteks botivõrgu poolt teenusetõkestamise rünne. Interneti bot’e saab kasutada ka klikipettuste toimepanemiseks. Spämmibot on interneti bot, mis üritab rämpspostitada suures koguses interneti sisu, lisades tavaliselt reklaamlinke. Enam kui 94,2% veebisaitidest on kogenud botirünnakut. [2]

  • On olemas järgmist tüüpi pahatahtlikke bot’e (ja botivõrke):
  1. Spämmibotid, mis koguvad e-posti aadresse kontaktide või külalisteraamatute lehtedelt.
  1. Allalaadimisprogrammid, mis imevad ribalaiust, laadides alla terveid veebisaite
  2. Veebisaitide kopeerijad, mis haaravad veebisaitide sisu ja taaskasutavad seda ilma loata automaatselt loodud ukselehtedel.
  3. Registreerimisbotid, kes registreerivad konkreetse e-posti aadressi paljudele teenustele, et kinnitusteated ujutaksid postkasti ja tõmbaksid tähelepanu olulistelt turvanõuetele viitavatelt teadetelt. [12]
  4. Viirused ja ussviirused.
  5. Teenusetõkestamise rünne (DDoS)
  6. Botivõrgud, zombie arvutid jne.
  7. Spämmibotid, mis üritavad inimesi pahatahtlikele veebisaitidele suunata, võib leida erinevate veebisaitide kommentaariumitest või foorumitest.
  • Bot’e kasutatakse ka kontsertide jaoks heade kohtade ostmiseks, eriti piletimaaklerite poolt, kes pileteid edasi müüvad. [13] Botid võetakse kasutusele meelelahutusürituste piletimüügilehtede vastu. Piletimaaklerid kasutavad bot’e, et ebaõiglaselt hankida endale parimad kohad, samal ajal võttes üldsuselt võimaluse samuti häid kohti saada. Bot jookseb läbi ostuprotsessi ja saab häid kohti, ostes nii palju istekohti kui võimalik.
  • Bot’e kasutatakse väga paljude mängijatega online-rollimängudes (MMORPG) ressursside kogumiseks, mille hankimine muidu võtaks palju aega või vaeva. See on mureks enamikes mängusisestes majandustes.
  • Bot’e kasutatakse ka YouTube'i videote vaatamiste suurendamiseks.
  • Bot’ide abil suurendatakse analüütiliste aruannete liikluse arvu, et reklaamijatelt raha koguda. ComScore'i uuring näitas, et 54 protsenti displeireklaamidest, mida näidati tuhandetes kampaaniates ajavahemikus mai 2012 kuni veebruar 2013, ei ilmunud kunagi inimese ette. [14]
  • Reporter Percy von Lipinski teatas 2012. aastal, et avastas CNN iReportis miljoneid botitud või pingitud vaateid. CNN iReport eemaldas vaikselt miljoneid vaateid nn iReporteri superstaari Chris Morrow kontolt. [15] Pole teada, kas CNN-i võltsvaadetest saadud reklaamitulu anti reklaamijatele ka tagasi.
  • Bot’e võidakse kasutada interneti foorumites põletavate või mõttetute postituste automaatselt postitamiseks, et häirida foorumit ja vihastada kasutajaid.

Kõige laiemalt kasutusel olev anti-bot tehnika on CAPTCHA, mis on Turingi testi vorm, millega eristatakse inimkasutajaid ja vähem keeruka AI-toega bot’e, kasutades selleks graafiliselt kodeeritud inimesele loetavat teksti. Selle teenuse pakkujateks on näiteks Recaptcha ja sellised kaubandusettevõtted nagu Minteye, Solve Media ja NuCaptcha. Captchad ei ole bot’ide tõkestamisel siiski lollikindlad, kuna neist võib sageli mööda hiilida arvuti tähemärgituvastuse, turvaaukude ja isegi allhankena captcha-lahendusi ostes.

Kasulikud botid[muuda | muuda lähteteksti]

Ettevõtted ja kliendid võivad saada kasu interneti bot’idest. Interneti botid võimaldavad klientidel suhelda ettevõtetega ilma, et nad peaksid suhtlema päris inimesega. KLM Royal Dutch Airlines on loonud vestlusboti, mis võimaldab klientidel saada pardakaarte, check-in meeldetuletusi ja muud lennuks vajalikku teavet. [11] Ettevõtted on loonud vestlusbot’e, mis toovad klientidele kasu. Klientide kaasatus on suurenenud pärast nende vestlusbot’ide väljatöötamist.

Vestlusbot’e kasutatakse igapäevaselt. Google Assistantit ja Sirit peetakse samuti vestlusbot’ide vormideks. Google Assistant ja Siri võimaldavad inimestel AI-süsteemi abil küsimusi esitada ja vastuseid saada. Need tehnoloogilised edusammud toovad positiivset kasu inimeste igapäeva ellu.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Dunham, Ken; Melnick, Jim (2008). Malicious Bots: An Inside Look into the Cyber-Criminal Underground of the Internet. CRC Press. ISBN 9781420069068.
  2. 2,0 2,1 2,2 Zeifman, Igal. "Bot Traffic Report 2016". Incapsula. Retrieved 1 February 2017.
  3. "Twitter Followers Guide". Wednesday, 20 November, 2019
  4. Howard, Philip N (18 October 2018). "How Political Campaigns Weaponize Social Media Bots". IEEE Spectrum.
  5. Ferrara, Emilio; Varol, Onur; Davis, Clayton; Menczer, Filippo; Flammini, Alessandro (2016). "The Rise of Social Bots". Communications of the ACM. 59 (7): 96–104. arXiv:1407.5225. doi:10.1145/2818717.
  6. Alessandro, Bessi; Emilio, Ferrara (2016-11-07). "Social Bots Distort the 2016 US Presidential Election Online Discussion". SSRN 2982233.
  7. "Touch Arcade Forum Discussion on fraud in the Top 25 Free Ranking".
  8. "App Store fake reviews: Here's how they encourage your favourite developers to cheat". Electricpig.
  9. "Facebook Messenger Hits 100,000 bots". 2017-04-18. Retrieved 2017-09-22.
  10. Murray Newlands. "These Chatbot Usage Metrics Will Change Your Customer Service Strategy". Retrieved 2018-03-08.
  11. 11,0 11,1 "How companies are using chatbots for marketing: Use cases and inspiration - MarTech Today". MarTech Today. 2018-01-22. Retrieved 2018-04-10.
  12. Dima Bekerman: How Registration Bots Concealed the Hacking of My Amazon Account, Application Security, Industry Perspective, December 1st 2016, In: www.Imperva.com/blog
  13. Safruti, Ido. "Why Detecting Bot Attacks Is Becoming More Difficult". DARKReading.
  14. Holiday, Ryan. "Fake Traffic Means Real Paydays". BetaBeat.
  15. von Lipinski, Percy (28 May 2013). "CNN's iReport hit hard by pay-per-view scandal". PulsePoint. Retrieved 21 July 2016.