Rakvere foogtkond

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Rakvere foogtkond

Rakvere foogtkond oli Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).

Moodustamine[muuda | muuda lähteteksti]

Foogtkond loodi Põhja-Eestisse pärast selle langemist Liivi ordu võimu alla. Ehkki ametlikult kuulus Eestimaa hertsogkond kuni 1346. aastani Taanile, omas ordu seal reaalset võimu juba 1343. aastal. Sellest ajast eksisteeris eraldi valitsusüksusena ka Rakverest juhitud ala, ehkki seda esialgu veel foogtkonnaks ei nimetatud. 1367. aastast on teada esimene ametlikult Rakvere foogti nime kandnud käsknik.

Asend[muuda | muuda lähteteksti]

Foogtkond piirnes idas Narva ja Vasknarva foogtkondade, lõunas esialgu Põltsamaa foogtkonna, hiljem Viljandi komtuurkonna, edelas Järva foogtkonna ja läänes Tallinna komtuurkonnaga. Lisaks sellele paiknes põhjas Toolse foogtkonna keskus ning selle alasid oli ka Järva ja Rakvere foogtkonna vahel.

Valitsemine[muuda | muuda lähteteksti]

Foogtkonna eesotsas oli foogt, kelle käes oli piirkonnas kõrgeim sõjaline, kohtu- ja haldusvõim. Lisaks foogtidele on teada ka kaks drosti: Rutger Lüdinghausen-Wulff (ametis 15241529) ja Friedrich Sebeke-Kerckerinck (15481559), ning üks peamees: Wilhelm von Bönninghausen (1472).

Kiriklikult kuulus Rakvere foogtkond Tallinna piiskopkonda, mis erinevalt teistest Vana-Liivimaa vaimulikest territooriumidest kuulus Lundi peapiiskopkonda.

1471. aastal moodustas ordumeister Johann Wolthus von Herse Toolse foogtkonna, mis hõlmas küllaltki väheseid alasid Toolse ordulinnuse ümbruses ning Järvamaal. Peamiselt moodustati see Rakvere foogtkonna aladest. Toolse sadam oli toona üheks olulisemaks Virumaa kaubanduskohaks ja seda nimetati ka Rakvere mereväravaks. Seetõttu oli kahe foogti vahel tavaliselt suhteliselt tihe koostöö.

Likvideerimine[muuda | muuda lähteteksti]

1558. aastal puhkenud Liivi sõja alguses sai foogtkond rängalt kannatada ja tõenäoliselt sama aasta sügisel langes see venelaste kätte, Rakvere ordulinnus alistus tõenäoliselt ilma vastupanuta. Viimane foogt Gerhard Huyn von Amstenraide pääses küll Tallinna, kuid foogtkonda tal tagasi saada ei õnnestunud. 1561. aastal alistusid Põhja-Eesti, sealhulgas ka endise Rakvere foogtkonna aadlikud Rootsile ja sellega võib lugeda foogtkonda lõplikult likvideerituks.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]