Rakvere ordulinnus

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Tarvanpea)
Linnuse varemed
Läänemüür koos tornidega
Konvendi sisehoov, Rakvere linnuse varemed

Rakvere ordulinnus asub Lääne-Virumaal Rakvere Vallimäel ja ta on olnud muinas-Viru suuremaid linnuseid.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Hilisema kivist linnuse kohal asus varem üks suuremaid muinaseesti linnuseid, Tarvanpää linnus, mida tunti juba 12. sajandil Tarvanpea nime all. Taanlased asusid selle kohale oma kantsi rajama arvatavasti 13. sajandi II veerandil, kasutades algul eestlaste poolt rajatud valli ja puitpalissaadi. Siis rajati ka esimesed kivihooned, millest vanimatena on säilinud kahe poolkeldri katked hilisema pealinnuse edelanurgas.

Sisehoov ja läänemüür

14. sajandi algul ehitasid taanlased uue kivist ringmüüri paksusega kuni 2 meetrit. Müür on laotud segamüüritisena lubjamördil, kus on kasutatud lisaks maa- ja ümarate lubjakividele ka murtud paasi. Läänemüüri kõrgus oli kuni 7 meetrit ja selle peal oli ulgtaldadele toetuv kaitsekäik. Kaitsemüüri on hiljem veel kolmel korral kõrgemaks ehitatud. Ringmüür järgis pinnamoodi ja kujutas endast ebekorrapärast nelinurka.

Pärast Jüriöö ülestõusu läks Rakvere linnus ordu valdusesse. Siis alustati linnuse laiendamist ja pealinnuse välja ehitamist. Uus kaitsemüür nihutati 15,6 meetrit põhja poole ja hõlmas nüüd ka kõrgendiku jalami. Koos välismüüriga ehitati ka süvendatud keldritega hoonetiib. Sellest ida pool, põhjamüüris oli värav parham-müüriga põhjaküljel. Seda tiiba on hiljem korruse võrra kõrgemaks ehitatud ja koos sellega ka uus väravakompleks. Samal aja lammutati osaliselt esimese ringmüüri põhjaosa ja selle läänepoolne osa kasutati ära massiivse torni põhjaseina alusena. Ristküliku kujulise põhjaplaaniga läänetorni ehitamisel kasutati aga juba ainult murtud paasi. Torni lõunaseina kohale ehitati uus ida-läänesuunaline müür. Sellega eraldati põhjaossa kujunevat pealinnusesse pääs. Pealinnuse lõunaosas olid ahjudega köetavad puithooned. Linnuse siseõu sai oma tänaseni säilinud mõõtmed.

Linnuse põhjaosa kujundati konvendihooneks. Enam-vähem pidev ehitamine jätkus kuni 16. sajandi alguseni. Lõunatiiva ehitamisga üheaegselt ühtlustati ka teiste müüride kõrgused ja ehitati kaks flankeeruvat nurgatorni ning idavärava kompleks. Selleks ajaks kujutas Rakvere ordulinnus endast võimsat, juba suuresti ka tulirelvade jaoks kohandatud kaitserajatiste kompleksi. Nejakandilised ja neljakorruselised tornid olid tulirelvdele määratud laskeavadega. Linnuse üks edelas asuv torn ehitati rondeeli ehk ümmarguse suurtükitornina ja nüüd sai linnus omale ka konventaalse ehitise kuju, kus üksikuid tiibu ühendas sisehoovi ümbritsev ristikäik, mis oli esimese korrusel võlvitud. Linnusesse sissepääs kujutas endast suurt väravaehitist, kus asusid kaks idaväravat, millest üks oli varustatud tõstesillaga ja niinimetatud "hundiauguga" ning sisemise langevõrega. Väravaehitusega külgnes massiivne poolümar rondeel, kus põhjaküljel oli kamina ja hüpokaustahjuga vahiruum.

Liivi sõjas 1558. aastal Rakvere vallutanud venelased lisasid linnuse põhja-, ida- ja lõunanõlvadele kivist, tammepakkudest ja palkidest eeskaitsevööndi, mis haaras enda alla 4,5 hektari suuruse maa-ala. Viimased kaitserajatised lisati rootslaste poolt 16. sajandi lõpuaastail. Siis ehitati põhja- ja lõunakülgedele bastionid ning tugevdasid läänemüüri ja seal asuvat torni.

Aastatel 1602–1605 kuulus linnus poolakatele, kes selle Poola-Rootsi sõjas taganemisel õhku lasid ja linnus hävis.

1918. aastal filmiti Robert Reinwaldi juhtimisel Rakvere vallimäge, mis pidi kujutama Sigtuna varemeid[1].

Linnuse varemeid on korduvalt osaliselt konserveeritud.

Tänapäev[muuda | muuda lähteteksti]

Rakvere ordulinnuses asub SA Virumaa Muuseumid filiaal.

Linnuse varemed
Suurenda
Linnuse varemed

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eesti välismaa filmis. Esmaspäev, 21. detsember 1931, nr. 51, lk. 4.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]