William Gibson
|
See artikkel räägib ulmekirjanikust; näitekirjaniku kohta vaata artikit William Gibson (näitekirjanik); jäähokimängija kohta vaata artiklit William Gibson (jäähokimängija) |
| William Gibson | |
|---|---|
 William Gibsoni 60. sünnipäeval tehtud portree | |
| Sündinud |
17. märts 1948 Lõuna-Carolina, USA |
| Elukutse | kirjanik, esseist |
| Abikaasa | Deborah Jean Thompson |
William Ford Gibson (sündinud 17. märtsil 1948 USA-s Lõuna-Carolina osariigis) on Ameerika Ühendriikide kirjanik ja esseist. Gibsonit peetakse küberpungi liikumise liidriks[1] ning üheks Põhja-Ameerika kõrgeimalt tunnustatud ulmekirjanikuks[2]. Tema teosed uurivad sageli tehnoloogia mõju ühiskonnale ning reaalsuse ja virtuaalsuse vahelisi piire.[3] Gibson on saavutanud ülemaailmse kuulsuse kirjandusmaastikul tänu oma originaalsetele ja revolutsioonilistele ideedele ning teda on tunnustatud mitmete märkimisväärsete auhindadega.
Elukäik
[muuda | muuda lähteteksti]William Gibson sündis 1948. aastal Lõuna-Carolinas, rännates oma isa töö tõttu esimesed kuus eluaastat pidevalt ringi. Gibsoni isa suri, kui ta oli kuueaastane, peale mida asus ta oma emaga elama Virginiasse. Gibson on maininud, et kui isa surmaga seotud trauma kõrvale jätta, on just üksilduse ja pagenduse tunne see, millest sai alguse tema suhe ulmekirjandusega. Gibsoni soov saada ulmekirjanikuks tekkis esimest korda 14-aastaselt, mil ta avastas ulmekirjanduse vasakpoolsema allegoorilise ja satiirilise suuna. 15-aastaseks saades pidas ta aga kirjanikuametit kõige naeruväärsemaks ambitsiooniks ja ei mõelnud ligi kümme aastat peale seda kirjanikuks olemisest. Peale oma ema surma lahkus Gibson keskkoolist ilma seda lõpetamata. Teda süüdistati kanepi suitsetamises ja Gibson nägi seda hea võimalusena koolist lahkuda, peale mida kolis ta peagi Kanadasse Torontosse.[4]
Hipide subkultuur Torontos tekitas kahekümnendates aastates Gibsonis ambitsiooni olla mingit sorti kunstnik. Ta oli lühidat aega kunstitudeng ning kaalus ka maalikunstniku ja filmitegija ametit, kuid ei loonud nendes valdkondades kunagi ühtegi teost. Gibson abiellus 1972. aastal Deborah Jean Thompsoniga, kes töötas kunstikolledžis. Nad kolisid koos Deborah kodulinna Vancouverisse, kus nad elavad siiani. Gibson omandas Briti Columbia ülikoolis inglise keele bakalaureusekraadi ning sai tänu headele tulemustele seal ilma õppemaksuta õppida. Jõudes oma õpingute lõpule, mõistis ta, et peab peagi töö leidma, mis ei tundunud talle sugugi meeldiva valikuna. Tundes ebamäärast "kunstniku" tunnet, lootis ta oma loovuse ja nutikuse eest tasu saada. Ent 25-aastaselt leidis Gibson end kodus oma esimese lapse Graeme’i eest hoolitsemast, samal ajal kui Deborah oli koolis omandamas magistrikraadi. Gibson tundis end kodus piiratuna ja pöördus kirjutamise poole, mis pakkus talle lohutust ja meelerahu ning andis mingi eesmärgi väljaspool kodu.[4]
Kirjanduslik looming
[muuda | muuda lähteteksti]Gibsoni varased kirjatööd osutusid kohe edukaks. Peale paari jutustuse müümist avastas ta, et teenib piisavalt sissetulekut, mis sundis teda jätkama, sest muu tuluallikas puudus. Kirjutamine viis lõpuks tema esimese romaani "Neuromant" (originaalpealkirjaga "Neuromancer") loomiseni.[4] Sellest on nüüdseks saanud ulmekirjanduse klassika, mis on "George Orwelli "1984" ja Aldous Huxley "Hea uue ilma" kõrval üks kahekümnenda sajandi võimsaim kirjanduslik visioon tulevikust[5]. "Neuromant" on võitnud kolm suurt Ameerika ulmekirjanduse auhinda: Hugo auhind, Philip K. Dicki auhind ning Nebula auhind.[2]
"Neuromant" räägib superhäkkerist Case’ist, kes on sattunud digitaalse spionaaži ja suurte panustega kuritegevuse võrku koos Mollyga, peegelsilmadega palgamõrvariga, kes püüab saladuslikku korporatiivset dünastiat röövida[6]. "Neuromant" leiab aset tulevikus, kus tehnoloogia võtab maailma üle ja loo keskmes on küsimused reaalsuse, taju, isikuks olemise ja isiksuse olemuse kohta[7].
Paljud Gibsoni järgnevad triloogiad ja teosed käsitlevad samuti teemasid küberruumist, tulevikust, inimlikkusest ja tehisintellektist. Lisaks romaanidele on ta kirjutanud lühijutte, mitteilukirjanduslikke tekste, stsenaariumeid ja koomikseid.
Sprawli triloogia
[muuda | muuda lähteteksti]Sprawli triloogia on hoiatusjutt tehnoloogiliste arengute tagajärgedest, pälvides tugevat vastukaja tänapäeva tehnoloogiapõhises maailmas[8]. "Neuromant" on üks kolmest romaanist selles triloogias, kuhu kuuluvad veel "Count Zero" ja "Mona Lisa Overdrive". Iga raamat on enamjaolt eraldiseisev, kuid kõik teosed sisaldavad vahel siiski kattuvaid tegelasi ning leiavad aset samas asukohas - suures linnriigis The Sprawlis[9]. Raamat "Count Zero" tutvustab lugejale uue põlvkonna häkkereid, palgasõdureid ja kunstikauplejaid, kes üritavad lahti harutada korporatiivset vandenõu. "Mona Lisa Overdrive" räägib ühest grupist autsaideritest, kes lahendavad uute korporatiivsete vandenõulaste ja ka mõne tehisintellekti keerukaid plaane.[10]
Küberpunk
[muuda | muuda lähteteksti]Gibson tuli küberruumi kontseptsiooni ideele, vaadates, kuidas teismelised mängisid 1980. aastatel mängusaalides videomänge. Ta tundis, kuidas nad olid füüsiliselt mängudesse kaasatud, nagu nad oleksid osa teisest reaalsusest.[11]
Terminit "küberruum" kasutas Gibson esimest korda aastal 1982 oma loos "Burning Chrome",[11] kuid 1984. aastal avaldatud teost "Neuromant" peetakse siiski Gibsoni põhiteoseks ja küberpungi žanri põhitekstiks.[3] Küberpungi suureks osaks on täiustatud arvutitehnoloogia, tehisintellekti ja biooniliste implantaatide mõju uurimine üha globaalsemaks muutuvas ühiskonnas. Sõna "küber" eristab küberpunki traditsioonilisest ulmekirjandusest ning pöörab kosmoselaevade ja robotite asemel tähelepanu küberneetikale. "Punk" viitab linnakeskkonna tänava- ja subkultuuride mässulistele hoiakutele. Küberpunk esindab võimu, mida ühendavad küberpunkkirjanduse tüüpilised tegelased – ühiskonna äärealadelt pärit vähemused ja mässulised põrandaalused kihid.[12]
Gibsoni loomingu mõju
[muuda | muuda lähteteksti]Gibsoni teosed on jätnud püsiva jälje nii ulmekirjandusse kui ka kaasaegsesse ühiskonda, tutvustades ja populariseerides uut küberpungi žanrit ja kujundades arusaama tehnoloogia mõjust ühiskonnale. Gibsoni kujutus küberruumist on arenenud edasi spekulatiivsest kirjandusest ning muutunud reaalsuseks, mõjutades kontseptsioone nagu küberjulgeolek ja internetisuhtlus. Tema aju-arvuti liideste uurimine oma töödes on ärgitanud teadusuuringuid ja arutelusid eetika ning ühiskondlike mõjude üle. Gibsoni tööd kutsuvad lugejaid mõtisklema kõrgtehnoloogilise tuleviku eetiliste ja sotsiaalsete tagajärgede üle ajal, mil maailmas muutuvad väljamõeldise ja tegelikkuse vahelised piirid üha hägusemaks.[8]
Valitud teosed
[muuda | muuda lähteteksti]- "Burning Chrome" (1982)
- "Neuromant" (1984)
- "Count Zero" (1986)
- "Mona Lisa Overdrive" (1988)
- "Virtual Light" (1993)
- "Idoru" (1996)
- "All Tomorrow's Parties" (1999)
- "Pattern Recognition" (2003)
- "Spook Country" (2007)
- "Zero History" (2010)
- "Distrust That Particular Flavor" (2012)
- "The Peripheral" (2014)
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1985: Hugo auhind – Neuromant
- 1985: Nebula auhind – Neuromant
- 1985: Philip K. Dicki auhind – Neuromant
- 1985: Ditmar Awards – Neuromant
- 1985: Science Fiction Chronicle Readers Poll – Neuromant
- 1987: Seiun Awards – Neuromant
- 1989: Aurora Awards – Mona Lisa Overdrive
- 1995: Aurora Awards – Virtual Light
- 2013: Locus Awards – Distrust That Particular Flavor
- 2008: Science Fiction Hall of Fame – Living Inductee
- 2019: SFWA Grand Master Award
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Penguin Random House. n.d. Agency – William Gibson’s New Novel. William Gibson. Available at https://williamgibsonbooks.com/#books, accessed 30 March, 2024.
- ↑ 2,0 2,1 Rapatzikou, Tatiani. 2003. William Gibson (1948-). The Literary Encyclopedia. The Literary Dictionary Company Limited. Available at https://web.archive.org/web/20071010051539/http://www.litencyc.com/php/speople.php?rec=true&UID=5198, accessed 30 March, 2024.
- ↑ 3,0 3,1 The Editors of Encyclopaedia Britannica. 2024. William Gibson. Britannica. Britannica. Available at https://www.britannica.com/biography/William-Gibson-American-Canadian-author, accessed 30 March, 2024.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 Poole, Steven. 2003. William Gibson: tomorrow’s man. The Guardian. Available at https://www.theguardian.com/books/2003/may/03/sciencefictionfantasyandhorror.williamgibson, accessed 30 March, 2024.
- ↑ Goodreads, Inc. n.d. Sprawl #1 Neuromancer. Goodreads. Available at https://www.goodreads.com/book/show/6088007-neuromancer, accessed 30 March, 2024.
- ↑ Finegersh, Alexandra. 2024. Apple TV+ announces "Neuromancer," new drama based on the multi-award-winning science fiction novel by William Gibson. Apple TV+ Press. Available at https://www.apple.com/tv-pr/news/2024/02/apple-tv-announces-neuromancer-new-drama-based-on-the-multi-award-winning-science-fiction-novel-by-william-gibson/, accessed 30 March, 2024.
- ↑ Sanders-Schneider, Ivy. 2024. Neuromancer Themes. LitCharts. Available at https://www.litcharts.com/lit/neuromancer/themes, accessed 30 March, 2024.
- ↑ 8,0 8,1 EfficiencyAI. n.d. William Gibsons Sprawl Trilogy – A Dive Into The Future Of Technology. EfficiencyAI. Available at https://www.efficiencyai.co.uk/william-gibsons-sprawl-trilogy-a-dive-into-the-future-of-technology/, accessed 30 March, 2024.
- ↑ TV Tropes. n.d. Literature / Sprawl Trilogy. TVTropes. Available at https://tvtropes.org/pmwiki/pmwiki.php/Literature/SprawlTrilogy, accessed 30 March, 2024.
- ↑ Willging, Alex. 2010. Where Reality Is Just Another Bad Dream: William Gibson’s Mona Lisa Overdrive. Mr. Rhapsodist. Available at https://rhapsodistreviews.wordpress.com/tag/sprawl-trilogy/, accessed 30 March, 2024.
- ↑ 11,0 11,1 Donets, Pol and Nataliya Krynytska. 2022. Here Be Dragons: The Evolution of Cyberspace from William Gibson to Neal Stephenson. American, British and Canadian Studies 38(1). 81. https://doi.org/10.2478/abcsj-2022-0005.
- ↑ Lass, Marit and Ene-Reet Soovik. 2012. Translating Cyberpunk Vocabulary In William Gibson’s Neuromancer. Available at http://hdl.handle.net/10062/27434, accessed 30 March, 2024.
- ↑ Kelly, Mark R. 2021. William Gibson. Available at https://www.sfadb.com/William_Gibson, accessed 30 March, 2024.