Rakvere ajalugu
Rakvere ajalugu on ülevaade Rakvere linna minevikust.
Keskaeg[muuda | muuda lähteteksti]
Hilisema kivist Rakvere linnuse kohal asus varem üks suuremaid Muinas-Eesti linnuseid, mida tunti juba 12. sajandil Tarvanpea nime all. Aastatel 1219–1220 alistas ja ristis Taani kuningas Virumaa alad. Taanlased asusid sellele kohale oma kantsi rajama arvatavasti 13. sajandi II veerandil, kasutades algul eestlaste rajatud valli ja puitpalissaadi. Siis rajati ka Rakvere Vallimäel Rakvere ordulinnuse esimesed kivihooned, millest vanimatena on säilinud kahe poolkeldri katked hilisema pealinnuse edelanurgas. Tarvanpea asulat mainitakse esimest korda Läti Henriku kroonikas 1226. aastal. 1252. aastal nimetati taanlaste uut linnust Wesenberghiks (Tarvanpea vaste keskalamsaksa keeles).
Pikemalt artiklis Eestimaa hertsogkond, Taani valdused Eestis
1267. aastal hakati võitlema õiguste eest kontrollida kaubandust ja laevatamist Narva jõel. Novgorodi väed vürst Juri juhtimisel tungisid Virumaale Rakvereni ja rüüstasid rängalt piirkonda. Nad kaotasid ühe oma pealikest ja muid tähtsaid mehi, aga kindlust vallutada ei suudetud, seega pöördusid nad tagasi. 1268. aasta jaanuaris tuli mitu Novgorodi vürsti oma vägedega (umbes 30 000 meest) üle Narva jõe ja läks Rakvere alla.
1302. aastal sai linnuse juurde kujunenud Wesenberghi asula Lübecki linnaõigused. 1346. aastal müüs Taani kuningas Valdemar IV pärast Jüriöö ülestõusu oma Eestimaa valdused (Harju- ja Virumaa koos Tallinna, Rakvere ja Narva linnusega) umbes nelja tonni hõbeda (19 000 Kölni marga) eest Saksa ordu ordumeistrile Goswin von Herikelile. Saksa ordu pantis need 1347. aastal Liivi ordule.
- Pikemalt artiklis Virumaa, Harju-Viru rüütelkond
Orduaeg[muuda | muuda lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Rakvere kihelkond
Rakvere linna kujunemist mõjutasid seda edelast ja läänest ümbritsenud Rakvere mõisa ja ida pool asunud Rakvere kirikumõisa valdused. Selle tõttu kujunes linn algul põhjast kagusse suunduva kaarena, mis oli keskosas Vallimäe ja kiriku vahelisel alal vaid mõnisada sammu lai.
Liivimaa sõda[muuda | muuda lähteteksti]
Vene-Liivi sõjas 1558. aastal pärast seda, kui Vene väed Narva alistasid, jättis Rakveret kaitsnud Saksa garnison linnuse maha ja ala võttis 1558. aasta augustis üle Boris Kolõtševi salk. Samal aastal sai Rakvere Moskva tsaaririigi kontrolli all oleva maakonna keskuseks ning oli tugevalt kindlustatud. Rakvere kindlusmüüri ehitamiseks aga lammutati Rakvere linnas frantsisklaste Püha Mihkli katoliku kiriku mungaklooster, Mihkli kirik, gildimaja ja mõni kodanike kivimaja.
Liivimaa sõja algetapi Vene-Liivi sõja tulemusel läksid aastatel 1558–1561 Venemaa tsaaririigi valdusse Narva, Tartu ja Alutaguse, mõningad Järvamaa ja Virumaa maakonnad ning Venemaaga piirnevad alad.
Järgnevas Liivimaa sõjas 1568. aastal piirasid Pärnust tulnud Poola kuningat pooldanud mõisamehed edutult Rakveret ja põletasid maha linna ümbritsenud alevi. 1572. ja 1574. aastal piirasid linnust Rootsi väed, kuid samuti tulemusteta. Edu saatis 1581. aastal linnust piiranud Rootsi vägesid, keda juhtis Pontus De la Gardie. Vene garnison kapituleerus 4. märtsil 1581. Linn läks Rootsi valdusse 1583. aastal sõlmitud Pljussa vaherahuga. Rakvere linnusefoogtidena[1] ja hauptmannina valitses Halsten Nilsson (1581–1589). Alles 1589. aastast linnusefoogti ja pealiku ametid ühendati ning sellest alates juhtis Rakvere linnust ja lääni ainult linnusepealik, [2]Hans von der Nijenborch (1590–1592), Hans Brake (1593–1598), Helge Bengtsson (1600–1601[3]). Virumaa Rakvere lääni valitsesid[4]: Johan Hastfer (1581–1582), Gert Höjer (1583–1590), Jakob Persson (1597?–1598) ja Toolse lääni: Tönnes Maydel (1581), Henrik Eriksson Sabelstjerna[5], (1608–1610), Jöns Persson (Ruuth) (1610–1612), Jurgen Gersdorff (1614–1617).
Pljussa vaherahuga määratletud uue piiriga Rootsi ja Venemaa tsaaririigi vahel muutus Rakvere endisest piirilinnast sisemaalinnaks, mis soodustas linna arengut ja kaubandust, kuid 1590. aastal algas uus sõjategevus Venemaaga kahekümne viie aastases sõjas – Vene-Rootsi sõda. 2. veebruaril 1590 jõudsid Ivangorodi ja Narva linnuste alla Vene põhiväed ning hakati kindlusi piirama. Narva ja Ivangorodi piiramise ajal rüüstasid Vene ratsaväed ka Alutaguse ja Rakvere piirkonnas. Rootsi väed astusid venelastele vastu 4. veebruaril 90 km kaugusel Narvast. Lahing toimus Varja ja Pikaristi postijaama vahel, selles langenuile paigaldati Viru-Nigula lähedale Kõrkküla kivirist.
Rakvere allakäik[muuda | muuda lähteteksti]
1618. aastal läänistati Rakvere linnuse ala 20 adramaa ja Toolse linnusega hollandlasele Reinoud van Brederodele (1567–1633), kelle Rootsi kuningas Gustav II Adolf oli teinud 12. juunil 1616 Rakvere vabahärraks ja kes oli Hollandi saadikuna osalenud Stolbovo rahuläbirääkimistel. Loodi Rakvere mõis.
1631. aastal andis Gustav II Adolf Brederodele ka Rakvere linna. Sõdades laastatud linn kaotas Brederode eraomanduses omavalitsuse ja kohtupidamisõiguse ning mandus aleviks. 17. sajandil oli Rakveres vaid viis tänavat: Pikk, Rüüti (praegune Tallinna), Korduani (Rohuaia), Vee (Posti) ja Põrgu (Parkali)[6]. 1669. aastal omandasid Rakvere mõisa ja järgnevalt ka Rakvere linna[viide?] Tiesenhausenid: Rootsi ooberstleitnant, vabahärra Hans Heinrich von Tiesenhausen (1628–1710) ja vabahärra Hans Heinrich von Tiesenhausen (1654–1724) ning 19. sajandi keskel Rennenkampffid.
Põhjasõjas[muuda | muuda lähteteksti]
Põhjasõja ajal 1703. aastal koondas Wolmar Anton von Schlippenbach väed Lääne-Virumaale, kuid jättis piiriäärsed idapoolsed alad Vene vägede meelevalda. Vene rüüsteväe liikumisel Viru-Nigula kihelkonda taganesid Rootsi väed Sõmerult Rakverre ja seejärel Tallinnasse. 5. septembril ületasid Vene väed Kunda jõe ning eelväed tungisid Rakverre, kus viimased Rootsi väed süütasid linnas asunud moonalaod ja taganesid lahinguta.
Vene väed tapsid Rakverre jäänud linnaelanikud, põletasid linna maha ja lõid uue tugipunkti Rakvere juurde.Sealt suundusid kalmõkid jt rahvad Haljala, Kadrina, Rakvere, Jakobi ja Simuna kihelkonda, mis rüüstati kahe päeva jooksul. Virumaa järel tungisid Vene rüüstesalgad Järvamaale.
Uusaeg[muuda | muuda lähteteksti]
1783. aastal kehtestati Venemaa keisririigis asehalduskonnad ja loodi Tallinna asehalduskonna Rakvere kreis. Wesenbergi linn osteti Tiesenhausenilt 45 011 rubla eest ära ja nimetati üheks Eestimaa kubermangu kreisilinnaks.
- Pikemalt artiklis Wesenbergi kreis
1805. aastal asutati Rakveres kreiskool, 1814. aastal algkool. 1846. aasta 11. juunil avati Rakveres Adam Gottliebi Zeeh' testamendi täitmiseks Emilie-nimeline tütarlaste 3-aastase õppeajaga algkool. Zeeh' tütarlastekooli asutamine sündis endise Rakvere linnapea Adam Gottlieb Zeeh' viimase soovina. Adam Gottfried Zeeh (1776–1837) jättis testamendi, millega ta pärandas suurema osa oma suurest varandusest linnale[7]. 1858. aastal asutati Rakvere Zeeh' tütarlaste II järgu kool.[8]
1879. aastani juhtis Rakvere linnaelu Rakvere foogtikohus, seejärel Rakvere linnavolikogu, Rakvere linnapea ja Rakvere linnavalitsus. Esimeseks Rakvere linnapeaks valiti vene kaupmees Pavel Trellin.[9]
1870. aastal avati Rakveres Balti Raudtee Seltsi Balti raudteeliinil Rakvere raudteejaam. 1870. aastate keskel ja teisel poolel jõudis Rakverre eesti rahvuslik liikumine ning tekkisid eesti seltsid – Viru Eesti Selts Kalevipoeg, Ööpik, Linda –, trükikojad ja laenuraamatukogu, lühikest aega ilmus ajaleht Valgus. Rahvusliku liikumise eesotsas seisis kooliõpetaja Juhan Kunder, kes töötas Rakveres. Juhan Kunderi eestvõttel peeti 1880. aasta suvel esimene kohalik laulupäev. Pärast Kunderi lahkumist 1886. aastal ja totaalse venestamispoliitika rakendamist eesti rahvuslik liikumine soikus.
Rahvusliku liikumine Rakveres tärkas taas pärast 1905. aasta revolutsiooni. Siis sai Rakvere kandi eestlaste juhiks Rakvere Eesti Haridusseltsi III Järgu Erakooli koolijuhataja Julius Seljamaa. 1912. aastal asutati Rakvere Õpetajate Seminar ja Rakvere Gümnaasium. 1914. aasta alguses hakkas ilmuma ajaleht Rakvere Teataja, mida toimetas Jakob Liiv. Haridusseltsi liikmete organiseerimisel läks 1914. aastal linnavõim Rakveres eestlaste kätte. Eesti Edumõttelise Erakonna nimekirjast pääsesid volikokku: advokaadid Tõnis Kalbus ja Eduard Valdmann, laenu- ja hoiuühisuse asjaajaja Gustav Palgi, aktsiisiametnik Johan Saar, krediitühisuse asjaajaja Peet Sepp, käsitöömeistrid-ettevõtjad Gustav Leetberg, Tõnis Saarepere, Hans Stahl, Jakob Kuldvere, Wilhelm Niedrichson, kaupmehed Anton Pedriks, Nikolai Erna ja Paul Erna, Gustav Tingas jt. Kõige enam hääli said suurkaupmees Jaan Rosnikov (165 häält) ja hobupostijaama pidaja, endine linnapea Rudolf Andrejev (159 häält). Palju hääli sai ka kaupmees Vassili Ivanov (156)[10]. Sakslasi ei pääsenud volikogusse mitte ühtegi. Esimeseks eesti soost Rakvere linnapeaks valiti kaupmees Anton Pedriks, senine Rakvere Eesti Haridusseltsi esimees. Rakvere linnanõunikeks said populaarne vene kaupmees Vassili Ivanov ja telefonikeskjaama juht Karl Richard Jakobson. Linnaelu korraldamiseks moodustas Rakvere linnavolikogu 13 komisjoni: sanitaar-, haigla-, metsa- ja karjamaade, korteri-, ehitus-, laada-, valgustus-, hindade-, teede-, tapamaja-, toitlus-, revisjoni- ja rahvahariduse komisjon. Rahvahariduse komisjoni koosseisu sai haridusseltsi kooli õpetajanna Emma Johanson[11].
1906. aastal asutas August Nei esimese Rakvere raskejõustiku klubi. 1910. aastal avas kohalik kaupmees Meier Rogovski Rakvere esimese kinosaali Illusioon Pikk tänav 16a Kurbergi majas (hilisemas kino Säde hoones). 1913. aastal avati Kukeküla keskel asuval Jaan Kuusile kuuluva Kuke-kõrtsi krundil teine alaline kino Union[12]. 1915. aastal valmisid Rakvere linnas siin kaks uut koolimaja, õpetajate seminari hoonete kompleks linna serval, praeguse Piiri tänava ääres ning seminar kolis Tartu tänava kitsastest ruumidest üle ja teine uus koolimaja kerkis Tartu tänava algusse ja seal alustas tegevust Maria Stroinovska(ja) eragümnaasium tütarlastele[13].
Uusim aeg[muuda | muuda lähteteksti]
6. detsembril 1917 alustati 1. Eesti jalaväediviisi ülema käsul Rakveres 4. Eesti jalaväepolgu formeerimist. Polgu formeeris senine 1. Eesti jalaväepolgu III pataljoni ülem polkovnik Henrik Vahtramäe. Jalaväepolgu koosseis saadi 2. ja 3. Eesti jalaväepolgu neist allüksustest, mis olid saadetud korda hoidma Virumaale. Pärast seda, kui Saksa keisririigi väed okupeerisid 1918. aasta kevadel Eesti, saatsid Saksa okupatsioonivõimud 5. aprillil 1918 Saksa väejuhatuse korraldusega 28. märtsist 1918 polgu laiali.
16. detsembril 1917 moodustati Virumaal Virumaa TN Täidesaatev Komitee.
- Pikemalt artiklis Eesti Töörahva Kommuun#ETK Virumaa Töörahva Nõukogu Täidesaatev Komitee, Palermo metsa massimõrv
Eesti esimese iseseisvusaja jooksul arendati Rakvere linna, Rakvere rikastus mitmete moodsate ehitiste võrra ning linna üldilme muutus nägusamaks ja uuemaks. Linna südamiku moodustas Vabadusväljak, kus asus ka Vabadussõjas langenute mälestussammas. Ehkki Rakvere on puhtakujuline maismaalinn, oli linnas siiski moodne rannahoone, mis asus paesse raiutud Rakvere supelbasseini ääres. Paesse ehitatud supelbassein sai oma vee allikatest, kuna aga allikate vesi oleks suplemiseks liiga külm, siis soojendati seda madalates eelbasseinides, kust puhas vesi pääses basseini. Rakvere rannahoone ehitamine läks maksma 12 000 krooni ümber, kuna basseini ehitamiseks kulutati umbes 6000 krooni. Ehitatud bassein oli peaaegu kogu sügavuses lõhutud paepinnasesse. Bassein oli 50 m pikk ja 18 m lai. Rakveres asus Virumaa Lastekaitse ühingu lastekodu. Vabadusväljaku äärde ehitati Rakvere moodsamad ehitised, seal asus valminud Rakvere Ühisgümnaasium ning saksa õppekeelega alg- ja keskkool (Tuleviku tänav 1).
Kavandati uue Rakvere haigemaja ehitamist, selleks ostis linn krundi Poska ja Vene tänava nurgale. Rakvere linna 3. algkooli hoone juures tehti suurem ümberehitus, mille tulemusena sai endine Kreutzwaldi kool ajakohaseks ja moodsaks[14].
- Pikemalt artiklis Viru maakond, Rakvere rajoon, Lääne-Viru maakond
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Jakob Koit, DIE MUSTERREGISTER DER ESTLÄNDISCHEN ADELSFAHNE VON 1584 UND 1586, Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis aastaraamat = Annales Societatis Litterarum Estonicae in Svecia, nr. 6, jaanuar 1975
- ↑ Johan Axel Almquist, Fogdar på Wesenbergs slott, Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630, Riksarkivet, 1919, lk 655
- ↑ Hierta nr 381, www.adelsvapen.com
- ↑ Johan Axel Almquist, Fogdar på Wesenbergs slott, Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630, Riksarkivet, 1919, lk 656
- ↑ Henrik Eriksson, Befallningsman Tolsborg Adlad av hertig Carl 1609, Ståthållare på Nyen 1611. Död 1619, www.adelsvapen.com
- ↑ Rohuaia tänav saab korda, virumaateataja.postimees.ee, 8. juuli 2005
- ↑ Das Vermächtniss des Herrn Collegien-Assessors und Ritters Adam Gottlieb Zeeh zum Besten der Kreisstadt Wesenberg
- ↑ Kool, mis asutati endise Rakvere linnapea viimse soovina., Järva Teataja (1926–1944), nr. 18, 11 veebruar 1938
- ↑ Rakvere on üks Eestimaa vanemaid linnu, virumaateataja.postimees.ee, 8. juuni 2002
- ↑ Odette Kirss, Eestlaste SUURVÕIT valimistel, Virumaa Teataja, nr. 65, 3. aprill 2014
- ↑ Odette Kirss, Saja aasta eest RAKVERES, Virumaa Teataja, nr. 65, 7 aprill 2015
- ↑ Reeli Freiental, Rakveres on kinos käidud üle saja aastavirumaateataja.postimees.ee, 21. mai 2012
- ↑ Odette Kirss, Sõjasuvi Rakveres sada aastat tagasi, Virumaa Teataja, nr. 145, 1 august 2015
- ↑ Rakweret külastamas, Postimees (1886–1944), nr. 183, 12. juuli 1939