Hüdroelektrijaam
Hüdroelektrijaam (lühend HEJ; ka veejõujaam, hüdrojaam) on elektrijaam, milles vee potentsiaalne energia muundatakse elektrienergiaks[1].
Reeglina ehitatakse hüdroelektrijaamad suurtele jõgedele, kus paisuga ülespaisutatud vesi paneb langedes pöörlema hüdroturbiinid koos elektrigeneraatoritega. Nende ehitamine on aeganõudev ja kulukas (mahukad mullatööd ja betoonitööd paisude ehitamisel), kuid energia omahind on suhteliselt madal, sest ekspluatatsioonikulud on väikesed[viide?]. Vahel kasutatakse hüdroelektrijaamasid voolukõikumiste tasakaalustamiseks, kui perioodidel, mil voolu tarbimisest rohkem toodetakse, kasutatakse seda vee madalamalt kõrgemal asuvatesse basseinidesse pumpamiseks ja hiljem vajaduse korral jällegi toodab pumbatud vesi elektrit.[2]
Ariidsetes piirkondades on hüdroelektrijaamade veehoidlad olulised asulate ja põllumajanduse veega varustamisel.
Jõgedel, mille äravool on aasta läbi ühtlane või mille orgu ei ole võimalik veehoidlat rajada (orgu uputada), on võimalik juhtida kogu jõe vesi oru veeru ülaosas kulgevasse pealevoolukanalisse. Kohta, kus jõeoru põhi langeb piisavale sügavusele pealevoolukanalist, ehitatakse elektrijaam ise.
Hüdroelektrijaamade ehitamisega kaasneb ka elanike evakueerimine (piirkondadest kuhu tahetakse jaam rajada), kuna sealsed piirkonnad ujutatakse üle. Paljud ettevõtted peavad ümber kolima. Kalade liikumist häiritakse ja tehastest, mis on jäänud vee alla, võib levida mürgiseid aineid.
Turism levib sealsetes piirkondades samuti. Turismitalusid ja vaatamisväärsusi saab sinna ehitada ning turistid käivad ka HEJ vaatamas.
Hüdroelektrijaamasid ja vesiveskeid on uurinud ja kavandanud tehnikateadlased August Velner ja Harald-Adam Velner
Hüdroelektrienergia
[muuda | muuda lähteteksti]Hüdroelektrienergia on gravitatsiooni toimel voolava või langeva vee jõul toodetud elektrienergia.
Enamik hüdroelektrienergiat tuleb elektrigeneraatorite turbiine pöörlema paneva paisutatud vee potentsiaalsest energiast.
See on levinuim taastuvenergia vorm.
Maailmas toodetavast elektrienergiast moodustab hüdroelektrienergia 16%.
Hüdroelektri maksumus on suhteliselt odav, mistõttu on see konkurentsivõimeline taastuvenergia allikas. Hüdroelektrijaamade tootlikkust saab paindlikult reguleerida vastavalt elektrivõrgu vajadustele. Põhimõte on, kas salvestatakse vee potentsiaalset energiat või lastakse vett rohkem läbi turbiinide. Kuid paisude ehitamine katkestab jõe voolu ning võib kahjustada ökosüsteeme. Suurte paisude ja reservuaaride ehitamine toob sageli kaasa ka inimeste ja loomade ümberasustamise. Kui hüdroelektrijaama kompleks on valmis ehitatud, siis tehas ei tooda otseselt jäätmeid ja kasvuhoonegaase tekib märgatavalt vähem kui fossiilkütustel põhinevates jaamades.
Välismaa hüdroelektrojaamu
[muuda | muuda lähteteksti]- Dnepri hüdroelektrijaam
- Narva hüdroelektrijaam
- Sajaani-Šušenskoje hüdroelektrijaam
- Sélingué hüdroelektrojaam
Eesti hüdroelektrijaamad
[muuda | muuda lähteteksti]
Seisuga märts 2011 oli Eesti elektrivõrkudesse ühendatud 47 erinevat hüdroelektrijaama ja elektrit tootvat vesiveskit võimsuste vahemikus 4 kW kuni 2 MW koguvõimsusega 8,09 MW. Mõned neist (Kotka, Kunda) on seisatud. Aastatel 2011–2020 on oodata jaotusvõrkudesse 9 täiendava mini- ja mikrohüdroelektrijaama (MHEJ) liitumist koguvõimsusega 1,224 MW. Kõik nimetatud jaamad ja veskid kujutavad endistest rajatistest taastatud üksusi. Eesti jõgedel leidub veel sobivaid jõuastmeid täielikult uute jaamade rajamiseks, kuid selliste tasuvusaeg kujuneks praeguste elektrihindade juures ebaotstarbekalt pikaks ja võib kõne alla tulla kaugemas tulevikus. Erandiks võiks olla Omuti kärestikud Narva jõel, kuhu oleks võimalik rajada jaam võimsusega kuni 30 MW[3].
NB! nimekiri pole täielik
- Ala-Rõuge külalistemaja hüdroelektrijaam
- Alaveski hüdroelektrijaam
- Hellenurme hüdroelektrijaam
- Joaveski hüdroelektrijaam
- Jägala hüdroelektrijaam
- Kaarli hüdroelektrijaam
- Kakkoveski hüdroelektrijaam
- Kamari hüdroelektrijaam
- Kaunissaare hüdroelektrijaam
- Keila-Joa hüdroelektrijaam
- Koseveski hüdroelektrijaam
- Kunda hüdroelektrijaam (1893–1960)
- Kösti hüdroelektrijaam
- Leevaku hüdroelektrijaam
- Leevi hüdroelektrijaam
- Linnamäe hüdroelektrijaam
- Paidra vesiveski hüdroelektrijaam
- Painküla hüdroelektrijaam
- Peri hüdroelektrijaam
- Pikru hüdroelektrijaam
- Poolaka veski hüdroelektrijaam
- Põlva hüdroelektrijaam
- Raudoja hüdroelektrijaam
- Raudsilla hüdroelektrijaam
- Räpina paberivabriku hüdroelektrijaam
- Räpina vesiveski hüdroelektrijaam
- Saarlasõ veski hüdroelektrijaam
- Saesaare hüdroelektrijaam – Saesaare tammil Taevaskojas
- Sangaste vesiveski hüdroelektrijaam
- Saunja hüdroelektrijaam
- Silla hüdroelektrijaam
- Sillaoru hüdroelektrijaam
- Tammiku hüdroelektrijaam
- Tudulinna hüdroelektrijaam
- Tõravere hüdroelektrijaam
- Tõrva hüdroelektrijaam
- Tõrve hüdroelektrijaam
- Utita veski hüdroelektrijaam
- Valgejõe hüdroelektrijaam, Nõmmeveski hüdroelektrijaam (1918–1944)
- Veskipaisu hüdroelektrijaam
- Vetla hüdroelektrijaam
- Vihula hüdroelektrijaam
- Õisu hüdroelektrijaam
Narva hüdroelektrijaam Narva jõel ei kuulu Eestile, vaid asub Venemaa territooriumil.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]- 1893 ehitati Kunda hüdroelektrijaam ja see oli Eestis esimene.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Elektroenergeetikasõnastik [eesti-inglise-soome-saksa-vene]. 2005. Koostanud Meldorf, M. jt. Tallinna Tehnikaülikooli elektroenergeetika instituut. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus
- ↑ Pumped hydro energy storage system: A technological review Renewable and Sustainable Energy Reviews 44 · April 2015
- ↑ http://www.energiatalgud.ee/index.php?title=H%C3%BCdroenergia_ressurss&menu-35
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Hüdroelektrijaam |