Küti mõis

See artikkel on Viru-Jaagupi kihelkonna rüütlimõisast; Peetri kihelkonna Esna kõrvalmõisa kohta vaata artiklit Küti mõis (Peetri)

Küti mõis, ka Kurkülla, Kupna-Küti karjamõis (saksa keeles Kurküll) oli rüütlimõis Viru-Jaagupi kihelkonnas Virumaal^[1], tänapäeva Küti küla lähedal^[2] Vinni vallas Lääne-Virumaal.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Küti mõis oli keskajal Saksa ordu majandusmõis. Esmamainitud kirjalikes allikates 1473. aastal. Enne 1581. aastat kuulus Küti kroonumõisana Rakvere linna alla, seejärel Rootsi kroonile. 1582. aastal sai Halsten Nilsson Küti mõisa vahetusena temalt 1582. aastal ära võetud Buxhöwdeni/Neeruti mõisa eest, peale tema surma 1598. a läks mõis uuesti kroonule tagasi. Rootsi kuningas Gustav II Adolf kinkis Harju-Viru õiguse järgi Küti mõisa Gerdt Skyttele/Schützile, kes 1676. aastal pantis Küti mõisa Norra ja Jõgisoo mõisate omanikule Georg (Jürgen) von Knorringule. 1685. aastal mõis redutseeriti, kuid jäi Schützide kätte rendile. 1725. aastal ostis rittmeister Ewold Gustav von Schütz, pärandavara jagamise lepinguga oma õe Margaretha Elisabeth von Rosenthalilt ja surnud õe Christina Esther von Tiesenhauseni lastelt nende pärandiosa (2 600 riigitaalrit) välja.

1777. aastal assessor Adolph Heinrich von Anrep müüs Küti mõisa leitnant Berend Johann von Kursellile, kes omakorda müüs mõisa Hermann Johann von Fredericile. 1757. aastal oli mõisa omanik lesestunud kapteniproua Barbara Juliane von Friederici (sünd von Wrangell). Pärija, leitnant Karl Christian von Frederichi müüs isalt päritud ja emale kuulunud Kupna ja Küti mõisad haagikohtunik Heinrich Otto Zoege von Mannteuffelile. Hind 52 000 rubla.

1800. aastal Eestimaa Ülemmaakohtu assessor Heinrich Otto Zoege von Manteuffel loovutas Kupna mõisa koos Võhu karjamõisa ja Merikülaga oma vennale assessor, kapten Wilhelm Johann Zoege von Manteuffelile. Wilhelm Johann Zoege von Manteuffeli (surn. 1816) pärija, poeg Heinrich Otto sai 1817. aastal Kupna ja Küti mõisad koos Võhu karjamõisaga ning Merrekülli koos külaga. 1827. aasta pärandavara jagamise lepinguga sai Wilhelm Johann Zoege von Manteuffeli pärija, poeg Peter Otto Zoege von Manteuffel Kupna mõisa, Võhu karjamõisa ja Meriküla küla ning lisatingimusega Vinni ja Mõdriku mõisate raieõigusega Võhu puistus.

1837. aastal Peter Otto Zoege von Manteuffel pantis Kupna mõisa koos Võhu karjamõisa ja Meriküla külaga kolmeks aastaks Karl Georg von Essenile. Hind 75 000 hõberubla ning 1842. aastal muudeti pandileping ostu-müügilepinguks. 1847. aastal müüs Karl Georg von Essen Kupna, Küti, Meriküla ja Võhu mõisad "Verein zur Einführung einer Musterwirtschaft in Estland"´ile (Eestimaa Mustermajapidamise Asutamise Ühingule).

1861. aastal omandasid Küti mõisa Stackelbergid - Georg Alexander von Stackelberg, kes kinkis mõisa 1909. aastal Virumaa kreisisaadik ja aurahukohtunik Georg Rudolf von Stackelbergile^[3].