Mine sisu juurde

Tšehhi

Muuda linke
Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Tšehhi Vabariik)
 See artikkel räägib praegusest Euroopa riigist; ajaloolise piirkonna kohta vaata artiklit Tšehhi (piirkond)

Tšehhi Vabariik

tšehhi Česká republika
Tšehhi asendikaart
Riigihümn "Kde domov můj"
Pealinn Praha
Pindala 78 866 km² Muuda Vikiandmetes
Riigikeel tšehhi
Rahvaarv 10 909 500 (1.01.2025)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus 138,3 in/km²
President Petr Pavel
Peaminister Petr Fiala
Iseseisvus Tšehhoslovakkia jagunemisel
1. jaanuaril 1993
SKT 215,726 mld $ (2017)[2] Muuda Vikiandmetes
SKT elaniku kohta 20 379 $ (2017)[3] Muuda Vikiandmetes
Valuuta Tšehhi kroon (CZK)
Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg
Tippdomeen .cz
ROK-i kood CZE
Telefonikood 420
Tšehhi kaart

Tšehhi ehk Tšehhimaa (tšehhi keeles Česko; enamasti kasutatakse nimekuju Česká republika) on merepiirita riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas). Riik piirneb lõunas Austriaga, läänes Saksamaaga, kirdeosas Poolaga ja kagus Slovakkiaga.[4] Tšehhi Vabariik on mägise maastikuga ning katab 78 871 ruutkilomeetrit. Kliima on peamiselt parasvöötmeline mandri- ja ookeanilise kliima elementidega. Pealinn ja suurim linn on Praha; teised suuremad linnad on Brno, Ostrava, Plzeň ja Liberec.

Böömimaa hertsogiriik asutati 9. sajandi lõpus Suur-Määri koosseisu. Aastal 1002 tunnustati seda ametlikult Saksa-Rooma riigi läänina ja 1198. aastal sai sellest kuningriik. Pärast Mohácsi lahingut 1526. aastal liideti kogu Böömimaa kroonimaade ala järk-järgult Habsburgide monarhia valitsemise alla. Peaaegu sajand hiljem viis protestantlik ülestõus Kolmekümneaastase sõja alguseni. Pärast Valgemäe lahingut kindlustasid Habsburgid oma võimu. Pärast Saksa-Rooma riigi lagunemist, liideti Tšehhi alad 1806. aastal Austria keisririigiga.

19. sajandil toimus Tšehhi aladel ulatuslik industrialiseerimine. Pärast Austria-Ungari kokkuvarisemist pärast Esimest maailmasõda, sai enamik regioonist 1918. aastal osaks Esimesest Tšehhoslovakkia Vabariigist. Tšehhoslovakkia oli ainus riik Kesk- ja Ida-Euroopas, mis säilitas parlamentaarse demokraatia kogu sõdadevahelisel perioodil. Pärast Müncheni kokkulepet 1938. aastal haaras Natsi-Saksamaa järk-järgult kontrolli Tšehhi alade üle. Tšehhoslovakkia taastati 1945. aastal ja kolm aastat hiljem sai sellest pärast riigipööret 1948. aastal kommunistlik Idabloki riik. Katsed valitsust ja majandust liberaliseerida suruti 1968. aastal Praha kevade ajal maha.[5] Sametrevolutsioon novembris 1989 lõpetas kommunistliku võimu ja taastas demokraatia. Praegune riik tekkis Tšehhoslovakkia rahumeelsel lagunemisel Tšehhi Vabariigiks ja Slovaki Vabariigiks.[6]

Tšehhi Vabariik on unitaarne parlamentaarne vabariik ja arenenud riik koos kõrge sissetulekuga sotsiaalse turumajandusega. Tegemist on heaoluriigiga, millel on kõigile kättesaadav tervishoid ja tasuta kõrgharidus. Inimarengu indeksis paikneb Tšehhi 32. kohal. Riik on ÜRO, NATO, Euroopa Liidu, OECD, OSCE, Euroopa Nõukogu ja Visegrádi grupi liige.

 Pikemalt artiklis Tšehhi Vabariigi nimi

Tšehhi keeles on nimi Čechy tähistanud nii ajaloolist piirkonda, mida eesti keeles nimetatakse ajaloolises kontekstis ka Böömimaaks (ning mida on nimetatud Tšehhiaks), kui ka laiemat ala, mis ühtib enam-vähem vastab praeguse Tšehhi Vabariigiga. On tuntud puudust riigi ühemõttelisest lühinimest. Ametlikult on selleks Česko, kuid enamik Tšehhi inimesi väldib seda ja kasutab nimekuju Česká republika.

Haldusjaotus

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Tšehhi haldusjaotus
Tšehhi maakonnad

Tšehhi on jaotatud 13 maakonnaks ja pealinnaks (Praha):

Vaata ka: Tšehhi Vabariigi peaministrite loend

Umbes 35% tšehhe tunnistab roomakatoliku usku, 9% on hussiidid ja 8% on teisi protestantlike rühmi, näiteks luterlasi. 40% rahvastikust ei kuulu kirikusse.

Praeguse Tšehhi Vabariigi aladel elas varem ka palju juute. Nad rändasid sinna 10. sajandil Saksamaalt ja Ungarist. Tšehhid ei tahtnud neid oma küladesse ja nii pidid juudid ise oma asulad rajama. Neid tekkis peamiselt Praha vanalinna Vltava jõe äärde (Josevof). Juudid pidid sajandite vältel taluma palju tagakiusamist. 1939. aastal, kui Saksa väed tungisid Tšehhoslovakkiasse, viidi tuhanded juudid koonduslaagritesse. Pärast sõda naasis vaid kolmandik. Kommunistliku režiimi ajal ei lubatud juutidel oma kombeid täita, nii lahkusid paljud Tšehhoslovakkiast. Praegu[millal?] on Tšehhis umbes 6000 juuti.

  1. ↑ Počet obyvatel v obcích – k 1. 1. 2025. Vaadatud 18.05.2025.
  2. ↑ Maailmapanga andmebaas. Vaadatud 19.10.2018.
  3. ↑ Maailmapanga andmebaas. Vaadatud 27.05.2019.
  4. ↑ "Information about the Czech Republic". Czech Foreign Ministry. Vaadatud 19. septembril 2025.
  5. ↑ "The Prague Spring". BBC. Vaadatud 19. septembril 2025.
  6. ↑ "Thirty Years of Czech Independence: A Journey of Sovereignty, Democracy and Unity". Czech Centre for Human Rights and Democracy. Vaadatud 19. septembril 2025.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Tšehhi&oldid=6978488"