Sigtuna
| Sigtuna | |
|---|---|
|
| |
| [ sigt'üüna ] | |
| Pindala |
5,6 km² (2020)[1]  |
| Elanikke |
9689 (31.12.2020)[2] |
|
| |
| Koordinaadid | 59° 37′ N, 17° 43′ E |
  | |
Sigtuna on tiheasustusega paikkond Rootsis Stockholmi läänis Sigtuna vallas, Stockholmi ja Uppsala vahel.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Sigtuna asub Mälari järve ääres ajaloolises Upplandi piirkonnas. Viikingiajal oli Rootsi poliitiline ja kaubanduskeskus Mälari järves Björkö saarel asunud Birkas. Sigtuna asutas 11. sajandi alguses Rootsi kuningas Olaf Skötkonung ja see sai kiiresti suureks kaubanduskeskuseks ja sadamaks, 10.–11. sajandil kandus keskus üle järve kaldal asunud Sigtunasse. Sigtuna asukoht oli kaubanduseks soodne, kuna järv on väinaga ühendatud Läänemerega, asudes 60 km kaugusel rannikust. Sigtuna oli ühenduspunktiks Skandinaavia mandriosa ja Soome, Karjala, Novgorodimaa, Eestimaa, liivlaste maa, Pommeri ja Saksimaaga. Sigtuna oli ka ristiusu leviku keskuseks Rootsis, alles 12. sajandi alguses viidi peapiiskopi residents üle Uppsalasse.
Sigtuna hävitamine[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Sigtuna hävitamine
Kirjalikud ajalooallikad mainivad Sigtuna põletamist "paganate" (eri versioonides karjalaste, eestlaste või kuralaste) poolt 1187. aastal. Arheoloogilised väljakaevamised pole linna (ulatuslikku) põletamist kinnitanud.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
- Sigtuna Eesti Gümnaasium
- Karl Ristikivi novellikogu "Sigtuna väravad"
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Yri Naelapea. Sigtuna väravad tuleksid Novgorodist Eestile tagasi nõutada. Uus Eesti, 27. aprill 1938, nr 115, lk 6.
- Ago Vallas, "Sigtuna" (linna ajaloost) – Akadeemia 1990, nr 9, lk 1887–93.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- И́горь Па́влович Шаско́льский, Сигтунский поход 1187 г., Из книги: Борьба Руси против крестоносной агрессии на берегах Балтики в XII-XIII вв. Л. “Наука”. 1978.