Vasknarva foogtkond
Vasknarva foogtkond oli Saksa ordu riigi valitsusüksus (saksa keeles Gebiet) Vasknarva piirkonnas.
Moodustamine
[muuda | muuda lähteteksti]Foogtkond loodi pärast Eesti põhjaosa (Eestimaa hertsogkonna) üleminekut Taani kuninga võimu alt Saksa ordu Liivimaa maameistri võimu alla. Tõenäoliselt loodi see 1349. aastal, mil maameister Goswin von Herike lasi ehitada Vasknarva ordulinnuse, kuid see hävitati juba samal aastal ja võimalik, et foogtkonna alad liideti seejärel ligi 80 aastaks Narva foogtkonnaga. Uuesti loodi foogtkond hiljemalt 1433. aastal, kui on nimeliselt teada esimene foogt.
Asend
[muuda | muuda lähteteksti]Foogtkond paiknes Vana-Liivimaa äärmisel kirdepiiril ja pidi koos Narva foogtkonnaga enda peale võtma Novgorodist lähtuva rünnaku peatamise. Selle idapiir läks mööda Narva jõge, mille taga olid esialgu Novgorodi vürstiriigi, alates 1478. aastast Moskva suurvürstiriigi valdused. Foogtkonnast põhjas asus Narva foogtkond, läänes Rakvere ja Põltsamaa foogtkonnad, hiljem viimase asemel Viljandi komtuurkond.
Valitsemine
[muuda | muuda lähteteksti]Foogtkonda juhtis foogt, kelle käes oli kõrgeim sõjaline, haldus- ja kohtuvõim. Teistest ametnikest on teada veel kaks drosti: Johann Prick (aastast 1442) ja Melchior Heupt (1548).
Kiriklikult kuulus Vasknarva foogtkonna ala katoliku kiriku Tallinna piiskopkonda, mis ametlikult allus Lundi peapiiskopile, erinevalt teistest Liivimaa piiskopkondadest, mis allusid Riia peapiiskopile.
Foogtkonna keskuseks oli Vasknarva linnus.
Likvideerimine
[muuda | muuda lähteteksti]1558. aastal, Liivi sõja alguses, laastasid foogtkonda rängalt Eestisse tunginud Moskva tsaar Ivan Julma väed. Pärast Narva langemist sama aasta mais asus Moskva tsaaririigi sõjavägi Vasknarvat piirama, mis langes juuni alguses. Pärast seda vallutati kiiresti ka foogtkond.