Rakvere ajalugu

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Rakvere ajalugu on ülevaade Rakvere linna minevikust.

Eesti muinasmaakonnad

Keskaeg[muuda | muuda lähteteksti]

Hilisema kivist Rakvere linnuse kohal asus varem üks suuremaid muinaseesti linnuseid, mida tunti juba 12. sajandil Tarvanpea nime all. Aastatel 12191220 alistas ja ristis Taani kuningas Virumaa alad. Taanlased asusid selle kohale oma kantsi rajama arvatavasti 13. sajandi II veerandil, kasutades algul eestlaste rajatud valli ja puitpalissaadi. Siis rajati ka Rakvere Vallimäel Rakvere ordulinnuse esimesed kivihooned, millest vanimatena on säilinud kahe poolkeldri katked hilisema pealinnuse edelanurgas. Läti Henriku kroonikas mainitakse 1226. aastal esimest korda Tarvanpea asulat. 1252. aastal nimetati taanlaste uut tugikohta linnust Wesenberghiks (Tarvanpea keskalamsaksa keeles).

Next.svg Pikemalt artiklis Eestimaa hertsogkond., Taani valdused Eestis
Läänemereäärsete paganate maade jaotus ristisõdijate riikide vahel, 12251250. Taani kuninga maad on märgitud kaardi ülaosas.
Rakvere linna pitsat 14. sajandil

1267. aastal alanud võitluses õiguste üle kontrollida kaubandust ja laevatamist Narva jõel tungisid Novgorodi väed vürst Juri juhtimisel Virumaale Rakvereni ja rüüstasid raskelt piirkonda. Kindlust nad vallutada ei suutnud ja kaotasid ühe oma pealikest ja muid tähtsaid mehi ning pöördusid tagasi. 1268. aasta jaanuaris tuli mitu Novgorodi vürsti oma vägedega (umbes 30 000 meest) üle Narva jõe ning läksid Rakvere alla.

1302. aastal sai linnuse juurde kujunenud Wesenberghi asula Lübecki linnaõigused. 1346. aastal müüs Taani kuningas Valdemar IV pärast Jüriöö ülestõusu oma Eestimaa alad valdused (Harju- ja Virumaa koos Tallinna, Rakvere ja Narva linnusega)) Saksa ordu ordumeister Goswin von Herikelile umbes nelja tonni hõbeda (19 000 Kölni marga) eest ja Saksa ordu pantis need 1347 Liivi ordule.

Next.svg Pikemalt artiklis Virumaa., Harju-Viru rüütelkond

Orduaeg[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Rakvere kihelkond.

Rakvere linna arengus mõjutas linna kujunemist seda edelast ja läänest ümbritsenud Rakvere mõisa ja ida pool asunud Rakvere kirikumõisa valdused, mistõttu linn kujunes algselt põhjast kagusse suunduva kaarena, mis keskosas Vallimäe ja kiriku vahelisel alal oli vaid mõnisada sammu lai.

Liivimaa sõda[muuda | muuda lähteteksti]

Vene-Liivi sõjas, 1558. aastal pärast Narva alistamist Vene vägede poolt jätsid Rakveret kaitsnud saksa garnison linnuse maha ja ala võttis üle Boris Kolõtševi salk 1558. aasta augustis. Samal aastal sai Rakvere Moskva tsaaririigi kontrolli all oleva maakonna keskuseks ning oli tugevalt kindlustatud. Rakvere kindlusmüüri ehitamiseks aga lammutati Rakvere linnas frantsisklaste Püha Mihkli katoliku kiriku mungaklooster, Mihkli kirik, gildimaja ja mõned kodanike kivimajad.

Liivimaa sõja algetapi Vene-Liivi sõja tulemusel 1558–1561 läksid Venemaa tsaaririigi valdusse Narva, Tartu ja Alutaguse, mõningad Järvamaa ja Virumaa maakonnad ning Venemaaga piirnevad alad.

Järgnevas Liivimaa sõjas, 1568. aastal piirasid edutult Rakveret ja põletasid maha linna ümbritsenud alevi, Pärnust tulnud mõisamehed, Poola kuninga pooldajad. 1572. ja 1574. aastal piirasid linnust Rootsi väed, kuid samuti tulemusteta. 1581. aastal piirasid linnust Rootsi väed Pontus De la Gardie juhtimisel ning neid saatis edu. Vene garnison kapituleerus 4. märtsil 1581. 1583. aastal sõlmitud Pljussa vaherahuga läks linn Rootsi haldusse.

Pljussa vaherahuga määratletud uue piiriga Rootsi ja Venemaa tsaaririigi vahel, muutus Rakvere endisest piirilinnast sisemaalinnaks, mis soodustas linna arengut ja kaubandust, kuid 1590. aastal algas uus sõjategevus Venemaaga Kahekümneviieaastases sõjasVene-Rootsi sõda. 1590. aasta 2. veebruaril jõudsid Ivangorodi ja Narva linnuste alla Vene põhiväed ning algas kindluste piiramine. Narva ja Ivangorodi piiramise ajal rüüstasid Vene ratsaväed ka Alutaguse ja Rakvere piirkonnas, kellele Rootsi väed astusid vastu 4. veebruaril 90 km laugusel Narvast. Lahing toimus Varja ja Pikaristi postijaama vahel, milles langenuile paigaldati ka Viru-Nigula lähedale Kõrkküla kivirist.

Rakvere mõisa peahoone ja teatrihoone

Rakvere allakäik[muuda | muuda lähteteksti]

1618. aastal läänistati Rakvere linnuse ala 20 adramaaga ja Toolse linnusega hollandlasele Reinoud van Brederodele (1567–1633), kelle Rootsi kuningas Gustav II Adolf 12. juunil 1616 oli Rakvere vabahärraks teinud ja kes Hollandi saadikuna oli osalenud Stolbovo rahuläbirääkimistel ning loodi Rakvere mõis.

1631. aastal andis Gustav II Adolf Brederodele ka Rakvere linna. Sõdades laastatud linn kaotas Brederode eraomanduses omavalitsuse ja kohtupidamiseõigused ning mandus aleviks. 1669. aastal omandasid Rakvere mõisa Tiesenhausenid ning 19. sajandi keskel Rennenkampffid.

Põhjasõjas[muuda | muuda lähteteksti]

Põhjasõja ajal 1703. aastal, koondas Wolmar Anton von Schlippenbach väed Lääne-Virumaale, kuid jätsid piiräärsed alad idapoolsed alad Vene vägede meelevalda. Vene rüüsteväe liikumisel Viru-Nigula kihelkonda, taganesid Rootsi väed Sõmerult Rakverre ja seejärel Tallinnasse. 5. septembril ületasid Vene väed Kunda jõe ning eelväed tungisid Rakverre, kus viimased Rootsi väed süütasid linnas asunud moonalaod ja taganesid lahinguta. Rakverre jäänud linnaelanikud tapeti ning Rakvere linn põletati Vene vägede poolt. Vene väed lõid uue tugipunkti Rakvere juurde, kust suundusid rüüstesalgad (kalmõkid jt) rüüstama ümberkaudseid Haljala kihelkond, Kadrina, Rakvere, Jakobi ja Simuna kihelkonda, mis järgmise kahe päeva jooksul rüüstati. Virumaa järel tungisid vene rüüstesalgad Järvamaale.

Uusaeg[muuda | muuda lähteteksti]

1783. aastal kehtestati Venemaa keisririigis asehalduskonnad ja loodi Tallinna asehalduskonna Rakvere kreis ning Wesenbergi linn osteti Tiesenhausenilt 45 011 rubla eest ära ning nimetati üheks Eestimaa kubermangu kreisilinnaks. 1805. aastal asutati Rakveres kreiskool, 1814. aastal algkool.

1870. aastal avati Rakveres Balti Raudtee Seltsi Balti raudteeliinil Rakvere raudteejaam. 1912. aastal asutati Rakvere Õpetajate Seminar.

Next.svg Pikemalt artiklis Wesenbergi kreis., Viru maakond, Rakvere rajoon, Lääne-Viru maakond