Meetaimed

Allikas: Vikipeedia
Valge mesikas
Kähar karuohakas
Põldohakas
Harilik pärn
Harilik ussikeel
Põldjumikas
Peetrileht
Tuliohakas
Harilik äiatar
Harilik pune
Villohakas
Aas-kurereha
Villtakjas
Harilik kuldvits
Harilik hiirehernes
Hübriidlutsern
Harilik kukesaba
Arujumikas
Valge ristik
Aasristik
Ahtalehine põdrakanep

Meetaimed (ka korjetaimed) on taimed, millelt mesilased korjavad nektarit, lehemett, õietolmu ja taimepungadelt ainet, millest nad valmistavad taruvaiku.

Tähtsamad meetaimed Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Meetaimed on järjestatud korjeaja järgi alates varasemast.

Meeproduktiivsus on hinnanguline suurus ja oma raskestimõõdetavuse tõttu võib see erineda olenevalt andmete päritolu allikast. See sõltub palju aastast ja taimede kasvukohast ning seda mõjutab näiteks aasta keskmine õhutemperatuur, õhuniiskus, mullaniiskus, päikesevalguse hulk, taimede kasvukoha mullastik ja spetsiaalselt külvatud korjetaimede puhul ka külviaeg ning muud tegurid.

Pilt
Liik
Ladinakeelne nimetus
Korjeaeg
Meeproduktiivsus
(kg/ha)
Mesi
Õietolm
Tussilago farfara NRM.jpg
Paiseleht Tussilago farfara aprill–mai 80 [1] helekollane, jämedateraline
Cornus alba-a1.jpg
Punapaju Salix purpurea aprill 120
Salix caprea Male.jpg
Raagremmelgas Salix caprea aprill 150 kuldkollane helekollane
Acer in Autumn.JPG
Harilik vaher Acer platanoides mai 150 [2] kollakasroheline
Ribes rubrum2005-07-17.JPG
Punane sõstar Ribes rubrum mai 20–55
Schwarze Johannisbeeren Makro.jpg
Must sõstar Ribes nigrum mai 50–70
Ribes uva-crispa5 ies.jpg
Karusmari Ribes uva-crispa mai 40–60
Vaccinium myrtillus 02.JPG
Harilik mustikas Vaccinium myrtillus mai–juuni 50 hele, punaka varjundiga
Diligent honeybee.JPG
Harilik ploomipuu Vaccinium myrtillus mai 80 [1] kollakas
Bee on dandelion.JPG
Harilik võilill Taraxacum officinale mai–juuni 20 helekollane oranž
Rubus chamaemorus LC0151.jpg
Rabamurakas Rubus chamaemorus mai–juuni 160 [1]
LAMIUM ALBUM - GENTO - IB-407 (Ortiga morta).JPG
Valge iminõges Lamium album mai–juuli 152 [3]
Glechoma hederacea-01 (xndr).jpg
Harilik maajalg Glechoma hederacea mai–august 160 [1]
Lingonberries.JPG
Pohl Vaccinium vitis-idaea juuni 30 hele, vahel roheka varjundiga
Barbarea vulgaris001.JPG
Kollakas Barbarea vulgaris juuni 30 sidrunkollane
Malus asiatica 1.jpg
Õunapuu Malus juuni 15–35 helekollane valkjaskollane
Sorbus aucuparia owoce 744.jpg
Pihlakas Sorbus aucuparia juuni 30–40
Caragana-arborescens-flowers.JPG
Suur läätspuu Caragana arborescens juuni 50 hele ja intensiivne kollane värvus, kristalliseerunult peeneteraline, tihe ja pehme maitsega
Rhamnus frangula01.jpg
Harilik paakspuu Frangula alnus juuni–juuli 20–25
Geranium sylvaticum closeup.JPG
Mets-kurereha Geranium sylvaticum juuni–juuli 69 [4]
Scrophularia nodosa Luc Viatour.JPG
Harilik sealõuarohi Scrophularia nodosa juuni–juuli kuni 500 [5]
2015.07.04.-08-Eilenburg Ost--Vogel-Wicke.jpg
Harilik hiirehernes Vicia cracca juuni–september 80 [1]
Herik 17-10-2005 13.59.40.JPG
Põldsinep Sinapis arvensis juuni–juuli 30 helekollane
Raphanus raphanistrum flor.jpg
Põldrõigas Raphanus raphanistrum juuni–juuli 30
Raspberries (Rubus Idaeus).jpg
Harilik vaarikas Rubus idaeus juuni–juuli 70–100 hele ja peaaegu värvitu, roheka varjundiga valkjashall
Medicago sativa - harilik lutsern Keilas.jpg
Harilik lutsern Medicago sativa juuni–august 200 [1]
Stachys palustris - soo-nõianõges.jpg
Soo-nõianõges Stachys palustris juuni–august 109 [1]
Epilobium palustre bluete.jpeg
Pajulill Epilobium juuni–august 350 rohekas
Trifolium hybridum - roosa (rootsi) ristik.jpg
Roosa ristik Trifolium hybridum mai–september 109 [1] hele, peaaegu värvitu helepruun või kollakaspruun
Trifolium-pratense ZIMGP1775-qcrop-1k2.jpg
Aasristik Trifolium pratense juuni–september 99 [1] tumepruun
Trifolium March 2008-1.jpg
Valge ristik Trifolium repens juuni–september 96 [1] hele, peaaegu värvitu või pruunika varjundiga, hea maitsega helepruun või kollakaspruun
Melilotus albus - valge mesikas.jpg
Valge mesikas Melilotus albus juuni–september kuni 200 [5] peaaegu värvitu ja heade maitseomadustega helekollane
Melilotus officinalis20140723 117.jpg
Kollane mesikas Melilotus officinalis juuni–september 91 [1]
Mentha aquatica 05 ies.jpg
Vesimünt Mentha aquatica juuni–september 80 [1]
Mentha arvensis - põldmünt Keila.jpg
Põldmünt Mentha arvensis juuni–september 55 [6]
Anchusa officinalis - harilik imikas Keila.jpg
Harilik imikas Anchusa officinalis juuni–september 192 [2]
Ussikeel.jpg
Harilik ussikeel Echium vulgare juuli–august 400–500 tumesinine
Borage-overv-hr.jpg
Kurgirohi Borago officinalis juuli–august 200 rohekas
Thymus serpyllum flowering plants.jpg
Nõmm-liivatee Thymus serpyllum juuli 180 roheka varjundiga
Leonurus cardiaca 001.jpg
Veiste-südamerohi Leonurus cardiaca juuli–august 100–300 õlgkollane, nõrga lõhnaga
Fagopyrum esculentum1.jpg
Tatar Fagopyrum esculentum juuli–august 194 [2] värskelt tumekollane ja terava maitse ning lõhnaga, kristalliseerunult kollakas või hall ning mahedama maitsega ookerkollane
Echinops Ain France.jpg
Mesiohakas Echinops juuli 200
mõnedel andmetel ka 650–700
valkjas
Tilia-cordata2.JPG
Harilik pärn Tilia cordata juuli 200–300 pärnale spetsiifilise lõhnaga mesi on värvuselt helekollane, värvitu või nõrga roheka varjundiga
Senf bluete.jpg
Valge sinep Sinapis alba juuli 100
Rapsfeld bei Wilsdruff-Grumbach.JPG
Raps Brassica napus juuli–august 50 kollane, kristalliseerunult halvastilahustuv ja jämedate kristallidega kollane
Calluna vulgaris 001.jpg
Harilik kanarbik Calluna vulgaris juuli–august 200 punakaspruun, tugeva maitsega, aeglaselt kristalliseeruv, väga tiheda konsistentsiga, läbipaistmatu
Melissa officinalis.jpeg
Meliss Melissa officinalis juuli–august 130–200 helekollane, nõrga sidruniaroomiga
Leontodon autumnalis detail.jpeg
Sügisene seanupp Leontodon autumnalis juuli–august 40 [1] kollane
Phacelia congesta.jpg
Keerispea Phacelia 150–300 värvuselt hele, roheka varjundiga, lõhn ja maitse on meeldivad sinakasvioletne
EpilobiumAngustifolium 6184.jpg
Põdrakanep Epilobium angustifolium juuni–august 120–350 hele või õrnalt roheka varjundiga, peale kristalliseerumist valge, maitselt pehme roheline
Cirsium arvense - põldohakas.jpg
Põldohakas, soo-ohakas,
varretu ohakas
Cirsium juuni–august 160 [1] hele, meeldiva aroomiga
Bombus soroeensis - Knautia arvensis - Keila.jpg
Harilik äiatar Knautia arvensis juuli–august 128 [1]
Origanum vulgare - harilik pune.jpg
Harilik pune Origanum vulgare juuli–august 362 [1] merevaigu värvi, roheka varjundiga ja meeldiva maitsega, kristalliseerunult rohekasvalge, peenekristalliga
Lythrum salicaria - harilik kukesaba.jpg
Harilik kukesaba Lythrum salicaria juuli–august 184 [1] tugeva maitsega ja väga tume tumeroheline
Succisa pratensis Moench (7989299117).jpg
Peetrileht Succisa pratensis juuli–september 160 [1]
Bombus soroeensis - Centaurea scabiosa - Keila.jpg
Põldjumikas Centaurea scabiosa juuli–september 160 [1] rohekaskollane, nõrga mandlilõhnaga
Bombus cryptarum - Solidago virgaurea - Keila2.jpg
Harilik kuldvits Solidago virgaurea juuli–september 200 [1] kollane, väga heade maitseomadustega
Bombus lapidarius - Arctium tomentosum - Keila.jpg
Takjas Arctium juuli–september 320 [1] tume, rohekavarjundiga ja meeldiva lõhnaga

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 1,12 1,13 1,14 1,15 1,16 1,17 1,18 1,19 1,20 Janssens X, Bruneau E, Lebrun P (2006) Prévision des potentialités de production de miel à l’échelle d’un rucher au moyen d’un système d’information géographique. Apidologie 37: 351–365
  2. 2,0 2,1 2,2 Crane E., Walker P., Day R. (1984) Directory of important world honey sources, International Bee Research Association, London.
  3. Demianowicz Z., Hłyń M., Jabłoński B., Maksymiuk I., Podgórska J., Ruszkowska B., Szklanowska K., Zimna J. (1960) – Wydajność miodowa ważniejszych roślin miododajnych w warunkach Polski. Część I. Pszczeln. Zesz. Nauk., 4(2):87-104.
  4. Jablonski B & Koltowski Z (2002) Nectar Secretion and honey potential of honey plants growing under Poland's conditions - Part XIII. Journal of Apicultural Science, 46: 25 -29
  5. 5,0 5,1 Meetaimed
  6. Jabłoński B., Kołtowski Z. (1999) – Nektarowanie i wydajność miodowa roślin miododajnych w warunkach Polski. Część X. Pszczeln. Zesz. Nauk., 43:247-254.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]