Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 36

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search


Lulu ja pikk Vikipuhkus[muuda lähteteksti]

Meil pole vist taolist olukorda varem esinenud, kus endine administraator, kes staatuse pikaajalise mitteaktiivsuse tõttu kaotanud on, tagasi oleks tulnud. Minu arvates pole taolisel puhul, kui ta sooviks administraatoristaatuse ennistamist, teistkordset hääletust vaja korraldada. - Melilac (arutelu) 16. juuni 2016, kell 21:56 (EEST)

Jään lahkarvamusele. Kui aktiivne tegijaskond on vahepeal muutunud ja uuematel pole mingit kokkupuudet vahepeal nö radarilt kadunud isikuga, siis ma ei näe, miks nad peaksid teda vaikimisi usaldama.
Kuigi jah, pole vast põhjust seda hetkel teemaks võtta. Ivo (arutelu) 17. juuni 2016, kell 00:03 (EEST)

JavaScript[muuda lähteteksti]

Hi. I can see that this project has old JavaScript that needs to be updated. I would happily make the required updates myself, but I would have to – at least temporarily – become an admin here to do that (because the relevant pages are in the MediaWiki namespace). I have already made these updates on a number of other projects, so it would be very easy for me to do this. If no one does anything, some JavaScript-related tools will break later this year. If you want me to make these updates, you can grant me admin rights and I will make the updates as soon as I can. Nirmos (arutelu) 3. juuni 2016, kell 01:22 (EEST)

Mis te sellest arvate? Kas meil ei ole kedagi, kes oskaks seda teha? Andres (arutelu) 3. juuni 2016, kell 01:31 (EEST)

Ma küsiks enwiki inimestelt üle kõigepealt, või laseks selle ära teha enwiki mõnel tuntumal adminnil. Kasutaja pole ära näidanud, mis faili(de)ga on tegu, ning mis on tema uuenduste allikaks. -Mardus /arutelu 3. juuni 2016, kell 17:51 (EEST)
Palun küsi siis. Andres (arutelu) 3. juuni 2016, kell 18:38 (EEST)
Oeh. Ma vaatan. -Mardus /arutelu 3. juuni 2016, kell 21:09 (EEST)
mis tähendab vana? Kui keegi selgitaks miks on vaja wgNameSpaceNumber (ja muude taoliste) ette toppida mw.config.values. siis saaks need ju isegi ära muudetud? või ei saaks?  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 3. juuni 2016, kell 22:21 (EEST)

Nirmos on kuuendat aastat rootsi wiki admin, mistõttu tema usaldusväärsus ei peaks olema väiksem kui enwiki tuntud adminnidel. Liiatigi arvestades seda, et viiimased 500 kaastööd on sellest aastast ja aukartustäratavat kaastööde hulk teistes keeltes arvaks pigem, et mees teab, mis mees teeb, isegi kui ta on naine. . Pigem on küsimus selles, et mis taolisest muutmisest paremaks läheb. Ja kui seletus on ilus, siis miks mite lasta palgasõduritel töö ära teha - kui keegi tõesti ise ei taha asjasse süveneda. - Melilac (arutelu) 4. juuni 2016, kell 19:50 (EEST)

Võib-olla tõesti on usaldusväärne, aga enne otsustamist tasuks ehk nii igaks juhuks heita pilk ka siia.--90.191.96.36 4. juuni 2016, kell 20:04 (EEST)
Või kui ei viitsita nii hoolega, siis lühidalt kahtles üks inimene tema tehnilises suutlikkuses, null inimest usaldusväärsuses, enamus aga küsis: Milleks seda vaja peaks olema? Hetkel on tema muudatustega nõustunud 17 wikipediat üle ilma, ettepanek asja muuta on tehtud rohkematele. Aga kui ta asja rohkem lahti seletaks, siis - selleks on meil olemas administraatorite hääletamine, kus asja üle kogukond arvamust avaldada saaks. - Melilac (arutelu) 4. juuni 2016, kell 20:45 (EEST)
Küsimus polnud tehnilises suutlikkuses, vaid motiivides ja taustas. -Mardus /arutelu 23. juuni 2016, kell 15:29 (EEST)

Meetaimedest[muuda lähteteksti]

Midagi on Vikipeedia(...) viga! Märkasin seda juba eelmisel aastal, kui artiklist Harilik sibul hakkas kaduma olulist infot inimeste poolt leitu ja kirjeldatuga, näiteks võeti otse silma alt (napsati eest ära) ja loodi artikkel Sibula juure biomolekulid ja mineraalsed toiteained mõtlesin siis, et ehk äkki on Vikipeedias jälle talgud ja loetakse kokku aktiivseid vikipediste ja kui leidub selliseid (võib ju küll nii juhtuda) kes ise artikleid ei loo siis küllap kulus marjaks ära... aga sellel aastal on jälle nagu 'rotid või hamstrid varude täiendusel' on 'hõivatud' artiklist paju üksikuid alampeatükke, nagu Ameerika pajud, Hiina pajud, Paju ravimtaimena - kellele need alustatud kirjeldused (mis on pooleli) ette jäid, kas tõesti leidub Vikipeedias inimene kes on paju suhtes ülitundlik ja tal hakkab kurb kui neist kirjutatakse? Vaevalt küll - kui vähegi võimalik siis oleks kena kui need alamlõigud artiklisse tagasi toodaks, siin on mitmeid põhjuseid kõige suurem neist arvatavasti statististilised, kuivõrd ajaloo põhjal 'maiustavad pajude' kallal 2 'kasutajat' ja see on nende põhitöö (et nad lõhki ennast ei saaks süüa siis võib jääda mulje, et minul väiksel ja lihtsal inimesel tuleb kahte täitmatut ja süü....... käopoega toita) - miks tõmmelda paljud Eesti inimesed ei teagi kes paju on?

Mainin veel, et peale hüppamistele ja hüüdlausetele ei reageeri, tegelikult on artikkel paju nii pooleli, et mul polegi aega niisama 'mölisemisteks' ja kuna Vikipeedia ei ole koolilaste kasvatusasutus, suud, sõnad ja mõtted viksiks ja viisakaks ja palun artiklist paju 'kõrvaldatud' lõigud Ameerika pajud, Hiina pajud, Paju ravimtaimena jpm tagasi panna.

Mariina 7. juuli 2016, kell 07:42 (EEST) alias Простота

Noh, küllap need tükid võeti selleks ära, et artikkel liiga pikaks ei läheks. Sa ju ise ütlesid ka, et Austraalia pajud, Hiina pajud jne võib eraldi artikliks teha. Kui artikkel on enam-vähem valmis, siis võib uuesti vaadata, kuidas materjali artiklite vahel jaotada, et proportsioonid sobivad oleksid ja artikkel liiga pikaks ei läheks.
Mul on palve, et kui Sa paju artiklisse või kuskile mujale midagi lisad, siis loe see läbi ja kontrolli, kas pole kogemata lauseehituse või muid vigu sisse tulnud, kas tekst on arusaadav, kas see on entsüklopeedia stiilis, kas see käib artikli teema kohta, kas see on õiges alajaotuses ja õiges kontekstis ning kas see annab artikli teema kohta olulist infot. Kui tekib raskusi tõlkimise, arusaamisega või millegi muuga, siis küsi abi. Tõlkimata sõnu ära sisse pane. Andres (arutelu) 7. juuli 2016, kell 08:57 (EEST)
Miks peab "nii pooleli" olevaid tekste avaldama. Kas neid ei saaks kirjutada enam-vähem valmis kõigepealt väljaspool Vikipeediat ja siis siin avaldada. Minu hinnangul peaks avalikus veebientsüklopeedias rippuv artikkel igal ajahetkel loetav olema, et inimene kes pajust mitte midagi ei tea, saaks artiklist vajaliku lühiülevaate. Entsüklopeediaartikkel ei ole referaat, teadusartikkel ega monograafia, vaid eraldi žanr. Ent teisalt, kui avaldatakse mitteloetavaid, toimetamata, pooleliolevaid tekste, siis kehtib Vikipeedia toimetamisvabaduse printsiip ja igaüks võib vabalt oma käed külge lüüa. Ja ma tahan tänada Andrest, Iifari ja Raamaturotti, et nad Paju artikli toimetamisega vaeva on näinud.--VillaK (arutelu) 7. juuli 2016, kell 11:13 (EEST)
Ka valmis kirjutatud artikkel nõuaks palju toimetamist, nii et me sellega kuigi palju ei võidaks. See, et artikkel on põhjalik, ei ole iseenesest halb, aga lühikokkuvõtet on nii või teisiti tarvis. Selle võib juba praegu koostada ja artikli algusesse paigutada. Andres (arutelu) 7. juuli 2016, kell 11:33 (EEST)
Kui ma nüüd natuke meenutan, et mis juppe ma nt sealt hariliku sibula artiklist välja võtsin ("magneesium [...] Selle elemendi puudus võib sibulataimel magneesiumipuudust põhjustada" – nagu mida?!?). Tigedaks ajab kohe selline asi. Kui ikka midagi on välja võetud, siis väga hea põhjusega. Palun mitte produtseerida teksti, mis pole ka parima tahtmise juures entsüklopeediline. Ivo (arutelu) 7. juuli 2016, kell 12:32 (EEST)
Tigedaks ei ole vaja minna. Aga Mariina, palun ära tee artiklimustandeid oma arutelulehele. Aruteluleht on aruteluks ja et teised kaastöölised saaksid Sulle sõnumeid jätta. Praegu ei saa seal midagi arutada, ei ole kuskile kirjutada, niiöelda ruum on otsas. Mustandite jaoks kasuta palun kasutaja alamlehti, nt pealkirjaga Kasutaja:Mariina/Paju jne. Adeliine 7. juuli 2016, kell 15:34 (EEST)
Seal ei ole mitte artiklimustandid, vaid sinna on "päästetud" või dubleeritud asjad, mis võivad kaduma minna.
Jah, see on tõsi, et kasutaja aruteluleht on ummistunud ja seda on raske sihtotstarbel kasutada. Andres (arutelu) 7. juuli 2016, kell 20:23 (EEST)
Seda küll, et ka valmis kirjutatud artikkel nõuaks ilmselt palju toimetamist, kuid "menetlusökonoomikas" oleks vahe siiski tohutu. Konstruktiivset lahendust otsides näen ma kahte võimalikku varianti. Esimese võimaluse pakkus Adeliine, kuid ma ei sõnastaks seda palvena, vaid võta-või-jäta alternatiivina: Mariinal on võimalus kirjutada Paju artiklit esmalt aadressil Kasutaja:Mariina/Paju. Või siis üldse mitte Paju artiklit kirjutada. Teine variant on see, et kogukond määrab Mariinale tugiisiku ja isikliku abistaja, kes jooksvalt kõiki tema kirjutatud täiendusi jälgib, juhendab ja korrigeerib. Kuivõrd pole lihtsalt otstarbekas, et kõik Vikipeedia kirjutajad kogu aeg sellega tegelevad. Minu hinnangul teine variant oleks hea. Kuid kas leidub vabatahtlikke? Andres käitub küll Mariina eestkostjana, kuid kas Sa oleksid valmis püsivalt Mariina isikliku abistaja rolli astuma? Pole mingit kahtlust, et praegune olukord peab lõppema. Samas täielik blokeerimine on tõesti vaid ajutine meede ja võõrutusravina tõenäoliselt vähe tõhus. Kui isiklikke abistajaid ei leidu, siis pigem piirata ligipääs konkreetsetele artiklitele, koos võimalusega oma kasutajaruumis mustandiga tööd teha.--VillaK (arutelu) 8. juuli 2016, kell 00:12 (EEST)
Kui ühte artiklit tehakse korraga mitmes kohas, siis on raske neid hiljem kokku panna. Lühikesedki artiklid võivad sel juhul jääda aastateks kokku panemata. Ja kui see jääb Mariina isiklikule lehele, siis on eriti vähe šansse, et seda kasutatakse, sest seda materjali ei leita üles. Parem olgu materjal kas artiklilehel või artikli arutelulehel, et see oleks vähemalt kergesti leitav. Kõige rohkem stimuleerib artikli arendamist, kui see on artiklilehel.
Mina tegelen Mariina asjadega nii palju, kui ma jõuan ja jaksan. Ma püüan mitte ainult Mariina muudatuste, vaid ka teiste muudatuste juures jälgida, kas nad teevad Vikipeediat paremaks või halvemaks. Niisuguste pikkade artiklite puhul nagu Paju on minu meelest otstarbekam keskenduda artikli sisulisele läbitöötamisele, mitte üksikute muudatuste jälgimisele.
Meil on see raskus, et tegijaid on vähe. Muidu ei tekitaks ka Mariina tegevus nii suurt probleemi. Kui tegijaid ei lisandu, siis kogu projekti väljavaated on kesised. Vikipeediat parandab ikkagi sisuline töö artiklite kallal ja sõbralik koostöö, mitte nende tõrjumine, kelle tööga me igas punktis rahul ei ole. Kui artiklite toimetamine käib sõimu saatel, siis pole ime, kui sõimatav ei taha suhelda. Mina ka ei tahaks. Ja sellisesse õhkkonda vaevalt keegi tulla tahab.
Meil on võimalik iga Mariina samm tagasi pöörata ja seda sageli tehaksegi. Selleks pole tarvis, et kõik asjaga tegeleksid. Andres (arutelu) 8. juuli 2016, kell 00:42 (EEST)
Kui seal pole midagi asjalikku, siis ongi hea, kui see on silma alt ära.
Meil ei ole raskusi ainult tegijate vähesuse tõttu, vaid probleeme tekitab ka osade tegijate töö madal kvaliteet. On küll inimesi, kes suudavad oma vigadest õppida. Olen ka kindlalt veenunud, et alustuseks tuleb alati heaga proovida, aga kui asi ei näita ikka üldse paranemise märke, siis ma ei näe tõesti head põhjust, miks peab niigi väheseid tegijaid koormama sellise toormaterjali ümbertöötamise kohustusega. Ei tohi selle probleemi ees silma kinni pigistada ja teha nägu, et kõik on hästi. See tekitab ainult probleeme juurde. Ivo (arutelu) 8. juuli 2016, kell 03:50 (EEST)
Ei ole ju nii, et pole midagi asjalikku. Sinu jutust jääb mulje, nagu oleks Mariina kirjutatu kõik mõttetus.
Jah, Vikipeedia on praegu väga halvas seisus. Andres (arutelu) 8. juuli 2016, kell 18:49 (EEST)
Sellise probleemidest pakatava teksti massiline juurdetootmine halvendab seda seisu veelgi. Osa sellest võib ju asjalik olla, aga see on vaja ju muu massi seest üles korjata. Meil pole aga seda ülearust toimetamise ressurssi. Palju mõistlikum on kasutaja tegevust suunata, kui lõputult koristamisega tegeleda. Ivo (arutelu) 8. juuli 2016, kell 19:20 (EEST)

Mariina blokeerimine[muuda lähteteksti]

Mariinat on mitu korda blokeeritud. Minu meelest ei tohiks niisugust asja teha ilma aruteluta. Panen ette arutada, kas blokeerimine on otstarbekas. Ilma konsensuseta või hääletuseta seda niikuinii ei saa teha. Andres (arutelu) 7. juuli 2016, kell 20:51 (EEST)

Mina ei näe praegu peale blokeerimise muud võimalust Mariina kahjulikku tegevuse peatamiseks. Vikipeedia ei ole koht, kus referaadi kirjutamise oskust harjutada. Mariina suudab lühikese aja jooksul suurel hulgal sidumata toormaterjali artiklitesse lisada. Teemad on laialipillutatud, laused on sageli arusaamatud ja kubisevad grammatika- ja stiilivigadest. Vikipeedias pikemat aega figureerinud isikuna ei oska ta endiselt artikli ülesehitust ega viiteid korrektselt vormistada, sageli kasutab tõlkimata fraase. Mõistlik arutelu pole temaga võimalik (vt mis teksti ta arutelulehtedele kirjutab). --Ivar (arutelu) 7. juuli 2016, kell 21:34 (EEST)
Sellest ei tulene vajadus blokeerida. Blokeerimine on mõeldud lühiajalise meetmena vandalismi tõkestamises. On ka teisi võimalikke põhjusi, aga siin neid minu meelest pole.
Blokeerimist kasutatakse konsensuslikult. Teistel administraatoritel on õigus blokeerimist lõpetada, kui asi pole ühiselt otsustatud. Andres (arutelu) 7. juuli 2016, kell 22:40 (EEST)
Hmm. Kummaline on rääkida siin viidete vormistamisest, kui samas kõrval adminnid oma artiklitesse süstemaatiliselt üldse mingeid viiteid ei pane.--146.255.183.148 7. juuli 2016, kell 21:58 (EEST)
Kui Mariina selline tegevus jätkub, siis ma olen blokeerimise poolt. Vt ka ülaltpoolt ("Mainin veel, et peale hüppamistele ja hüüdlausetele ei reageeri, tegelikult on artikkel paju nii pooleli, et mul polegi aega niisama 'mölisemisteks' ja kuna Vikipeedia ei ole koolilaste kasvatusasutus, suud, sõnad ja mõtted viksiks ja viisakaks ja palun artiklist paju 'kõrvaldatud' lõigud Ameerika pajud, Hiina pajud, Paju ravimtaimena jpm tagasi panna.") Selline suhtumine ei jäta muljet, et inimene saab aru, mis ta valesti teeb.--Morel (arutelu) 7. juuli 2016, kell 23:25 (EEST)

Justnagu see oleks esimene kord, kui keegi midagi ebakvaliteetset teeb. Miks varem pole blokeerimist kasutatud, tõepoolest, see lahendaks ju kõik probleemid. Tekib küsimus, mitu tegijat alles jääks, kui elementaarseid nõudeid sel viisil järgida. – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 146.255.183.170 (arutelukaastöö) .

On küll varem blokeerimist kasutatud. Meenub üks lennundushuviline, kes on siin blokeeritud väga ebakvaliteetse teksti lisamise pärast. Oleneb ju ikka sellest, kui halb on lisatav materjal. Kui selle parandamine on väga keeruline, seda on palju (silmatorkav kvaliteedi langus Vikipeedias), ebarealistlik on oodata, et keegi jõuaks parandada ja lihtsam on algusest peale ise kirjutada, siis minu meelest võib materjali lisamist takistada küll. Ega siis otsene vandalism pole ainus viis Vikipeediat rikkuda. 90.190.58.17 13. juuli 2016, kell 21:34 (EEST)

Pietadè (arutelu) 8. juuli 2016, kell 11:29 (EEST):
„Mõistust on kolme liiki: esimene taipab kõike ise, teine suudab mõista seda, mida esimene on taibanud, aga kolmas ei taipa ise midagi ega suuda mõista ka teiste taibatut." (Titus Livius XXII, 29)

Palun kustutage oma teated ja sõnumid minu kasutajalehelt[muuda lähteteksti]

Palun kustutage oma teated ja sõnumid minu kasutajalehelt (30/3), ma ei loe neid; püüdsin ühte Vikipeedia kas administraatoripere liikme? viimast toimingut tagasi pöörata, et saaksin kopeerida poolelioleva materjali, kuid vist ei õnnestunud, minu arust on see materjal lugeja jaoks tähtis aga see pole vist Vikipeedias oluline, las tema siis olla...

Mariina 8. juuli 2016, kell 18:18 (EEST) alias Простота

Palun kopeeri materjal lehele Kasutaja:Mariina/materjal‎. Andres (arutelu) 8. juuli 2016, kell 18:23 (EEST)
Ei ma ei pääse sellele ligi, ahaa see Teie kollektiivne teadvuse sünnitis oligi! Nice!!.
Mariina 8. juuli 2016, kell 18:27 (EEST) alias Простота
Miks Sa ei pääse ligi? Andres (arutelu) 8. juuli 2016, kell 18:29 (EEST)

Panoraamivabadus Belgias[muuda lähteteksti]

15. juulil hakkab Belgias kehtima panoraamivabadus. https://be.wikimedia.org/wiki/Press_release_Freedom_of_Panorama_in_Belgium ja Commons:Commons:Administrators' noticeboard#Coming Friday: Freedom of Panorama in Belgium Õnne belglastele! Taivo 13. juuli 2016, kell 13:44 (EEST)

Kas teadsite, et[muuda lähteteksti]

Eukalüptiõli võib väikelastel üsna hõlpsalt mürgistuse või koguni surma esile kustuda, võimalusel eukalüptiõli sisaldavaid mistahes tooteid/või ravisalve ilma arsti korralduseta alla 6. aastastele lastele mitte manustada ega sisse hingata lubada, tõsine mürgistusoht!


(erin | ajal) . . Eukalüptiõli‎; 15:08:57 . . (-2758)‎ . . ‎Raamaturott (arutelu | kaastöö)‎(Vikipeedia artikli sisusse nüüd küll hoiatusi paksus kirjas ei panda. Kõik kustutan ära!!)

Mingis teises sõnastuses võiks hoiatused ikka olla. Andres (arutelu) 15. juuni 2016, kell 18:54 (EEST)
Aga kindlasti ei tohi neis otse lugejale ravisoovitusi anda.--Raamaturott (arutelu) 15. juuni 2016, kell 22:14 (EEST)
Jah. Andres (arutelu) 15. juuni 2016, kell 23:07 (EEST)
  • Võib kasutada sellist sõnastust, kus on kirjas eukalüptiüli kasutus ja milliste toodete seest seda leida võib. Ingliskeelses Wikipedias on igasuguse koduse raviga tavapäraselt mallipõhised hoiatused. Seevastu hoiatused mistahes medikamendi väärkasutuse ja üleannustamise eest on väga tarvilikud. -Mardus /arutelu 7. august 2016, kell 01:58 (EEST)

Suvepraktika[muuda lähteteksti]

Igaks juhuks mainin ära, et Swedbanki praktikandid koostavad kuu lõpuks hulga artikleid erinevate börsiettevõtete kohta. Kui meil pole ikka korralikke artikleid valdavast osas Balti börsi põhinimekirjas olevatest ettevõtetest, siis see on kurb küll. Paraku ei ole meil ühtegi väga viisakat ettevõtteartikli näidist, mida neile ette anda. Või teab keegi mõnda ettevõttest rääkivat artiklit soovitada?

Kui nendega suheldud sai, siis proovis keegi sealt ka panga enda artiklit täiendada. See ei kõlba endiselt suurt kuhugi. Soovib ehk keegi appi tulla ja seda korrastada? Nii meiepoolse hea tahte märgina. Ivo (arutelu) 15. juuli 2016, kell 15:04 (EEST)

Ka kunagise nimeall oleva kirjutise Hansapank saaks kaasajastada. suwa 18. juuli 2016, kell 19:36 (EEST)
Teemad said muidu kätte antud ja Swedbankiga otseselt seonduvat ette ei antud tulenevalt võimalikust huvide konfliktist. Seega peaksime need artiklid ise korda tegema. Ivo (arutelu) 18. juuli 2016, kell 20:00 (EEST)
Kas kuskil on artiklite loetelu?--Morel (arutelu) 18. juuli 2016, kell 21:10 (EEST)
Sinna lehele peaks varsti moodustuma. Kätte sai antud valdav osa Tallinna, Riia ja Vilniuse börsi põhinimekirja ettevõtetest + hunnik Helsingi ja Stockholmi börsi olulisematest tegijatest. Ivo (arutelu) 18. juuli 2016, kell 21:14 (EEST)

Võib-olla oleks parem siis luua artiklid börsiettevõtetest, mille kohta artikleid veel pole. Allikanõue jääb ikkagi samaks. -Mardus /arutelu 7. august 2016, kell 02:17 (EEST)

Viskas kuuli viisteist punkt nelja meetri kaugusele[muuda lähteteksti]

EKI keeleabi lehel (30.3.2016) on kirjas: Kümnendmurru täis- ja murdosa vahele pannakse eesti keeles koma (mitte punkt), nt 4,3 km, 15,5%. Kas Vikipeedias on mingi erinev reegel? Vikilaiskus?Pietadè (arutelu) 21. august 2016, kell 20:04 (EEST)

Siit: "punkt pannakse [...] tundide ja minutite, kroonide ja sentide, sporditulemustes ka meetrite ja sentimeetrite eraldamiseks (kell 21.15, kurgikilo 4.50, viskas oda 74.16)." Ivo (arutelu) 21. august 2016, kell 20:09 (EEST)
Samas (dateerimata) allikas on kirjas ka: "Koma eraldab veel: ... kümnendmurru täis- ja murdosa: 16,79, 15,2 (koma järel ei ole tühikut)." Keelenõu artikkel on kuupäevastatud (null punkt viiekümne viie meetri kauguselt loetav: 30.3.2016).—Pietadè (arutelu) 21. august 2016, kell 20:15 (EEST)
Väga lihtne: kui numbrile ühikut ei järgne, on punktiga, kui järgneb ühik, komaga. Ühel juhul on suulises keeles konstruktsioon "arv, arv" (nt "neli kaksteist"), teisel "mitu mida" ("kuus koma kolm meetrit"). --155.158.90.38 22. august 2016, kell 15:02 (EEST)

Suvepäevad 2016[muuda lähteteksti]

Kallis kogukond! Loodan, et sel aastal läheb paremini kui eelmisel, kui suvepäevad ära jäid. Varem on ju olnud tore, või ei? MTÜ-l on suvepäevade toetuseks raha ette nähtud, aga MTÜ ei hakka suvepäevi kogukonna eest ära korraldama, sest suvepäevad on algusest peale olnud kogukonna rõõm ja tegu. Andke ikka teada oma huvist kokku tulla, kõik aktiivsemad ja vähem aktiivsemad kaastöölised on oodatud nii osalema kui ka ettevalmistusfaasis oma ettepanekuid tegema. Hoiame ja kasvatame oma kogukonda, saame kokku. Mina tahan küll oma kogukonda näha. 1) Anna siinsamas teada oma huvist osaleda! 2) Paku välja koht, kus kohtume! Ja siis saab hakata aega välja valima. Adeliine 16. mai 2016, kell 22:46 (EEST)

Pakuks Karula tuulikut Viljandi all. Koht on kena ja ühevõrra ligipääsetav nii Tartu kui Tallinna poolt, kus ilmselt on suurimad vikikogukonnad. - Melilac (arutelu) 17. mai 2016, kell 00:13 (EEST)
Infot koha kohta vaata siit - Melilac (arutelu) 29. mai 2016, kell 21:49 (EEST)
Aga ööbimine? Aga wifi? --WikedKentaur (arutelu) 13. juuni 2016, kell 16:41 (EEST)

Plaanis on ju tegelikult olnud Prangli, aga sel juhul on piletite tellimisega kiire. Tegin nüüd jälle küsitluse, palun pange ennast kirja: http://doodle.com/poll/eaashutm9f2n9r8w. Eelmisel aastal jäi selle taha, et inimesed ei andnud endast teada. --Epp 13. juuni 2016, kell 17:03 (EEST)

Tuletan meelde, et hea oleks võimalikult peatselt osalejad teada saada. --Epp 21. juuni 2016, kell 04:36 (EEST)
Meeldetuletus: pange oma ajad nüüd kohe kirja, kes veel ei ole pannud. Siis saab kuupäevad ära valida ja transpordid-värgid ära broneerida ja suvepäevad saavadki toimuma :) Adeliine 1. juuli 2016, kell 20:33 (EEST)
Nähtub, et enamikule sobib 12.-14. august. Tore! Varsti tuleb ka täpsem info. Adeliine 14. juuli 2016, kell 13:21 (EEST)

Nii, edastan järgmise info. Prangli Reisidega saab sõidu Pranglile ja majutuse (kaks ööd) 30 euro eest inimese kohta, kui grupp on vähemalt 10 inimest. Kas soovite neilt tellida ka toitlustust? Milliseid muid lõbustusi soovite?

Plaan on selline, et esmalt palume osalejatel kanda raha MTÜ Wikimedia Eesti kontole (täpne summa selgub siis, kui oleme koos otsustanud, kas tahame tellida ka toitlustust vm), et oleks võimalik teha kindel broneering. Pärast maksab MTÜ osalejatele osa raha tagasi (MTÜ eelarve ürituseks on 250 eurot).

Palun vastake esitatud küsimustele siia hiljemalt kolmapäevaks (20. juuli). Ja pange ka kirja, kes suvepäevadele tuleb. Registreerumine alga. Adeliine 15. juuli 2016, kell 20:09 (EEST)

Küsimus: Mis kell praam reedel väljub? --Mona 15. juuli 2016, kell 21:50 (EEST)
Ma vaatasin (www.veeteed.com), et 15:30 praam on juba täis, jääb ainult 18:30. Millal me tagasi tuleksime? LucSaffre (arutelu) 16. juuli 2016, kell 11:08 (EEST)
Mina muidu tahaks neljasega tulla, aga kui kaua unistame, siis on see ka varsti välja müüdud. --Mona 16. juuli 2016, kell 18:58 (EEST)
Aga selleks, et Leppneeme sadamasse jõuda, tuleb sinna jõuda Viimsi haigla juurest Viimsi valla bussiga (V tähega [1], täpsemalt bussid V2 ja V7, mõlemad nagu peatuksid 50 m kaugusel sadamast). Tallinnast saab Viru terminaalist, aga ka mujalt Viimsi keskuse juurde bussiga 1A (plaan: [2])--Juhan121 (arutelu) 17. juuli 2016, kell 22:32 (EEST)
Aga küsimus: Viimsi valla bussid on mikrobussid, äkki juhtub nii, et me ei mahu bussi ära (sest lisaks meile võib ka bussis kohalikke olla)--Juhan121 (arutelu) 17. juuli 2016, kell 22:39 (EEST)

Toitlustus on ilmselt mõistlik mõte, saarel oli (viimati kui seal käisin) pood olemas - ja ilmselt on praegugi - aga majutuskohast poodi ning tagasi lipsamine pole vist suvepäevade mõte? - Melilac (arutelu) 17. juuli 2016, kell 12:40 (EEST)

Bussijutud on kõik head ja vajalikud, ent unistada pole siin tõesti enam aega - nagu öeldud, palun andke kolmapäevaks (juba homseks!) endast teada, kui tahate suvepäevadest osa võtta. Broneeringute tegemiseks on vaja teada täpset osalejate arvu ja ka hind sõltub grupi suurusest. Praamiajad selguvad ka ilmselt edasisel suhtlusel Prangli Reiside korraldajaga. On variandid, et kas minna reedel õhtuse praamiga (misjuhul ööbiksime kaks ööd) või laupäeva hommikul. Ma mõtlen, et ilmselt oleks hea, kui saaksime natuke ikka kohapeal ka olla. Mõlemal juhul tähendab see siiski ilmselt seda, et kõik peaksid minema ühe praamiga. Ma kahtlustan, et grupisoodustust ei saa, kui kõik hakkavad eraldi transpordiga tulema. Aga eks see selgub kui tulijate arv teada on. Marival (arutelu) 19. juuli 2016, kell 12:41 (EEST)

  • Osalen. Nõus ka toitlustusega. Mona 19. juuli 2016, kell 14:26 (EEST)
  • Osalen. Samuti nõus ka toitlustusega. --Juhan121 (arutelu) 19. juuli 2016, kell 21:19 (EEST)
  • Osalen. Pean toitlustamist heaks mõtteks. - Melilac (arutelu) 20. juuli 2016, kell 13:06 (EEST)
  • Osalen. --Kaarel Vaidla (WM EE) (arutelu) 20. juuli 2016, kell 23:24 (EEST)

Nii. Nüüd oleks vaja teada, et kui grupile on esialgu kavandatud Pranglile saabumine 12. augustil, ärasõit 14. augustil, siis kas ja kes on need, kellel oleks vaja tulla/minna laupäeval (st. 13. august)? Marival (arutelu) 25. juuli 2016, kell 22:15 (EEST)

aruandekoosolek Tallinnas[muuda lähteteksti]

Mis seisus on idee teha septembris suvepäevade aruande koosolek Tallinnas? Kas on mingi võimalik kuupäev tekkinud? --WikedKentaur (arutelu) 3. september 2016, kell 20:17 (EEST)

Kokkusaamine Läti vikipedistidega[muuda lähteteksti]

Kokkusaamisel viibinud isikud

Olen arutanud lätlastega võimalust korraldada Valgas üks väike kokkusaamine (kuupäev TBD). Neilt oleks vast 4+ inimest. Kuulaks siin ka natuke maad. Palun neil endast teada anda, kes võiks olla huvitatud sellisel üritusel osalemisest. Ivo (arutelu) 15. juuli 2016, kell 15:04 (EEST)

Kõik sõltub kuupäevast. Aga Valgas on häid kohti küll. - Melilac (arutelu) 15. juuli 2016, kell 15:51 (EEST)
Kokkusaamine on plaanitud 3. septembrile ja see peaks aset leidma Valgas. Transport saab korraldatud. Ivo (arutelu) 30. juuli 2016, kell 13:18 (EEST)
Kohaks on Valga Keskraamatukogu. Ivo (arutelu) 2. august 2016, kell 17:57 (EEST)

Kuupäev sobib. --WikedKentaur (arutelu) 29. august 2016, kell 20:54 (EEST)

Meenutan lähenevat rahvusvahelist kokkusaamist. Veel huvilisi? Ivo (arutelu) 1. september 2016, kell 15:16 (EEST)
Juhan121 mainis huvi. Oleks ise ka huviline, aga põllutööd ootavad. - Melilac (arutelu) 1. september 2016, kell 17:55 (EEST)
Täpsustuseks. Kohaks on Zenckeri villa. Rong peaks Valgasse jõudma 11:45. Üritusega alustame 12:00 ja 15:00 suundume ühisele lõunale. Lätlasi peaks kohale saabuma 6. Ivo (arutelu) 3. september 2016, kell 01:12 (EEST)
Kokkusaamisel olid kohal 7 lätlast ja 3 eestlast. Üritus läks korda. Järgmine aasta uuesti. Ivo (arutelu) 3. september 2016, kell 21:20 (EEST)
Koostamisel olev kokkuvõte läti vikis. Ivo (arutelu) 6. september 2016, kell 16:01 (EEST)

Salvesta/Avalda[muuda lähteteksti]

Järgneb tõlge sõnumile, mis jäeti paar päeva tagasi Saatkonna arutelusse.

Wikimedia Sihtasutuse redigeerimise arendustiim plaanib muuta "Salvesta" nupu nime, see hakkab olema “Avalda lehekülg” ja “Avalda muudatused”. “Avalda lehekülg” kasutatakse uue lehe loomisel. “Avalda muudatused” kasutatakse olemasoleva lehe muutmisel. Need nimed tulevad samasugustena kasutusse kõigis redigeerimiskeskkondades. (Vabandust, ma ei saa sellest viimasest lausest aru, äkki keegi teine aitab, kui on oluline? -- A.)

Muutus toimub arvatavasti 30. augustiga algaval nädalal. Muutuse toimumisest antakse teada tehnoloogiaosakonna uudistes (Tech News).

Kui oskad muid keeli peale inglise keele, palun kontrolli tõlgete olukorda tõlkevikis (translatewiki.net) tekstidele Avalda lehekülg and Avalda muudatused.

Muutuse peamine põhjus on vältida uute kaastööliste eksitamist. Kasutajauuringud on näidanud, et mõned uued kaastöölised usuvad, et "Salvesta" salvestab lehekülje privaatse koopia nende kontole, ning ei saa aru, et tegelikult avaldatakse nende tehtu veebis. On tähtis, et kasutajaliideses oleks see nupp selgesti sildistatud, sest juba avaldatud info eemaldamine on keeruline. Usutavasti kasvatab "Salvesta" nupu ebaselgus töömahtu kogenumatel kaastöölistel, kes peavad eemaldama infot, mida inimesed on tahtmatult avaldanud, ning teavitama rohkemate õigustega kasutajaid (nt stjuuardeid), kes selle täielikult peidaksid. Nupu funktsiooni selgemaks muutmine vähendab seda probleemi.

Veelgi enam, eesmärk on muuta kõik vikid ja keeleversioonid ühtlasemaks. Mõned vikid tegid nimetatud muutuse juba aastaid tagasi. WMF-i juriidikaosakond toetab seda muutust. Kasutajaliidese mõistetavamaks muutmine lihtsustab tegelemist tekkida võivate litsentsi- ja privaatsusküsimustega.

Juhendileheküljed ja muu dokumentatsioon tuleb samuti vastavalt muuta, nii vikis kui ka mujal. Vikis saab kasutada koode {{int:Publishpage}} ja {{int:Publishchanges}}, et näidata uusi nuputekste kasutaja eelistustes määratud keeles. Sinu eelistustes määratud keeles on need “Avalda lehekülg” ja “Avalda muudatused”.

Palun edastada see teade kogukonnaliikmetele, kes juhendavad uusi kaastöölisi, ja teistele huvitatutele.

Adeliine 12. august 2016, kell 02:35 (EEST)

Ma ei saa sellest probleemist aru. Kui inimene tahab mingit lehekülge endale salvestada, miks ta siis muudatusi teeb?
Kas "avalda" on arusaadav?
Minul on ketserlik ettepanek tõlkida need märkused "salvesta". Andres (arutelu) 3. september 2016, kell 01:48 (EEST)
Minu arvates ei ole erilist vahet, kas see nupp on "salvesta" või "avalda", küll aga on väga oluline, et see nupp oleks eesti keeles, vastupidiselt praegusele olukorrale (vt ka allpool olevat arutelu).--2001:7D0:87C9:9580:F4FB:729C:2E37:2CCC 3. september 2016, kell 10:28 (EEST)
Mulle tundub küll "Avalda" ühemõttelisem. "Salvestamise" täpne tähendus selgub pigem sellest, et teised muudatusteakna läheduses olevad nupud paistavad palju vähem sobivat.
Kui inimene tahab mingit lehekülge endale salvestada, miks ta siis muudatusi teeb? Siin on vist algses postituses kirjeldatud probleemist valesti aru saadud. Kui kasutaja arvab, et tema muudatused pole veel päris avaldamiskõlbulikud ja kavatseb hiljem tööd jätkata, siis ta tahabki enda jaoks niikauaks hetkeseisu salvestada. Siis ta võibki nuppu "Salvesta" tõlgendada kui võimalust omale privaatne koopia teha. --Minnekon (arutelu) 3. september 2016, kell 12:26 (EEST)
Aa, et ta arvab, et need ei ilmu nähtavale? Hea küll, aga mis halba sellest siis võib sündida?
Siis võib Vikipeediasse ilmuda vilets või lausa avaldamiskõlbmatu tekst. Tsiteerin Adeliine tõlgitud sõnumit: On tähtis, et kasutajaliideses oleks see nupp selgesti sildistatud, sest juba avaldatud info eemaldamine on keeruline. Usutavasti kasvatab "Salvesta" nupu ebaselgus töömahtu kogenumatel kaastöölistel, kes peavad eemaldama infot, mida inimesed on tahtmatult avaldanud, ning teavitama rohkemate õigustega kasutajaid (nt stjuuardeid), kes selle täielikult peidaksid. Nupu funktsiooni selgemaks muutmine vähendab seda probleemi.
Minule jälle tundub "avalda" arusaamatu. Nii ju selle kohta ei öelda. Pigem siis juba "postita". Andres (arutelu) 3. september 2016, kell 14:51 (EEST)
"Avaldast" veel parem on "Avalda muudatused". "Postita" on ka hea. Minu jaoks. Teised inimesed võivad nende sõnade arusaadavust muidugi teistmoodi hinnata. --Minnekon (arutelu) 3. september 2016, kell 16:03 (EEST)
Minu jaoks seostub "postita" blogipostituse ja foorumikommentaariga või ka Facebooki postitusega ehk tervikliku teelesaadetava sõnumiga. Nagu paberkirigi. Arutelulehel oleks see isegi kohane, sest arutelu sarnaneb foorumiga. Entsüklopeediaartikleid minu arvates just avaldatakse. Muudatustega on natuke keerulisem, et mis nendega täpselt tehakse, "rakendamine" on nt üks võimalus, "avaldamine" on enam-vähem, aga "postitamine" küll mitte. Adeliine 3. september 2016, kell 16:17 (EEST)
Sisuliselt oleks arusaadav näiteks "tee nähtavaks" või "lisa vikisse". Minu meelest ei ole eraldi varianti lehekülje ja muudatuste jaoks tarvis.
Aga ma ei saa ikkagi aru, miks on juba avaldatud infot raske eemaldada. Me ju kogu aeg teeme seda. Miks peaksid inimesed üldse mingit privaatset infot siia kirjutama? Mina ei tea eesti vikis ega eesti vikisõnastikus ühtki juhtu, kus selliseid probleeme oleks tekkinud. Minu arvates tekitab sõnastuse muutmine pigem probleeme juurde. Ja mille poolest "Save changes" parem on kui "Save"? Andres (arutelu) 3. september 2016, kell 17:08 (EEST)

Milliseid probleeme sõnastuse muutmine tekitab? --Minnekon (arutelu) 4. september 2016, kell 11:57 (EEST)

Sõnastuse muutmise põhjendus on see, et mõnedel harvadel juhtudel mõistetakse praegust sõnastust valesti. Aga kui "salvesta" asemel hakata kasutama sõna "avalda", siis muutub sõnastus arusaamatumaks. Mõni (tõenäoliselt harv) inimene ei saa aru, mida see tähendab, sest seda sõna selles tähenduses tavaliselt ei kasutata, ja ta ei leiagi õiget nuppu üles ja muudatused jäävadki salvestamata. Andres (arutelu) 4. september 2016, kell 12:37 (EEST)
Ehk siis kokkuvõttes tundub mulle, et "Salvesta (muudatused)" on mitmeti tõlgendatavam ja arusaamatum kui "Avalda (muudatused)" ja sulle vastupidi. Samas ma ei ole "Salvesta" variandi vastu puhtalt isikliku tunnetuse pärast, vaid ka ülal mainitud objektiivsemal põhjusel: Kasutajauuringud on näidanud, et mõned uued kaastöölised usuvad, et "Salvesta" salvestab lehekülje privaatse koopia nende kontole, ning ei saa aru, et tegelikult avaldatakse nende tehtu veebis. Võib-olla tõesti tekitab nupp "Avalda" veel suuremaid probleeme, aga kuidas seda objektiivselt näidata minusugustele, kes ise seda sõna probleemsena ei taju? Üks variant oleks korraldada siin hääletus. Selle puudus oleks aga asjaolu, et osalejad oleks kogenud kasutajad, kes on "Salvesta" nupuga juba harjunud ja teavad niigi, kuidas artikli muutmise protsess käib, kuid meil oleks hoopis vaja teada, milline variant uutele kaastöölistele kõige selgem tundub. --Minnekon (arutelu) 4. september 2016, kell 17:29 (EEST)
Eelpool mainitud "tee nähtavaks" või "lisa vikisse" on minu meelest ka paremad kui "Salvesta". --Minnekon (arutelu) 4. september 2016, kell 17:34 (EEST)
Jah, minu meelest ka need on paremad kui "salvesta" ja "avalda". Mul ei ole muutmise vastu iseenesest midagi, aga "avalda" ei ole minu meelest parem kui "salvesta". Siis juba pigem need teised.
Mis puudutab kasutajauuringuid, siis need ei ole tehtud eesti vikis ega ole automaatselt ülekantavad. Ilma uuringuteta ei saagi midagi objektiivselt öelda. Ja juttu ei ole uuringutest sõna "avalda" arusaadavuse kohta. Andres (arutelu) 4. september 2016, kell 18:19 (EEST)
Nimetatud kasutajauuringuid ei saa kõrvale heita põhjendusega, et need pole läbi viidud eestikeelses Vikipeedias. Uuringu tulemus oli, et sõna "Save" (või misiganes ta originaalkeeles oli) tähendust tajutakse mõnikord võimalusena teha endale leheküljest privaatne koopia. Eestikeelset sõna "Salvesta" kasutatakse erinevates arvutiprogrammides täpselt samamoodi privaatse koopia tegemise käsuna. Seega on nende uuringutega arvestamine igati asjakohane. --Minnekon (arutelu) 6. september 2016, kell 20:01 (EEST)
Analoogia on vaieldamatult olemas ja mõtteainet siin on, aga minu meelest tulemusi automaatselt üle kanda ei saa. Aga noh, ma ei ole ka teadlane, ma võin eksida. Andres (arutelu) 6. september 2016, kell 22:28 (EEST)
Just, ma ei kannagi neid automaatselt üle, vaid põhjendusega, et seda sõna kasutatakse eesti keeles samas tähenduses. Samas võib uuringutagi öelda, et "Salvesta" on mitmetitõlgendatav ja hea oleks see mingi üheseltmõistetavama variandiga asendada. Selles oleme vist ühel meelel. --Minnekon (arutelu) 7. september 2016, kell 13:47 (EEST)
Jah, aga uuringud ei puutu siis asjasse. Me teeme seda igaks juhuks, ilma et me täpselt teaksime, et keegi mõistab valesti. Andres (arutelu) 7. september 2016, kell 14:04 (EEST)
Aga see läheb juba jauramiseks. Ma vist ise alustasin seda. Palun vabandust. Andres (arutelu) 7. september 2016, kell 15:57 (EEST)
Vabandada küll kellelgi vaja pole :) --Minnekon (arutelu) 8. september 2016, kell 13:50 (EEST)

Kasutajanime vahetus[muuda lähteteksti]

Tekkis küsimus, kas juba olemasolevat kasutajanime on võimalik muuta? Või peaks tegema uue konto? Kui palju ja mislaadset segadust see kaasa tooks? Astromaailm (arutelu) 23. august 2016, kell 22:23 (EEST)

Pöördu Andrese poole. Tema saab muuta.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 23. august 2016, kell 22:39 (EEST)
enam ei tee seda bürokraadid. Infot kasutajanime muutmise kohta vaata siit: Vikipeedia:Kasutajanimi--Estopedist1 (arutelu) 24. august 2016, kell 16:03 (EEST)

Ettepanek edaspidiste hääletamiste ajaks Eestis[muuda lähteteksti]

Panen ette siinsamas arutada ja hääletada, kasutamaks tehnilist võimalust lukustada kandideerijate isikuartiklid igatsorti Eesti valimiste-hääletuste ajaks nii, et muuta neid kirjutisi saavad ainult sisselogitud kasutajad. Nõnda võiks üritada vähendada vandalismi. suwa 29. august 2016, kell 20:36 (EEST)

Kui vandaalidel on üks lemmikkandidaat, siis pole põhjust kõigi peaministri/presidendi kandidaatide artikleid lukustada. --WikedKentaur (arutelu) 29. august 2016, kell 21:00 (EEST)

Save changes[muuda lähteteksti]

Meil on nüüd nupp "Save changes". Arvan, et pole midagi katki, kui see tõlkida "Salvesta". Andres (arutelu) 2. september 2016, kell 20:32 (EEST)

Mõnikord teiskeelsesse Vikipeediasse kirjutades on ingliskeelne variant kirjutajale lihtsam, IMHO.—Pietadè (arutelu) 2. september 2016, kell 20:44 (EEST)
Sellega ei saa arvestada. Andres (arutelu) 3. september 2016, kell 01:40 (EEST)
Symbol support vote.svg Poolt, pooldan tõlkimist, kui on vaja "oma" keelt kasutada, nt eesti keelt commonsis, siis ju kõik toimib, nt see leht ingliskeelsena. suwa 3. september 2016, kell 02:04 (EEST)
Küsimus on selles, kuidas tõlkida. Andres (arutelu) 3. september 2016, kell 14:52 (EEST)
Kuna see nupp töötab ka siis, kui reaalselt muudatusi pole tehtud, siis olekski õigem tõlkida "Salvesta". Ja kasutada seda kui save changesist korrektsemat variani. - Melilac (arutelu) 3. september 2016, kell 21:28 (EEST)
Kõik siin hoogsalt arvavad, kuidas midagi tõlkida tuleks, aga kas leidub keegi, kes päriselt oskaks selgitada, mis toimub? Sest ega ikka ei normaalne küll, et eestikeelse vikipeedia üks olulisemaid nuppe järsku ingliskeelseks muuutub.--2001:7D0:87C9:9580:C880:289D:2B24:2586 3. september 2016, kell 21:32 (EEST)
Nupu teksti muudeti ülevikipeedialiselt. Et nupp eestikeelseks muutuks, tuleb eestikeelne tõlge vastavale lehele kirja panna. Andres (arutelu) 3. september 2016, kell 23:14 (EEST)
Las siis praegu olla otsetõlge. See on hetkel ilmselt parem kui võõrkeel.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 3. september 2016, kell 22:14 (EEST)
Mis see otsetõlge siis on? Andres (arutelu) 3. september 2016, kell 23:14 (EEST)
"Salvestis muutub".
Mul on raske ette kujutada, et see võiks kellegi jaoks probleem olla. Inimene on ju klikkinud "Muuda" nupule. Ei ole raske aimata, mida "Salvesta" selle peale teeb.
Mida meil siis sinna vasteks panna oleks? "Salvesta & avalda"? Ivo (arutelu) 5. september 2016, kell 13:35 (EEST)
Miks "Salvesta muudatused" ei sobi?--Morel (arutelu) 5. september 2016, kell 16:30 (EEST)
Mille poolest see parem on kui "Salvesta"? Kui mõistetakse valesti, võidakse seda ka valesti mõista. Andres (arutelu) 6. september 2016, kell 00:52 (EEST)
"Salvesta" on parem, kui "Salvestis muutub" võis "Salvesta muudatused", kuna nupp töötab ka siis, kui oled asunud redigeerima ja midagi ei muudagi. Ivo variant on seevastu tehniliselt korrektne ja ütleb välja, et sinu tehtu muutub sellega teistele nähtavaks, nii et selle variandi võib minu poolest ka kasutusele võtta. Mulle endale meeldib lühem küll rohkem, aga sellele variandile vastu ei oleks. - Melilac (arutelu) 6. september 2016, kell 21:15 (EEST)
Jah, võib-olla "salvesta ja avalda" (ampersand oleks minu meelest inetu) on tõesti arusaadavam ja üheselt mõistetavam. Andres (arutelu) 6. september 2016, kell 22:24 (EEST)
Ja "tee nähtavaks" ning "lisa vikisse" oleksid ikkagi ühesemalt mõistetavad. Andres (arutelu) 6. september 2016, kell 22:30 (EEST)
Minu meelest need kaks viimast ei ole üheselt mõistetavad: inimene ju juba näeb (mõeldakse, et tehakse ka avalikult nähtavaks), mis asi tehaks nähtavaks (muudatused); mille lisan vikisse (olemasolev ju juba on seal, lisan muudatused vikisse, kohmakas). Selgeim ja inglisviki probleemistikku haarav oleks "Salvesta ja avalda".--Morel (arutelu) 7. september 2016, kell 14:53 (EEST)

"Vaata ka" linkide vormistamine[muuda lähteteksti]

Kas "Vaata ka" lingid vormistatakse suure või väikese algustähega? Vikipeedia vormistusreeglites ei ole alajaotuses Vaata ka selle kohta midagi öeldud. Artiklite pealkirjad kirjutatakse Vikipeedias üldjuhul suure algustähega. Kas ka siin? 2001:7D0:87FF:6480:BC27:B43F:5622:81C1 8. september 2016, kell 14:38 (EEST)

Meil ei ole selle kohta kokkulepet. Ka eri loendites on erinevalt. Muidugi samas nimekirjas peaks kindlasti ühtemoodi olema. Andres (arutelu) 8. september 2016, kell 15:17 (EEST)
Väikse tähega kirjutamise eelis on see, et on kohe näha, kas see, millest jutt on, käib suure või väolse tähega. Andres (arutelu) 8. september 2016, kell 15:17 (EEST)

Kategooriad[muuda lähteteksti]

Vabandan asjatundmatut küsimust - kas on olema kategooria: Eesti metsandus? Ilmselt olen saamatult otsinud? --.Toon (arutelu) 9. september 2016, kell 13:05 (EEST)

On ikka: Kategooria:Eesti metsandus. Adeliine 9. september 2016, kell 18:24 (EEST)

Andres adminniks[muuda lähteteksti]

Kuigi, ehk, ta pole päriz kursis (kes meist olex), mina pooldan Andrese kanditatuuri. Cheers —Pietadè (arutelu) 15. september 2016, kell 00:00 (EEST)

Keelelingid[muuda lähteteksti]

Kuskohas on JUHEND kuidas INTERWIKI viidetekasti lühendamise funktsioon väljalülitada[muuda lähteteksti]

kuskohas juhend on, ma ei leia ja see automaagiliselt pähemääritud lollus (nn tehniline featuur ... :P) segab töö tegemist. 5. oktoober 2016, kell 11:56 (EEST)

Enda eelistuste alt saab.--Raamaturott (arutelu) 5. oktoober 2016, kell 16:22 (EEST)
1) eelistused 2) ???? suwa 5. oktoober 2016, kell 16:24 (EEST)
Eelistused --> Ilme --> Kasuta kompaktset keeleloendit, milles on sinu jaoks asjakohased keeled. (sealt linnuke ära).--Raamaturott (arutelu) 5. oktoober 2016, kell 17:19 (EEST)

vaikelinkide arutelu[muuda lähteteksti]

Minu meelest peaks saama ühe klikiga täieliku keelelinkide nimekirja ette manada, aga praegu satub hoopis arusaamatusse kohta. Ma ei tea, mis olukord on sisse logimata.

Kas meil on võimalik eesti Vikipeedias vaikimisi näidatavaid keeli muuta?

Igaks juhuks ütlen, et ma enda jaoks kompaktversiooni deaktiveerisin. Muide, see ei kehti globaalselt. Andres (arutelu) 10. juuli 2016, kell 15:40 (EEST)

Sisse logimata on sama olukord. Ma ei usu, et on võimalik vaikimisi näidatavaid muuta, sest väidetavalt kohandatakse see valik iga inimese jaoks individuaalselt vastavalt sellele, mida ta sagedamini vaatab. Ja minu arvates ei oleks ka sellisel kõigile eesti viki kasutajatele samade valitud keelte näitamine mõttekas, sest inimestel on väga erinevad eelistused (keeleoskused). Pigem siis juba kõik. Ma arvan, et me saaks kogukonna otsuse alusel taotleda seda, et see ainult valiku näitamine ei oleks vaikimisi variant, vaid vaikimisi näidatakse kõiki (ka sisse logimata) ja igaüks saab soovi korral valiku näitamist ise sisse lülitada. Adeliine 10. juuli 2016, kell 16:02 (EEST)
Kuidas seis on? Kas taotlus on sisse antud? Paistab, et kõnealuse vidina pooldajaid just väga palju ei leidu.--2001:7D0:87C9:9580:11CC:8FEB:ED51:CC63 14. august 2016, kell 13:25 (EEST)
@Adeliine, küsimus on suunatud eelkõige sulle kui võimaluse mainijale. Muide, just hetk tagasi veendusin ma taas kord selles, kui ebameeldiv, tüütu ja kasutu see uuendus on. Kasuliku uuendusega pidanuks nii pika aja peale juba ära harjuma.--2001:7D0:87C9:9580:7467:9678:86D7:DB13 16. august 2016, kell 12:58 (EEST)
Mina ei ole kuskile mingit taotlust sisse andnud. Ei ole kogukonna selget ühisotsust. Mind isiklikult ei häiri. Kõige tihemini tahan inglise keelt lahti võtta ja oleks nagu mugavam küll seda nüüd teha, kui ei pea lehte pool kilomeetrit alla kerima ja nimekirjast otsima. Adeliine 16. august 2016, kell 13:06 (EEST)
Kas see arutelu siin on siis tühine?--2001:7D0:87C9:9580:7467:9678:86D7:DB13 16. august 2016, kell 13:08 (EEST)
Ei ole tühine, aga ka mitte piisav. Ma tahtsin seda öelda, et mina ei ole kohustatud taotlust esitama (mul ei ole ka selleks isiklikku motivatsiooni), ma lihtsalt teavitasin sellest võimalusest. Adeliine 16. august 2016, kell 13:12 (EEST)
Aga mis siis saab? Registreeritud kasutajad likvideerivad enda jaoks muidugi probleemi sellega, et lülitavad selle jama oma isiklikest seadetest välja. Aga lugejatel, kes valdavalt ei ole registreeritud kasutajad, see võimalus puudub. Ma olen üsna veendunud, et minutaolisi rahulolematuid on pääääris palju, lihtsalt enamasti nad ei tea, et tegelikult põhimõtteliselt saab midagi ebameeldivate muudatuste vastu ette võtta.--2001:7D0:87C9:9580:7467:9678:86D7:DB13 16. august 2016, kell 13:21 (EEST)
Küllap on tarvis kogukonna otsust. Tuleks teha hääletus küsimusega, kas teha nii, et vaikimisi oleks täisnimekiri. Andres (arutelu) 16. august 2016, kell 14:29 (EEST)
Üldiselt jah kogukonna otsus loeb, aga praegusel juhul, kui mõtlema hakata, on küsimuse all mitte kogukonna, vaid lugejate/kasutajakontota inimeste huvid, mida ei saa esindada kogukonna (st aktiivsete kaastööliste) hääletus. Adeliine 16. august 2016, kell 14:37 (EEST)
Kas asi jääb siis selle taha, et lugejate arvamust ei saa küsida? Andres (arutelu) 16. august 2016, kell 15:01 (EEST)
Kõigepealt on see lühendatud nimekiri väiksemate keelte diskrimineerimine ja muideks ka vikipeedia üldpõhimõtete vastane. Mulje jääb, et eestikeelse viki kasutajate enamik pooldab seda, et see asjandus poleks vaikimisi sisse lülitatud. Ja tegelikult tuleks see globaalseltki ja eriti just sisselogimata kasutajate jaoks välja lülitada. Kas siis sattuda näiteks Malaisiasse ja hakata uurima, millisest hiina keele variandist paremini aru saaks on huvitav?  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 16. august 2016, kell 14:43 (EEST)
Miks ja kuidas on see väiksemate keelte (konkreetselt milliste?) diskrimineerimine? Kas saaksid Malaisia näidet selgitada? Adeliine 16. august 2016, kell 16:17 (EEST)
Ma tegelikult ju ei tea milliseid keeli mulle Malaisias näitama hakatakse, aga kui Eestis viibides esimese keelelingi peal klikkides saan teksti بھارتی قانون کے مطابق اس پرچم کے استعمال کے قواعد مقرر ہیں جو دیگر قومی علامات پر بھی لاگو ہوتے ہیں۔ ان کے مطابق عام شہری اسے صرف قومی دن جیسے یوم آزادی اور یوم جمہوریہ وغیرہ پر لہرا سکتے ہیں۔ سنہ 2002ء میں ایک شہری ناوین جندل کی درخواست پر بھارتی عدالت عظمی نے حکومت بھارت کو حکم دیا کہ وہ عام شہریوں کو پرچم کے استعمال میں رعایت دیں۔ اس پر یونین کیبنٹ نے شہریوں کو بعض حدود میں اسے استعمال کرنے کی رعایت فراہم کی۔ 2005ء میں قانون میں ترمیم کرتے ہوئے اس پرچم کو کچھ خاص قسم کے کپڑوں سے تیار کرنے کی اجازت دی گئی۔ فلیگ کوڈ اس قومی پرچم کے لہرانے اور خصوصاً دیگر قومی اور on asi suht paha.
Miks sa siis seal klikid ja miks see paha on? Adeliine 16. august 2016, kell 19:06 (EEST)
Kle, üheksast keelest, mida siin näidatakse tervelt seitse on sellised, millest väga vähesed eestlased aru saavad. Ehk siis asi äkki ei ole minus, vaid selles, et see süsteem ise on vilets. Või tead sa palju selliseid eestlasi, kelle igapäevaste keelte hulka kuuluvad urdu, araabia, hiina ja indoneesia keel?  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 16. august 2016, kell 19:13 (EEST)
Sisse logimata näitab mul nt artikli Tallinn juures Dansk, English, Español, हिन्दी, Norsk bokmål, Norsk nynorsk, Русский, Võro, 中文. Taani, hispaania ja mõlemad norrad on eeskujulikud artiklid, arvatavasti sellepärast näidatud. Ida-Timori puhul Deutsch, English, Español, हिन्दी, Русский, Suomi, urdu, Võro, 中文. Saksa eeskujulik, soome hea artikkel. Juba parem, eh? Neid urdu jm keeli näidatakse siis, kui eelistatud keeled on juba näidatud ja 9-ni veel vabu kohti on. Adeliine 16. august 2016, kell 19:44 (EEST)
Mind ajas see närvi küll, lülitasin endal kõik tagasi.--Morel (arutelu) 10. juuli 2016, kell 16:18 (EEST)
Need, kes ei ole sisse loginud, ei saa ju valida, ja teistegi jaoks on valimine keeruline (ma ei saanudki aru, kuidas seda teha tuleb).
Jah, võiks küll olla nii, et vaikimisi näidatakse kõiki (tõsi küll, siis on valikuvõimalusest raskem teada anda). Aga kui ei saa, siis peaks vaikimisi näidatavate keelte valik olema mõistlikum. Andres (arutelu) 10. juuli 2016, kell 16:21 (EEST)
mõistliku alla võiks lahterdada nt a) keeleoskuse järgi vikikasutaja eelistused b) head artiklid c) algkeeles s.t kui kirjutis on nt Norra linnast, siis ka kõik norra keeled oleks kaasatud ja ka araabia riikide puhul araabia keel ning ka kui riigis on mitu ametlikku keelt, siis need kahh jne jne suwa 10. juuli 2016, kell 16:28 (EEST)
Mul ei ole endal midagi kõigi linkide vastu, aga kui peaks valima, siis nt suuremad vikid + viki, kus lehekülg esimesena loodi? Seda algkeelt, mida Suwa mainib, oleks ilmselt väga raske automatiseerida.--Morel (arutelu) 10. juuli 2016, kell 16:36 (EEST)
Mida rohkem ma sellele mõtlen, seda rohkem see mind häirib, et osa keeli on vaikimisi peidetud. Seda võiks lausa nimetada diskrimineerimiseks. Olen selle poolt, et taotleda Eesti Vikipeedias vaikimisi versiooniks kõikide keelte näitamist.--Morel (arutelu) 10. juuli 2016, kell 16:39 (EEST)
Ma ei saa aru, miks see eestikeelne viki peab igasuguseid selliseid asju pidevalt automaatselt niipea kui kellelegi seal keskuses mõte tuleb, aga asjad peale laskma. Samamoodi lasti peale VE, IV jne. Inglise ja saksa vikis käivad asjad nagu teistpidi.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 10. juuli 2016, kell 16:55 (EEST)
Mõtlesin ja lugesin nüüd seda asja natuke. Featuuri KKK. Väga aktiivsele polüglotist vikipedistile tundub see uuendus kohe piiravana. Aga me peaks ka mõtlema nende inimeste peale (peaaegu kogu ülejäänud rahvastik), kes nii palju keeli ei tea ega vaja. Kas nende jaoks teeb see funktsioon midagi paremaks. Kui küsimus on ainult meie kogukonna tuumiku isiklikes eelistustes, siis seda need just ongi, isiklikud eelistused, ja asi lahendatav eelistuste lehel. Kui see oli beetafunktsioon, siis proovisin seda, aga lülitasin välja ka seetõttu, et see tegi mul lehtede laadimise aeglasemaks. Hetkel, kui ta on mul sisse lülitatud, näitab kompaktversioonis mitte mind huvitavaid keeli, vaid tundub et maailmas levinumaid keeli (araabia, indoneesia, inglise, hispaania, hindi, vene, urdu, hiina). Ilmselt ta hakkab alles nüüdsest minu klikke tuleviku tarbeks arvesse võtma. Sama valikut näitab mulle nii Firefoxis sisselogituna kui ka Chrome'is sisse logimata. Adeliine 10. juuli 2016, kell 17:39 (EEST)
Mina arvan, et ka mittekeelehuvilisel, n-ö tavalisel (sic!) inimesel võiks olla valik vaadata sama asja mingis muus keeles, ilma et keegi kuskil otsustaks, et see pole otstarbekas. Praegu peab selleks tegema mitu lisaklikki, mis internetis teatavasti võrdub vastavale lingile jõudmise tõenäosuse märkimisväärse vähenemisega.--Morel (arutelu) 10. juuli 2016, kell 17:44 (EEST)
Kasutaja jaoks, kes soovib näha keelelinke järjestatuna oma soovide järgi (ja ka valikuna nendest keeltest, mida ta oskab) on palju mugavam kasutada pisikest skripti, mis muide on saksa vikis välja pakutud juba aastal 2008. Või kui tahta, siis Operale ja Firefoxile on olemas ka vastavad add-onid. Kuid üldiselt on lugu nii, et mida vähem skripte seda parem. Aga selle 'language selectori' sooviksin ma küll enda jaoks globaalselt välja lülitada, mitte nii et peaksin seda käsitsi tegema igas vikis mida kasutan.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 10. juuli 2016, kell 18:27 (EEST)

Kõige häirivam selle asja juures on see, et kui tahta minna mõne keele juurde, mida nimekirjas pole, või näha kogu nimekirja, siis ei saa aru, mida teha. Ma usun, et see on kõigile häiriv. Intuitiivne oleks, kui all olev nupp võimaldaks klõpsida lühikese ja pika nimekirja vahel.

Hea küll, nimekiri kohandab end minu eelistuste järgi. Aga kui ma ei leiagi neid keeli üles, mis mind huvitavad, kuidas ta siis kohandab? Andres (arutelu) 10. juuli 2016, kell 19:18 (EEST)

Parem on lubada kõikide keelte näitamine. Mul on sama asi: neid keeli, mis mind huvitavad, ei pruugi nimekirjas olla. Samuti on keeruline, kui on silmapilkselt tarvis teada, mitmes keeles ja millistes keeltes mingi artikkel kirjas on. Mul on nimelt kasutajaskript, mis sõltumata sisselogimisest lisab CSS-i, mis kursori keelenimistu kohale viies teeb punktidega nimistust nummerdatud listiks. See kõik oli väga mugav seni kuni see "kasutaja lemmikud keeled"-muudatus sisse viidi. -Mardus /arutelu 7. august 2016, kell 02:14 (EEST)

Daamid ja härrad, kas siis leidub mehhanism, millega iga eestikeelse viki kasutaja saaks kõiki muukeelseid artiklivariante kergesti leida? --Kk (arutelu) 20. august 2016, kell 10:01 (EEST)

Kergesti leitavad on nad ka praegu. Iseasi, kuidas on kasutusmugavuse ja varasema harjumuse mõjudega. Aga keskmise kasutaja jaoks on tõenäoliselt lühendatud nimekiri tõesti parem. Vikipedistid on väga kaugel keskmisest kasutajast ja meie eelistusi ei tohiks laiendada nn tavakasutaja peale. Lisaks on meil väga tugev varasema harjumuse mõju, mida teistel pole. Ivo (arutelu) 20. august 2016, kell 17:49 (EEST)
Mhm, sul on täiesti õigus selles osas, et umbkeelsetel on nüüd tõesti mugavam ja lihtsam need paari maailmas enam levinud keele lingid üles leida.--2001:7D0:87C9:9580:1020:69BB:599E:75CA 21. august 2016, kell 17:00 (EEST)

Palun teeme siis hääletuse. Lisaks võiks esitada niisugused palved. Esiteks, eelistus peaks olema globaalne, meil on ju globaalsed kasutajakontod. Teiseks, peaks olema võimalus näha vanal kujul täisnimekirja. Praegune täisnimekiri raskendab keeltes orienteerumist veel rohkem kui vana. Andres (arutelu) 5. oktoober 2016, kell 21:27 (EEST)

Artiklid popkultuurist[muuda lähteteksti]

Minu meelest tuleb nendele, keda häirib, et Vikipeedias on palju artikleid popkultuurist, selgitada, miks see nii on ja miks see hea on, mitte öelda, et meil ei tohi neid olla, muidu ei võeta meid tõsiselt. Andres (arutelu) 13. september 2016, kell 10:54 (EEST)

Palun täpsusta, mis artikkel või arutelu oli ajendiks. Ma vaatan viimasel ajal ainult oma jälgimisloendit, kuid olulistes aruteludes soovin võib-olla siiski osaleda. Adeliine 13. september 2016, kell 21:23 (EEST)
Ma ei taha seostada konkreetsete artiklitega, vaid mõtlen üldiselt. Leheküljel Arutelu:Tinkerbell on Ivo kunagi rääkinud, sellest oli ajendatud, aga neist asjust on mujal ka juttu olnud. Andres (arutelu) 13. september 2016, kell 22:58 (EEST)
Mulle tundub see kommentaar ikkagi kuidagi väga juhuslik ja mainitud artikliga ma seda eriti seostada ei suuda. Ma ei tea ka kedagi, kes oleks väitnud, meil ei tohiks olla artikleid popkultuurist. Küll on olnud arvukalt ükskjuhtumeid konkreetsete artiklite baasil, kus teema olulisus on küsimuse alla seatud (nagu ka lingitu puhul, kus arutelu algas mõnesõnalise viitamata tekstijupi artikliks pidamise kohta; see oli aga 1. kvaliteediküsimus ja 2. päring selle kohta, kas nimetatu on üldse oluline). Aga kuna arutelu näiteks mingi küsitava tuntusega isiku ebakvaliteetse artikli üle ei tähenda kuidagi, et biogaafilised artiklid tervikuna mitteolulised oleksid, siis jääb mulle küll segaseks, kuidas seondub nimetatu laiemalt popkultuuri kajastamise tähtusega või miks peaks antud kommentaar hetkel relevantne olema. Ivo (arutelu) 14. september 2016, kell 02:37 (EEST)
Ma ju ütlesin, et jutt ei ole konkreetsest artiklist.
Jutt on sellest olukorrast, kus Vikipeedia-välised inimesed ei taha sellepärast, et Vikipeedias on artikleid teemadel, mida nad peavaf tühisteks (ja tavaliselt on need popkultuurisse puutuvad, võib-olla ka näiteks jalgpall, aga põhimõtteliselt ükskõik mis, mida peetakse tühiseks või madalaks), Vikipeediale kaastööd teha.
Minu mõte oli, et nendele peaks selgitama, miks sellised artiklid Vikipeedias on ja miks see on hea, et on, või vähemalt mitte halb. Ja ei peaks mitte võtma hoiakut, et me peame lähtuma nende arvamusest.
Relevantne on sellepärast, et sellist argumenti on korduvalt esitatud, ja nüüd ma vaidlen sellele vastu. Jutt on just eraldi artiklite teemadest, mitte artiklite kvaliteedist. Andres (arutelu) 14. september 2016, kell 03:06 (EEST)
Minu arvates peaksid artiklite üldnõuded, eriti mis puutub allikatesse (peavad olema neutraalsed, sõltumatud, autoriteetsed, sekundaarsed), kehtima ka popkultuuri artiklitele. Tihti ongi probleemiks, et selliseid allikaid ei pruugi leida. Üks küsimus on tõesti, et kas teema ise väärib artiklit, aga nurin on minu arvates just peaasjalikult artiklite kvaliteedi üle, mis lähtub muu hulgas allikakasutusest. Kui popkultuuri artiklid oleksid kirjutatud nõuetele vastavalt, siis oleks kaebamist vähem, sest siis oleks ka vähem kajastatud neid teemasid, millest ei saa nõuetele vastavat artikit kirjutada. Adeliine 14. september 2016, kell 07:34 (EEST)
Mul on jäänud mulje, et nurisetakse just ebaoluliste teemade üle. Kui jutt on kvaliteedist, siis on muidugi hoopis teine asi, aga kvaliteediprobleemid on ka artiklitel olulisemate teemade, ja ma kujutan ette, et need peaksid rohkem nurinat tekitama.
Minu meelest on probleem allikatega ainult obskuursete Eesti esinejate puhul. Kui jutt on ingliskeelsest popkultuurist, siis minu meelest allikate puudust ei ole ka nende teemade puhul, mida peetakse ebaolulisteks. Andres (arutelu) 14. september 2016, kell 11:39 (EEST)
Olen ka ise sel teemal nurisenud ja oma seisukohta selles küsimuses selgitanud, ent seda eri aruteludes (stiilis: popkultuuris on samal tasemel artikleid, miks siis seda kritiseerite?) Ja tõde on ka see, et paljudel puhkudel on tegemist üsna ebakvaliteetse kaastööga. Samas ei saa Andresega nõus olla allikate koha pealt, kuna mitme artikli puhul olen mõelnud, et võtaks kätte ja hakkaks parandama - aga kui ikka vastavat raamatut käepärast ei ole ja see juhtub ka hetkel raamatukogust puuduma, siis jääb asi kus seda ja teist. Igasugused Tinkerbellid ja Potteri sarja tegelased ja Nazgulid on ju autorikaitse all ja allikad peaks tihti olema just alusteosed, mida netist niisama lihtsalt alla laadida on ebamoraalne (kui see üldse võimalik on). Parim võimalus asja parandada on tihti võõrkeelse kvaliteetsema teksti tõlkimine, ent need, kes taoliseid artikleid loovad, ei pruugi veel vastavas eas olla, kus nad sellega hakkama saaks. Kuidas siis selliseid asju kaitsta? Ilmselt muud teed ei ole, kui lihtsalt selgitada rahvale, et kui oskate paremaks teha, tehke. Ja et artiklid pole ainult nende alustajate (vahel mõni alustab artiklit, kuna leiab et seda on vaja, aga selle normaalsele tasemele viimiseks tal pole lihtsalt oskusi/ressursse. Kui tahta, et artikli alustaja selle tingimata hea artikli tasemele kirjutaks, jääks wikipeedia ikka häbematult väikeseks ning kasutuks) ning administraatorite (kes on inimesed oma elu ja piiratud ajaga. Tunnistan ausalt: kui mul on mõne jalgpalluri artikli sisu suhtes kahtlused, siis lähen ma edasi muu teema juurde, millest rohkem tean, mitte ei hakka sellele kulutama enamat aega, mis mõnel asjatundjamal asja korda ajamiseks läheks) pärusmaa. Ja seda teha veel. Ja veel. Ja veel. - Melilac (arutelu) 14. september 2016, kell 16:39 (EEST)
Probleem on suuresti selles, et popkultuur on hingelähedane paljudele, sh inimestele, kelle funktsionaalne kirjaoskus on madal. (See kehtib kogu meelelahutustööstuse, sh spordi kohta. Ega kõik jalgpalluritest vaimustujad ei tea ka, misasi on entsüklopeedia.) Ühest küljest on nii üldine huvi muidugi tunnusmärk, et teema tõenäoliselt ongi (ühel või teisel kujul) tähelepanuväärne, aga teisest küljest tekib küsimus, kas peaks soodustama igasugust kaastööd (lootuses, et inimene õpib) või soovitama harjutada mujal (sest Vikipeedia pole see koht, kus oma esimesi lihtlauseid vaevaliselt kokku seada). Ilmselt sõltub valik igaühe isiklikust optimismist või pessimismist. Mis allikaid puudutab, siis on lahendus laias laastus lihtne: teema väärib eraldi artiklit juhul, kui seda teemat on sekundaarallikates käsitletud. Kui käsitlusi ei ole, siis tavaliselt ka ei vääri. (Iseasi, et kõik allikad ei pruugi olla kättesaadavad.) Primaarallika refereerimisest ei piisa. --85.253.66.252 17. september 2016, kell 19:20 (EEST)
See eelnev kehtiks muidugi mingi eestimaise popkultuuri teose kohta, välismaise puhul on raamatutegelaste ja mõistete puhul tõlgete olemasolu korral vajalik vaadata ka seda, mis omakeelne primaarallikas ehk siis tõlge ütleb ja jälgida, et sellega vastuolu ei tekiks. Võõrkeelsete teoste ja võõrkeelsete sekundaarallikatega piirduda ei tohiks. P.S Minu eelmisele tekstile viidates - vanemad popkultuuri teosed ei pruugi enam autorikaitse all olla (sestap ilmselt kirjastused varem usinalt vanemate autorite teoseid avaldasidki), küll on seda kindlasti aga tõlked. - Melilac (arutelu) 17. september 2016, kell 21:45 (EEST)
Tõlkega võib vastuolus olla, aga kena oleks muidugi ikkagi öelda, kuidas midagi tõlgitud on ja kui artiklis mõni tõlge erineb, siis viidata selle allikale või põhjendusele (nt miks tuleks ikkagi kasutada nimekuju "Lihavõttesaar", mitte Postimehes üksvahe kasutusele võetud modernvormi "Ida-Island"). Keerulisem on siis, kui kanoonilist tõlget ei ole või on ainsa tõlke teinud kolmanda klassi laps klingoni keele kaudu ja purjuspäi (vt William Gibsoni "Neuromant"). --85.253.66.252 17. september 2016, kell 22:46 (EEST)
Tõenäoliselt mitte eriti, sest taolistest teostest algajad kaastööliselt niisama ei alusta, aga need, kes taoliste muidu ikooniliste, ent siinmail mitte nii haibitud teoste kohta artikleid kirjutama hakkavad, annavad tõenäoliselt endale ka eespool mainitud probleemidest aru või on siis valmis kriitikale konstruktiivselt reageerima (Üks uljas ilmselgelt nooruki kategooriasse kuuluv isik võttis ette Sapkowski nõiduri ja märkustele reageerides suutis lõpuks hakkama saada asjaga, mida välja rookida enam keegi ei soovinud). Probleemsema kategooria moodustavad just nimelt enamloetud asjad, mille puhul tõlge on korralik. - Melilac (arutelu) 26. september 2016, kell 20:49 (EEST)

Bänner[muuda lähteteksti]

"MTÜ Wikimedia Eesti otsib vabatahtlikke, just Sina saad aidata!" Kuidas saab nii öelda, et just mina saan aidata? Ja leht, millele viidatakse, on jubedat igavat eemalepeletavat kantseliiti ja tühijuttu täis. Andres (arutelu) 23. september 2016, kell 08:32 (EEST)

Miks ei saa öelda? Mu meelest saab igaüks aidata. Tekst on seal lehel natuke kunstlik küll, nagu oleks tõlgitud (äkki ongi). Selle peaks läbi kirjutama.--Morel (arutelu) 23. september 2016, kell 10:17 (EEST)
Mina küll ei saa aidata. Ma ei saa hakata Wikimedia Eesti vabatahtlikuks.
See tekst seal peaks minu meelest olema lühike ja asjalik. Sealt jääb mulje, nagu polekski jutt päris maailmast. Andres (arutelu) 25. september 2016, kell 21:01 (EEST)
Ma ei leia seda üles ka enam. Aga see, et just mina saan aidata, on minu meelest pigem vastupidine sellele, et igaüks saab aidata. Andres (arutelu) 25. september 2016, kell 21:04 (EEST)

Vikipeedia "võime(kus)"[muuda lähteteksti]

Olen seda kord küsinud, aga, kordan: kas keegi teab piirmääru? Ilmselt siis, Wiki serverite andmehaldusvõime võimeid, deklareerituid ja tegelikke. Praktikas näeb see välja nii, et kui Sul on nt 500 000 MB lehekülg, siis kipub, nt salvestamisel, tekkima olukord, kus "aparaat" sööb ära nt pool viitest ja paneb selle, mis ta sealt välja võtab, kuhu, kes teab ja juhatab... keegi võib öelda kyll, et juba "arvutiajastu", aga...—Pietadè (arutelu) 23. september 2016, kell 17:29 (EEST)

See oleneb ka kasutaja arvuti võimekusest. Andres (arutelu) 25. september 2016, kell 10:20 (EEST)

https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Article_size --WikedKentaur (arutelu) 26. september 2016, kell 22:13 (EEST)

Siia peaks ehk lisama selle, kus sa oled lisamise ajal (andmeside); minu kogemus ütleb, et kui maht hakkab üle 500 000 minema, siis hakkavad imelikud asjad juhtuma; meeldivalt on nt enwi-s see automatiseeritult olemas: st, kui muudatuse tulemusel miski asi lehel segi läks, siis saad automaatselt kasutajalehele teate, viitega kohale, kus asi juhtus (ps, see viimane ei pruugi päris täpne olla, sest "käperdusi" on tavaliselt mitmes kohas korraga).—Pietadè (arutelu) 27. september 2016, kell 16:31 (EEST)

Sellel lehel peaks olema Wikipedia mahukaimate artiklite loend.—Pietadè (arutelu) 30. september 2016, kell 12:13 (EEST)

Eesti viki vastav lehekülg on siin. Ivo (arutelu) 30. september 2016, kell 12:55 (EEST)

Läti vallad[muuda lähteteksti]

Lätis toimus mõnda aega tagasi haldusreform, mille käigus tekkisid valdade liitumisel omavalitsusüksused piirkonnad, mille koosseisu endised vallad jäid aga haldusüksustena edasi. Selle käigus omandasid piirkonna staatuse ka mõningad suuremad endised vallad (ehk siis jäid omavalitsusüksusteks edasi). Just nimelt taoliste vald/piirkondade kohta tahtsingi teiste arvamust küsida. Minu meelest (kuna taolisel piirkonnal ja vallal sisulist vahet ei ole) oleks otstarbekam neist valdadest rääkida juba eksisteerivate piirkonnaartiklite raames, käsitledes neid piirkonna ajaloo osas, ja teha vallalt lihtsalt piirkonnale ümbersuunamine. Mis arvavad teised? - Melilac (arutelu) 24. september 2016, kell 15:33 (EEST)

Et ikka keegi vastaks... Vähemasti mina olen selle mõttega igati päri. Ivo (arutelu) 25. september 2016, kell 21:04 (EEST)
Mina samuti. --Metsavend 22. oktoober 2016, kell 09:47 (EEST)

Vikipeedia kogukond ei toimi[muuda lähteteksti]

Tundub, et näiteks arutelulehti peaaegu keegi ei jälgi.

Üldse, meil on kriis. Mida peaks ette võtma? Andres (arutelu) 25. september 2016, kell 10:45 (EEST)

Kas tuleks eriti viljakad kaastöölised blokeerida ja siis hakkaks meil hästi minema? Andres (arutelu) 25. september 2016, kell 11:45 (EEST)

Või peaks blokeerima need, kes sapiseid märkusi teevad? Andres (arutelu) 25. september 2016, kell 20:58 (EEST)

Üks viis "kriisist" väljumiseks võiks ehk olla selles, et teed nt lisanduste lisamise "eriti viljakakatele" kaastöölistele maanduma nt mingisse loendisse, al à (sõnastiku nn loend), või siis, talitama aastate jooksul vikikaaslaste väljendatud ütluste järgi, ja panema nt admin keelu, nt iga Bio-Est art üldruumi lisamise eelseks kriteeriumiks. Tema ei ole muidugi ainukene, aga, nt täna enwi-sse 2 art "tootnuna" (lihtsalt "koolnuloend", Ukraina-Venemaa sõja täienduseks) oskan öelda, et see on väga hästi kontrollitav, tarkara tasemel...—Pietadè (arutelu) 27. september 2016, kell 17:46 (EEST)

Kas Sa soovitad jätta mõne kaastöölise artiklid väljapoole artikli nimeruumi ootele? Aga miinus on see, et siis on palju vähem tõenäoline, et keegi nendega midagi ette võtab. Andres (arutelu) 27. september 2016, kell 21:46 (EEST)
Tänase päeva jooksul tegin enwi-sse 2 artiklit, ja, sugugi ei ole neil (kummaline määratlus, "meil" asemelll) nii, et kirjutad, ja automaatselt artikkel, peax neilt küsima, kuis see tehtud on.—Pietadè (arutelu) 27. september 2016, kell 22:14 (EEST)
Teavitused võiks automaagiliselt sisselülitada seadistustea alt kõigile, kui seda juba tehtud pole?, ma saan teavitusi koguaeg.
Palun määratle üheselt ja mõõdetavalt Vikipeedia kogukond, nt kasutajakonto omanik, kes teeb vähemalt ühe paranduse kuus ... vms.
Kriis on siis kui on tegelik muutmisvajadus, mida sa muuta tahad?, nt et inimesed kord kvartalis inimestena kokkusaavad ja tulemusena toimetavad viljakamalt wikis?
suwa 27. september 2016, kell 18:45 (EEST)
Teavituste vastu mul pole midagi, aga kui neid teavitusi palju on, vaevalt siis neidki vaadatakse, kui viimaseid muudatusi ei vaadata.
Kogukond tähendab, et kogu aeg on kohal inimesed, kes jälgivad viimaseid muudatusi, märkavad probleeme ja püüavad neid lahendada.
Kriisi all ma mõtlen seda, et Vikipeedia käib alla. Ma ei tea, kas selle vastu üldse midagi teha annab. Andres (arutelu) 27. september 2016, kell 21:46 (EEST)
v-o saa ei haaku päris teemaga, ent mu meelest ongi praegu etwiki n-ö kvantiteedi faasis. Kvaliteedi faasi ei saa enne tulla, kui me võtame kasutusele automaatkontrolli viimaste muudatuste osas (mu kasutajalehel on sellest pikemalt). Aga etwiki väiksuse tõttu võib kvaliteedi faas tulla alles nt 10-20 a pärast. Üksikute teemade puhul see ei pruugi kehtida (nt X valdkonna teadlane on vastavateemalised artiklid oma jälgimisloendisse pannud)--Estopedist1 (arutelu) 27. september 2016, kell 20:08 (EEST)
Praegu me kontrollime mitteautomaatselt, aga kontrollist ei piisa, kui halvakvaliteetset materjali toodetakse rohkem juurde kui seda suudetakse juurde toota. Kuidas automaatkontroll saaks rohkem aidata? Võib-olla siis tuleb hakata rohkem kustutama või arutelulehele tõstma. Kui Sa mõtled nii, et praegu tulebki võimalikult kiiresti kirjutada kvaliteedile tähelepanu pööramata ja kirjutatu sisusse süvenemata, siis võib-olla tulebki Sind blokeerida või keelata Sul artiklinimeruumi kirjutada.
Milleks seda kvantiteedifaasi üldse tarvis on? Mida lugeja mittekvaliteetsete artiklitega peale hakkab? Võib ju ka nii teha, et panna kohe rõhku kvaliteedile, mitte kvantiteedile. Andres (arutelu) 27. september 2016, kell 21:54 (EEST)
See on õige, et algul on tähtsam artiklite arvu kasvatada (kvantiteet), et üldse saavutada mingi nähtavus ja siis saab ka paremini keskenduda sisu laiendamisele (kvaliteet). See aga ei tähenda, et esmased artiklid peaksid või tohiksid olla halva kvaliteediga. Pigem ikka seda, et ühe viki arendamisel on algul mõistlik panustada lühematesse artiklitesse ja siis hiljem juba nende artiklite mahu kasvatamisele. Halba kvaliteeti ei tohiks olla nii või teisiti.
Ma ei ole üldse nõus automaatkontrolli vajalikkuse väitega. Seesugune asi ei tähenda kvaliteedi sisukohast midagi. Ivo (arutelu) 27. september 2016, kell 22:36 (EEST)
Nähtavus on meil juba ammu olemas.
Ja artiklite pikkusest pole siin sõnagi juttu olnud. See, mis on kirjas, peaks olema korrektne ja usaldatav. Artikkel võib lühike olla. Andres (arutelu) 27. september 2016, kell 22:48 (EEST)
siis on võimalus ju artiklite arvule, mis promob hulka, lisada ka näitaja, milles on üheselt näha ülieeskujulike kirjutiste suhtearv kogu artikliruumi või mis sa arvad? suwa 27. september 2016, kell 20:22 (EEST)
Tegelikult pole ju keeldu kvaliteedi lisamisega tegeleda. Kunagi sai ju kollektiivseltkahe artikliga tegeletud. Meil on siin artikkel Andesiit, millega samuti keegi midagi ette võtta võiks. Mina olen sellega juba aastakese tegelenud, aga teha on palju. Üksikud (Epp, Pietade, Njosnavelin) on abiks ka olnud, ent mingiks kollektiivseks pingutuseks ma seda ei nimetaks. Ma saan aru, et erialasemad asjad (mineraalid) võivad mulle jääda, aga miks ei võiks keegi teine näiteks Borobuduri kui UNESCO maailmapärandisse kuuluva templi vastu huvi tunda? - Melilac (arutelu) 27. september 2016, kell 20:34 (EEST)
Asju, millega võiks tegelda, on palju rohkem kui tegijaid.
Ma olen proovinud teha hoogtöönädalaid, kus koos mingi ühe artikli kallal tegeldakse, aga sellest pole midagi välja tulnud. Igaüks tegeleb ikka sellega, millega parajasti tahab. Heade artiklite puhul on ka nii mõeldud, et vähemalt 6 inimest nendega tegeleb, aga selle asemel tavaliselt ainult hinnatakse. Mulle meenub praegu ainult Keila artikkel, kus on tõesti tublisti ühist tööd tehtud. Muidugi tuleb seda jooksvalt teiste artiklite puhul ka ette. Mitmekesi pealeminek on ainuke viis, kuidas üldse kvaliteetseid artikleid saab teha. Ma soovitan seda väga. Vaatame, millised artiklid on kõige vaadatumad, ja alustame nendest. Andres (arutelu) 27. september 2016, kell 21:38 (EEST)

teen ettepaneku „Esilehel” lisada reale „Käsil olevaid artikleid:” paar sõna, nt „millest eeskujulikke on” peale 150 000 numbri täitumist ! suwa 27. september 2016, kell 20:41 (EEST)

Kuna meil heade artiklite valik ei toimi, siis oleks selle numbri eksponeerimine kasutu, sest see ei näitaks mitte midagi tegeliku kvaliteedi kohta. Pigem ütleb keskmise kvaliteedi kohta midagi nende artiklite %, kus pole mõnda "Vajab toimetamist"-malli. Ivo (arutelu) 27. september 2016, kell 22:40 (EEST)

Ma ei hakka rääkimagi sellest, et viimaseid muudatusi vähe vaadatakse ja vandalismi tähele ei panda. Isegi arutelulehti ei vaadata. Neid inimesi, kes seda teevad, on liiga vähe, palju vähem, kui meil varem on olnud. Tähendab, inimesed millegipärast ei taha siin olla. Ma olen kuulnud põhjenduseks 1) ebakvaliteetne kaastöö vohab ja tundub, et keegi sellest ei hooli; 2) on liiga palju kurjust, nii et tahaks eemale hoida. Kui aga eemale hoitakse, siis probleemid süvenevad veelgi. Andres (arutelu) 27. september 2016, kell 21:29 (EEST)

Ah ja, "viimased muudatused", jälle enwi-ga võrreldes, sääl võib neid minuti jooksul olla tuhandeid², varsti on ka siin 200 tuh v mis iganes täis (ja füüsiliselt muutub nende jälgimine arvutite pärusmaaks, ehk, miks me neid, arvuteid, siis toidame, elektri, mõtete jms-ga)

MIKS ei võiks teha nt nii, et kui keegi looks nt artikli "Juku", mille sisuks "J on tore poiss. J elab sääl.", siis saaks vaimutööga toimetulnu automaatselt teavituse, à la, artikliks on sellest vähe jne.—Pietadè (arutelu) 27. september 2016, kell 22:37 (EEST)

Viimaste muudatuste jälgimist artiklite arv ei mõjuta. Minu meelest meie praeguses olukorras see iseloomustab hästi kogukonna olemasolu.
Suurtes vikides viimaseid muudatusi patrullitakse vandalismi pärast. Andres (arutelu) 1. oktoober 2016, kell 01:07 (EEST)

Mäemehe allkiri[muuda lähteteksti]

Minu meelest on Mäemehe allkiri vastuvõetamatu. Kas teised nii ei leia? Andres (arutelu) 25. september 2016, kell 12:10 (EEST)

Nõus. Adeliine 25. september 2016, kell 17:12 (EEST)
Mida saaks ette võtta? Andres (arutelu) 25. september 2016, kell 20:57 (EEST)
Millest üldse jutt käib? --kanakukk (arutelu) 25. september 2016, kell 22:27 (EEST).
Mul sama küsimus, mis selle allkirjaga siis valesti on? --Minnekon (arutelu) 26. september 2016, kell 01:40 (EEST)
Tavalise kasutajanime asemel on nimi Mask.--Raamaturott (arutelu) 26. september 2016, kell 16:17 (EEST)
Ja allkiri ei sisalda ühtki linki. Andres (arutelu) 26. september 2016, kell 19:21 (EEST)
Kirjas on: "Kasuta vikiteksti vormingus allkirja (ilma automaatse lingita kasutajalehele)", ehk siis, privacy stuff...—Pietadè 26. september 2016, kell 22:05 (EEST)
Tsitaat inglisviki reeglitest: "Signatures must include at least one direct internal link to your user page, user talk page, or contributions page; this allows other editors easy access to your talk page and contributions log. The lack of such a link is widely viewed as obstructive." (en:Wikipedia:Signatures)  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 26. september 2016, kell 22:55 (EEST)

──────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────── Mina kopeerisin ülaloleva eestikeelsest Vikipeediast...—Pietadè (arutelu) 26. september 2016, kell 23:14 (EEST)

Proovin veel ühe korra: millisest kasutajakontost käib jutt? --kanakukk (arutelu) 26. september 2016, kell 20:30 (EEST).
Maemees on nimi.--Raamaturott (arutelu) 26. september 2016, kell 20:36 (EEST)
Näide allkirjast, mida peale vaadates ei oska siduda kasutajakontoga. --WikedKentaur (arutelu) 26. september 2016, kell 22:17 (EEST)
Aitäh, Raamaturott! Saime teada, et Jaak Mae on hoopis Jaak Mäe (ja eriti ülemeelikus tujus veel Jake May...).
Minu meelest on vastuvõetamatu hoopis, et inimene, kellel on kõrgem haridus, ei suuda ennast selgelt väljendada. Poleks olnud ju raske välja tuua konkreetne kasutajakonto ja punkt reeglitest, miks tema allkirjutus on paha-paha. Sisuliselt heidab probleemi tõstanud autor ette sedasama, mida ta ise just tegi (eksitas lugejat).
WikedKentaur, kui keegi teeb väärt kaastööd (või ka võrratult halba kaastööd), siis mina vaatan seda küll artikli ajaloost. Aga kuna sellest "tähtsast" probleemist tõotab kujuneda jälle pikk arutelu, siis annan kiiresti jaatava hääle kohustada kasutajaid linkima oma signatuure oma kasutajalehele. --kanakukk (arutelu) 27. september 2016, kell 11:35 (EEST).

Palun vabandust, ma ei suuda kasutajanimesid meeles pidada, eriti kui need allkirjades ei kajastu. Andres (arutelu) 27. september 2016, kell 13:07 (EEST)

Et siis sisuliselt on arutelu selle üle, kas eesti wikis võtta kasutusele vastav inglise wiki reegel? Tegelikult - poolt. - Melilac (arutelu) 27. september 2016, kell 18:43 (EEST)

Hea küll, oletame, et meil see reegel on olemas, aga kuidas seda jõustada? Mulle tundub see "reegel" nii tervemõistuslik, et ma ei hoolikski sellest, kas see reegel on olemas, aga ma ei tea, kuidas seda jõustada. Kas blokeerimise ähvardusega? Andres (arutelu) 27. september 2016, kell 21:58 (EEST)

Aga on siis veel vahendeid? Mõne korra võiks muidugi ikka enne hoiatada, sest on ikka võrratumalt raskemaid rikkumisi, mida saab toime panna. --kanakukk (arutelu) 27. september 2016, kell 23:49 (EEST).
Ähvardus ja hoiatus on minu meelest sama asi. Andres (arutelu) 28. september 2016, kell 02:28 (EEST)

Nüüd Maemees muutis oma allkirja nii, et kasutajanimi on näha, aga linki ei ole. Mis te arvate, kas me võime seda aktsepteerida? Andres (arutelu) 28. september 2016, kell 10:07 (EEST)

Minu meelest ei või. Sellist lahendust kahjuks praktiseeris pikka aega administraator Pikne. See oli halb eeskuju. --Hirvelaid (arutelu) 28. september 2016, kell 12:31 (EEST)
Mulle ei tundu kummagi poole argumendid veenvad. Millisest ohust lingita varjunimi või topelt-varjunimi Maemehe päästab? Aga teiselt poolt, miks on olukord, kus arutelulehelt jõuab kasutaja lehele ühe kliki (allkiri) asemel kahe klikiga ("näita ajalugu" -> kasutaja) nii vastuvõetamatu? Kui sellise kasutaja lehte on tarvis väga tihti külastada, siis on ehk tüütu, aga ma isiklikult ei näe seda nii olulisena, et keelama hakata, kui paar kasutajat oma kasutajalehe varjamist nii väga soovivad. --Minnekon (arutelu) 30. september 2016, kell 19:43 (EEST)

Maemehe personaalküsimuse jätk[muuda lähteteksti]

Ma olen veendunud, et Maemees kahjustab teadlikult ja tahtlikult vikipeediat, mitte ei ole heauskne ullike, kes pole lihtsalt võimeline artikliloome põhimõtetest aru saama.--2001:7D0:87C9:9580:9414:36E:BD21:F342 28. september 2016, kell 13:07 (EEST)

Millest aru peaksin saama, kui enamus osa artiklite täiendustest kustutatakse ilma konkstruktiivsete selgitusteta? Kui olen Teie arvates heauskne ullike, siis Teie ,,WTF" põhjendus(ed) annavad kahtlust, et Te pole ka just teravaim pliiats.--Maemees 28. september 2016, kell 13:19 (EEST)
Mul ei ole teadliku ja tahtliku kahjustamise muljet.
Minu meelest ei ole praegu ka alust öelda, et ei ole võimeline. Andres (arutelu) 28. september 2016, kell 15:06 (EEST)

Seonduv[muuda lähteteksti]

Eelnevast sain/me siis teada, et kellelgi ei ole meest..., aka, mehetu, ja kellelgi on "kapis" mees, 'Mask'...
Samas, üleeile parandas keegi mu artiklit ja pani põhjenduste alla kirja: "Script-assisted fixes: per MOS:NUM, MOS:CAPS, MOS:LINK [This page provides guidelines as to when links should and should not be used,...]", mis kokkuvõtvalt tähendab laiendavalt küsimust, kas tõesti on vaja linkida, iga hinna eest, ohtralt, nt isikuartiklites, kõik aastaarvud, kuupäevad, linnad jne (eeldades, et lugeja ei tea, mis see tähendab), või siis muudes artiklites üldised mõisted (Kuu, cm, Eesti jne); üks asi on enwi-s väljatoodud "klõpsamissagedus" (keegi lihtsalt ei kliki neile) ja teisalt lugeja "lugemisteekonna" eksitamine hulgaliste linkidega...—Pietadè (arutelu) 27. september 2016, kell 15:29 (EEST)

Õigesti pani, sest kes lugejatest ikka nii täpselt teab, kus see Lesnaja on ja et see polegi üleüldse niiväga Lesnaja.Mina näiteks ajasin Kolmevalitsust lugedes Hiina kaardilt ja hiljem wikist ikka näpuga sündmuste järge taga. - Melilac (arutelu) 27. september 2016, kell 19:10 (EEST)
See on nüüd küll tõsi, et me oleme harjunud üle linkima, aga ma ei saa aru, kuidas see asula link saab ülearune olla. Andres (arutelu) 27. september 2016, kell 22:09 (EEST)
Asula link saab/on ülearune (loe: kurjast), kui igale poole lisatakse näiteks küla, lingina (nt uk 'selo' 'selitse') ja vähemalt ühes avalikult (konkreetse ühiku poolt üllitatud) kättesaadavas kirjete kogumis on toodud ära erinevus, nt küla ja "selistse" vahel (ilmselt siis tegemist erineva alluvuse, sealt tulenevate erinevate õiguste jm-ga);
ehk siis, naiste kondoomi sätestamine ei olevat EP-s läbi läinud, sest üks/mitu osalisriiki ei leidnud üksmeelt euronormi pikkuse suhtes (ah ja, kui keegi ütleks, et sellist asja, nagu naiste kondoomid, ei ole olemas, siis, ep mõista muud ütelda, nt privaatsuse säilitamise huvides, Aafrika suhtes on need asjad u 2-3 kümmeaastakut teema).—Pietadè (arutelu) 27. september 2016, kell 22:57 (EEST)

MTÜ Wikimedia Eesti 2017. aasta plaani arvamusküsitlus[muuda lähteteksti]

MTÜ Wikimedia Eesti kutsub vikikogukonna ja teiste huvirühmade liikmeid osalema küsitluses, milles kogutavate kommentaaride ja ideede põhjal kujundada oma järgmise aasta tegevuskava. Loe küsitluse tutvustust MTÜ kodulehel ja avalda oma arvamust sealsel arutelulehel või MTÜ Facebooki lehel 9. oktoobriks! Kui Sa ei soovi oma mõtteid avalikult jagada, võid need saata aadressil tanel@wikimedia.ee. Adeliine 26. september 2016, kell 08:18 (EEST)

Arvamuste lahknevus sisukorra asukoha suhtes[muuda lähteteksti]

Tõstsin artiklis Eesti lipp üsna pika sisukorra paremale, et sisukord ei segaks sisu. IP-Kasutaja:2001:7D0:87C9:9580:2C26:2292:CAD1:7B23 (kaastöö siin) on seda juba neli korda vasakule tõstnud ja mina kolm korda tagasi, ning IP-kasutaja sõnakasutus on samuti küsitav. -Mardus /arutelu 30. september 2016, kell 21:32 (EEST)

Teeme siis hääletuse, las kasutajad ütlevad, kumb variant neile meeldib. Mulle meeldib sisukord paremal. Cumbril 30. september 2016, kell 21:36 (EEST)
Kus see hääletus toimuks? -Mardus /arutelu 30. september 2016, kell 21:43 (EEST)
Siinsamas. Cumbril 30. september 2016, kell 21:44 (EEST)
Aga siis peab see toimuma pikema aja jooksul ja nii, et kellegi käpikud (sh IP-toimetajad) pole mängus. -Mardus /arutelu 30. september 2016, kell 21:49 (EEST)
(Ääremärkus: käpikute hulgast võib leida ka värskelt registreerunud kasutajaid.) -Mardus /arutelu 30. september 2016, kell 21:58 (EEST)
Sisukord paremal sõidab mobiilivaates tekstile sisse ja tükeldab teksti, sisukord vasakul seda ei tee. 2001:7D0:87FF:6480:E8B5:DD04:86B2:755F 30. september 2016, kell 23:57 (EEST)
Sellisel juhul oleks see mõistetav; kas saaksid sellest sissesõitmisest Commonsisse kuvatõmmise üles laadida? -Mardus /arutelu 1. oktoober 2016, kell 01:50 (EEST)
Ma ei tea, kuidas seda teha, aga vaata ise mobiiliga. 2001:7D0:87FF:6480:8CC3:5DC7:564F:8ADD 2. oktoober 2016, kell 02:59 (EEST)
Kui mina mobiiliga vaatan, siis mina seda sissesõitmist ei näe, nagu ka enamik teisi, kes mobiiliseadmega Vikipeediat ja selle sõsarprojekte külastavad. Kui sa väidad, et sisukorra tekst sõidab põhiteksti sisse, siis palun tõesta seda. -Mardus /arutelu 2. oktoober 2016, kell 06:18 (EEST)
Aga Sina tõesta seda, et Sina ei näe, ja mis peaasi, et enamik teisi ei näe :) Minu meelest piisab sellest, kui mõned näevad. Andres (arutelu) 2. oktoober 2016, kell 07:49 (EEST)
Ma ei saa, arvestades sellega, et Eesti lipp artiklis näidatud käitumise najal pööraks IP-kasutaja tagasi mistahes minu tehtud muudatused, olgu need head või halvad. Küsimus pole laiemalt selles, kas sisukod peab olema vasakul või paremal, vaid selles, et IP-kasutaja kuritarvitab oma anonüümsust, et teha muudatusi, mis osadele toimetajatele ei meeldi, või mida ta tavakasutaja kontolt ilma suurema seletamiseta nii vabalt ei teeks. -Mardus /arutelu 9. oktoober 2016, kell 12:10 (EEST)
Mine ikka! Kui teised nõus ei ole, siis ta ei saa neid muudatusi teha. Andres (arutelu) 9. oktoober 2016, kell 13:51 (EEST)
Ma ei näe mitte mingit mõjuvat põhjust, miks peaks status quo-d muutma. Kindlasti eelistan seda, et sisukord on kõigi (st maksimaalselt paljude) artiklite puhul ühes kohas ja mitte nii, et ühtedel paremal ja teistel vasakul (kuigi mitteartiklinimeruumi puhul võib sisukorra paigutumine paremale olla igati põhjendatud). Kuna ajalooliselt on sisukord meil alati artiklites vasakul olnud, siis ongu ta edasi ka seal. Ivo (arutelu) 1. oktoober 2016, kell 00:33 (EEST)
Ühinen Ivo arvamusega. Sest nii on asi paika loksunud (välja kujunenud). --Juhan121 (arutelu) 1. oktoober 2016, kell 00:37 (EEST)

Minu vaates ei anna sisukord paremal mingit kasulikku efekti: ta võtab sama palju ruumi, pealegi on ta ebaloogilises kohas ja tükeldab teksti.

Keda sisukord segab, võib vajutada nupule "Peida". Andres (arutelu) 1. oktoober 2016, kell 00:42 (EEST)

Eelistan sisukorda vasakul; paremal on mallid, tabelid ja pildid. Ssgreporter (arutelu) 1. oktoober 2016, kell 01:41 (EEST)

Arvutis navigeerimise kiiruse ja ka mugavuse huvides on iseenesest hea kui sisukord on paremal. Aga tihtipeale on seal muud asjad ees.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 1. oktoober 2016, kell 01:59 (EEST)

Suisa enamasti, ütleks... Vähe on neid pikemaid artikleid, mis pole mingi malliga, mis on paremal. Olemas sellised muidugi on ja üks tuttav üht taolist artiklist mobiilist vaadates ka kaebas samasuguse nähtuse üle, ent esiteks ühtluse mõttes peaks olema sisukord vasakul ja teiseks võib keegi kunagi mingi uue malli välja mõelda ja vastavale artiklile ka lisada. - Melilac (arutelu) 2. oktoober 2016, kell 07:46 (EEST)

Eelistan sisukorda vasakul läbivalt, paremal ainult erandjuhtudel.--Morel (arutelu) 5. oktoober 2016, kell 19:31 (EEST)

eelistaks samuti, et seda malli ei kasutataksi. Küll on aga see mall tehtud 104 vikis, ilmselt siis ikkagi vajalik. Nt enwikis on märkus TOC right forces the auto-generated Table of Contents for an article to appear floated to the right side of the page, in order to improve article layout--Estopedist1 (arutelu) 8. oktoober 2016, kell 10:42 (EEST)
Ka siinsamal lehel on see mall kasutusel ja siin on selle kasutamine õigustatud, niisamuti väga paljudel teistel lehekülgedel (näiteks biograafiate indeksid jne.) Veebilehti uurides on isegi leitud, et menüüd ja sisukord peakski olema paremal, aga probleem on selles, et rahvas on harjunud vastupidisega.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 8. oktoober 2016, kell 12:02 (EEST)
Arutelulehekülgedel võiks sisukord minu meelest vabalt paremal olla. Sellistel lehekülgedel on just paremal äärel rohkem nö vaba ruumi. Ivo (arutelu) 8. oktoober 2016, kell 14:27 (EEST)

────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────Ehk siis, kõik oleneb olukorrast, nt pr presidendi arutelulehele panin selle paremale ja ei usu, et see segavalt valel kohal oleks.—Pietadè (arutelu) 8. oktoober 2016, kell 16:16 (EEST)

Jah, ilmselt on aruteludes ja loeteludes, kus pole ohtu, et paremal keegi/miski ees on, parempoolne kasutusviis õigustatud. Artiklites, ka selles, kust see arutelu algas, on aga põhjusi eelistada teistpidist... - Melilac (arutelu) 9. oktoober 2016, kell 16:09 (EEST)
vaevalt, et parempoolne kasutusviis arutelulehtedel on õigustatud. Ma küll tahaks algul kohe näha sisukorda, mitte seda paremalt otsima hakata. Kas keegi tooks mõne näite, kus parempoolne kasutusviis on selgelt eelistatavam kui vasakpoolne kasutuviis? Isegi loendite loendites (nt) võiks see olla ikkagi vasakul--Estopedist1 (arutelu) 10. oktoober 2016, kell 18:37 (EEST)
Asja mõte on vist see, et siis saab kohe hakata teksti lugema, ilma et peaks sisukorrast mööda kerima. Andres (arutelu) 10. oktoober 2016, kell 21:55 (EEST)